Ehk postitus sarjast “issänd, need mehed on ikka kohutavad sead!”
Nimelt. Mäletate ilmselt, et mul oli see Tinderi testimise periood, umbes miljon aastat tagasi juba. Ja selle ajal suhtlesin ma põgusalt mingi tüübiga, aga erilist vestlust sealt ei arenenud. Küll aga jäi ta mind instagrammis jälgima.
Ja nüüd alustas siis täitsa suvaliselt juttu, rääkis, kuidas ta mingitele võistlustele läheb jne. Mõtlesin juba, et mis siit tuleb – ja siis ütles ootuspäraselt, et peaks koos filmiõhtu tegema. Ma siis mainisin viisakalt, et kombekad noormehed kutsuvad tütarlapsed esmalt kinno või kohvikusse, mitte enda koju filmiõhtule. Tema siis vabandas viisakalt. Kolm korda võite arvata, kas ma olen veel sõnagi kuulnud sealt. 😀 Sellised nad juba kord on.
P.S. Nägin täitsa juhuslikult nimekirja “10 ägedaimat Ida-Euroopa raamatut” – ma pole mitte ühtki lugenud siit nimekirjast. 
Kuidas siis nii, Rents?
Pärdikute päevaraamat 