Tõlkimine, see on imelihtne!

On minu ees laual üks töö. Räägib ravimitest, igasugustest. Prantsuse keeles on lisatud sulgudesse täpsustus – tablette ou comprimé.

Tõlkija vaste?

Tablett või tablett …

Nojah, eks mina pean ka oma palga kuidagi välja teenima.

Advertisements

19 kommentaari

  1. Imetõlk guugel ütleb “tableti” kohta:
    “un médicament, c’est-à-dire une forme galénique, un comprimé de forme rectangulaire à laisser fondre dans la bouche.”
    ehk:
    A drug, that is to say a galenic form, a tablet of rectangular shape to be melted in the mouth.

    Ma saan siit aru, et frantsuse tablett on mingi väga spetsiifiline elukas, ja see teine comprime on tavaline ülejäänud maailma tablett.

    Siis on veel:

    Tundub, et ei ole nii lihtne, et tablette on tablett ja comprime on ka tablett.

    • Ma saan aru jah, et “tablett ja tablett” ei saa panna, mina ei ole siin tõlkija, toimetaja olen.

    • Sellest hoolimata võib olla just nii lihtne, sest eri keeled ei diferentseeri kõiki termineid ühetäpselt. vt teistpidiseks võrdluseks, mis toimub eesti keeles sellise ing. sõna tõlkimisel nagu “pin”.

      aga muidu infoks v abiks – selline ravimvormide tabel:
      http://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/Ravimvormid.pdf
      kuigi selles küsimuses see ei paista aitavat.

      Kui ma seda ise oleks tõlkinud, oleksin kirjutanud lihtsalt “tablett”, täpselt nagu ma olen mõnikord praeahjude tutvustustes kirjutanud “vorstid”, isegi kui originaalis on kolme eri sorti vorstid, mis eestlase jaoks on ikkagi üks vorst puha.

      Aga kui ma tõlgiks seda büroole, siis sellise teksti puhul ma eeldaks tõlkijana, et enne keeletoimetajat lendab peale medharidusega sisutoimetaja (ja lisaks selle koha peal talle märkuse, et “siin oli kaht eri sorti tablettidest juttu, ühed on kuivast pulbrist kokku pressitud ja teised pastaks segatud pulbrist saadud”). Kas teil ei ole sisutoimetajaid?

      Guugeldasin, mis ma guugeldasin, üldiselt paistis, et inglise keelde tõlgitakse mõlemat ühtmoodi. Euroopa farmakopöa prantsuskeelset tabelit ei osanud praegu üles otsida; igast otsast jõuab lõpuks välja selleni, et tuleb kas leppida üldise “tabletiga” või leida farmatseut, kes ütleks.

      Lisaks leidsin selle valmistamisartikli, mis ütleb, et kokkupressitud asjad (compressi ehk pr comprimés) on ee. k tabletid:

      https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:OZfhu_6zj6YJ:https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/13018/8099+&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee

      aga ühtlasi sealsamas: “Nii me võimegi nüüd määratleda katmata tabletti järgmiselt:
      katmata tablett (ingl uncoated tablets) on tahke üheannuseline
      katteta ravimvorm, mis saadakse ühtlase suurusega tahkete osakeste pressimisel või muul valmistamisviisil.” (artikli alguses mainitud “muu valmistamisviis” oli 3D printimine).

      ja “Tablettide valmistamisel on eelistatud protsessiks ravi- ja abiainete otsepressimine tabletiks just oma lihtsuse tõttu. Sageli pressitavate komponentide omadused seda siiski teha ei võimalda ja siis kasutatakse pressimiseelse protsessina märg- või
      kuivgranuleerimist”

      mis peaks nagu kah näitama,et eesti farmakopöas ei tehta vahet, kas pulber on otse tabletiks pressitud või tehti enne märjaks.

      • Ise ma leidsin internetist pisiroberti definitsioonid ja lähtun ilmselt neist:
        L’avis du Petit Robert…
        Cachet : “enveloppe de pain azyme dans laquelle on enferme un médicament en poudre”.
        Comprimé : “pastille pharmaceutique faite de poudre comprimée”.
        Capsule : “enveloppe soluble de médicaments (surtout liquides)”.
        Tablette : “médicament solide, solidifié, présenté en petites plaques de forme rectangulaire”.
        Pilule : “médicament façonné en forme de petite boule et destiné à être avalé”.

        Aga kõige vastikum sõna tõlkimiseks on minu jaoks film. Teoreetiliselt peaks vaste olema “kile”, aga no ei ole see pool ajast kile ju, hiljuti alles oli mul tekst, kus räägiti, kuidas pudelikorkidel on un marquage par film plastique amalgamé – no ei sobi sinna see kile kuidagi. Ja selle sõnaga on mul miljon korda häda olnud karjääri jooksul.

        • tehnika tõlkimise tavahäda – peaks vaatama, millele originaal n.ö näpuga näitab, ja tegema siis seda oma keeles. a hästi läheb, kui orikas ise ei ole mingis hiinaprantsuse keeles, kus võib ennast lolliks mõistatada, mida nad nüüd õieti öelda tahavad. eriti äge, kui antakse tõlkida joonise tekst ilma jooniseta.

  2. aijah, vaatasin nüüd veel seda ravimvormide tabelit ja leidsin näiteks “keelealuse tableti” kohta järgmise jutu:

    “Tahke üheannuseline ravimvorm; sobiva kujuga katmata tablett, mis on tavaliselt valmistatud pulbrisegude või granulaatide pressimisel. Võidakse kasutada ka teisi tootmismeetodeid, nt vormivalamist.”

    Nii et kui on vaja vahet teha valmistamistehnoloogial, tundub, et siis peab kirjutama “vormi valatud või pulbrist pressitud tablett”.

    (Hakkasin sealt tabelist ctrl+F-iga “valamis”-tüve otsima, sest vaatasin Kauri jooniselt, et üks pastast valmistatud ravimvorm on pastille, mis on ka eesti keeles pastill; lugesin tabelist, mismoodi seal pastillitegemist kirjeldatakse ja kuna seal räägiti vormivalamisest, siis edasi hakkasin kogu tabelist valamist otsima.)

  3. Kujutage ette seda tööd tegema tõlkija, kellele makstakse 0,02 senti sõnalt.

    • 0,02 eurot vist ikka? või vähemalt minu märkamist mööda on sõnahinnad Eestis 0,0n eurot, tähendab, sentides, mitte sajandiksentides. Raamatutega on muidugi iseasi, hinnad on poogna kohta ja see teeb sõna hinna väiksemaks, aga isegi need ei ole nii väikesed.

      • Mõtted, näpud… ehk siis jah, ikka 0,02 eurot mõtlesin. Siiski sellise raha eest ei viitsi keegi (täiesti põhjandatult) teha sellist uurimistööd, mis sina ja Rents siin läbi viisite. Ehk et ma olen täiesti nõus, et sisutoimetaja on vajalik.
        Mina sain oma esimese (ja seni viimase, loodetavasti see paraneb :P) raamatu eest 75 eur/poogen. Kukkusin kolm korda ümber kui välja arvutasin, et tarbetõlke eest saan kaks kuni neli korda rohkem. Aga tegin ikka, sest mulle meeldib ilukirjandust rohkem teha.

        • Kapitalism, raisk. Mis teha. Ilukirjandust on turg täis ja uue järele vajadus sisuliselt puudub. Tarbetõlget aga nõuavad mingid poolobjektiivsed seadused – nt nõue, et mingi iga juhend oleks emakeelne. Samas peab ilukirjanduse tõlge olema korralik, lugemis- ja arvustuskõlbulik. Juhend võib aga olla ükskõik kui arusaamatu – ta peab lihtsalt olemas olema ja emakeelse mulje jätma, lugeda ei viitsi neid ju keegi.

        • no mina tegin seda uurimistööd siin praegu puhtalt lõbu pärast; pigem käib asi sellise loogikaga, et ma teen seda hasardist või huvi pärast niikuinii, kui ma juba käsile võtan; lihtsalt kui ma parajasti valin, mida käsile võtta, siis eelistan võtta sellise kliendi pakutut, kes on valmis selle mu hasardi jms eest rohkem maksma ja maksab õigel ajal jne. praegu on mul pühade aeg, ühtki tööd ei ole kukil ja võib suvalise ettejuhtuva tõlkeprobleemi üle pead ragistada sama hästi kui ristsõnu lahendada. aga kui parajasti on pakilisem elu, siis ma oma aega-energiat enam nii süüdimatult laiali ei laota ja töö pakkujal peab olema midagi, millega ta teistest eristuks – kas kõrgem hind; või usaldusväärne toimetajaskond, nii et ma võin viimase instantsi otsused nende hooleks jätta (mis ei tähenda, et ma oma uurimistöö tegemata jätaks, lihtsalt süda on rahulikum, et keegi ekspert vaatab veel üle); või väga äge töö.

  4. Mis mõttes on kehva töö vabanduseks kehv tasu? Kui tasu ei sobi, siis ära võta tööd vastu.
    Keegi ei käsi odava raha eest tõlget teha. Tean tarbetõlkijat, kes väga konkreetselt keeldub keskmise palga tasemest allapoole minemast. Ja 75 eurot poognast on isegi raamatutõlkeilmas vähe, seda ei pea tehnikatõlgetega võrdlemagi.
    Jajah, tean, tean, sellele vastuseks hakkab tulema jutt “aga kui ma ei tee, siis teevad teised ja ma jään töötuks” või “kuidagi on vaja jalg uksevahele saada”. Enda ja tuttavate kogemuse põhjal võin vastata, et kumbki vabandus ei pea paika.

    • tahan siia lisada, et normaalsel tõlkebürool võiks ikkagi sisutoimetajad tööl olla. “tablett või tablett” on muidugi totrus ja kivi tõlkija kapsaaeda, aga vähegi erialase tarbetõlke puhul oleks ikkagi normaalne, et tööprotsessi käib sisutoimetamine kah sisse. eriti kui kõne all on keeled, kus iga teema tõlke peale ei saa võtta eri inimest, vaid üks-kaks tõlkijat teevad mis iganes eriala tekste. neilt ühelt-kahelt inimeselt võiks küll eeldada süvenemist, keeleoskust ja viitsimist end natukene kurssi viia, aga ei saa eeldada kõigi alade erialase žargooni põhjalikku tundmist. nii et firma ei tohiks sisutoimetaja puudumist saada välja vabandada sellega, et “äh, tõlkija peaks ikka head tööd tegema”.

      tõlkijal on oma pädevus, sisutoimetajal oma, keeletoimetajal oma ja tehnilisel korrektoril oma.

      • Oleks mõistlik muidugi, täiesti nõus. Sõltub sellest muidugi ka, kas tahetakse pakkuda võimalikult odavalt (ja talutavalt) või võimalikult kvaliteetselt.

      • pluss see, et vahel suruvad tõlkebürood nii hullult oma töid peale, nii et ma suudan küll ette kujutada, et vähem kindlameelne tõlkija jaksab kõigest viis korda öelda “ei, ma ei tunne end sellel alal küllalt pädevana,” ja kuuendal korral, kui projektijuht ütleb “aga paaaalun, paaalun võta ikka, ära üldse muretse, toimetajad käivad üle,” ütleb lõpuks ikka “oh, olgu, eks ma üritan”.

        nt te ei kujuta ette, kui tihti mul tuleb tagasi nügida neid töid, kus büroo tahab, et ma tõlgiks võõrkeelde, mis üldiselt ikkagi ei ole normaalne tõlkesuund. kui just tegemist ei ole väga standardse asjaga nagu apostill või majandusaasta aruanne vms.

  5. seda jah, et 75 eurot poognast on isegi raamatu kohta vähe.

    raamatute tillukesi tõlketasusid korvab mõnevõrra küll see, et raamatutõlke pealt ei pea sotsmaksu maksma.

    pluss see, et kui õnnestub tõlkida asi, mida hakatakse hiljem raamatukogust laenutama, siis tilgub edaspidi laenutushüvitisi. kui raamatutele spetsialiseeruda, on selles mõttes kasulik tõlkida mingi hunnik krimkasid vms sopakaid. ja selliseid raamatuid, mis lähevad kuhugi õppekavasse kohustuslikuks kirjanduseks – siis saab loota, et ikka laenutatakse.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid