Tõmbasin eile Tolgi kommentaari lugedes suurest naerust kohvi kurku. Tahaks talle puuviljakorvi saata, kas Eestis saab teha selliseid asju? Jah, kui keskmine konservatiiv ka pagulasi või geisid puudutavate uudiste puhul suudaks meeles pidada, et elu ei ole ainult must ja valge, oleks maailm hoopis teine paik. Lausa üllatav, et see ainult siis meelde tuleb, kui mõni naine kuskil lõuksi saab.
(See, et järgmise kommentaari autor just Mart Viimane Värdjas Laisk on, oli lihtsalt selline saatuse iroonia, et ma ei raatsinud seda välja lõigata. Kui sa vaatad ta profiilipilti ja selle kõrval ritta pandud kauneid humanitaaridele omaseid väljendeid (“arhetüüpne stseen”, “parameetrite muutmine”, “osaliste erudeeritus”) ja ei naera, pole elu kurbmäng ilmselgelt sinu jaoks.)
Rahulikku pühadeaega! Tõmban ka nüüd paariks päevaks tagasi, saavad kõik rahus oma haavu lakkuda ja uute inimeste peale vihastada.
Pärdikute päevaraamat 