dogs

Vastan küsimusele

Panin eelmise postituse parooli alla, sest eks see pigem üks emotsionaalne pursatus oli + Mallu hankis juba raadiopiirde ja tellis värava ning teeb üldse neid asju, mida üks inimene selles olukorras tegema peaks.

Aga ühele küsimusele vastan ikka, sest postitusega läksid ka kommentaarid lukku:

Aga kui jutt juba koerakasvatamisele läks, siis kuidas sa kommenteerid koera puuris hoidmist? Küsin sellepärast, et mul oli suur koer, elas korteris (koos minuga loomulikult) ja sai vabalt seal ringi liikuda, aga ööseks puges kõige kitsamasse, pimedamasse ja külmemasse nurka. Sellest võiks ju eeldada, et koer tahabki öösel pesas olla, AGA vahel kuulsin, kuidas ta keset ööd vett jooma läks või mind nuusutama tuli. Kas siis pigem lasta koeral vabalt ringi liikuda või sulgeda ta tema oma ruumi?

See on üks keeruline küsimus – ma kindlasti ei leia, et see oleks koerapiinamine. Paljude tundliku närvikavaga koerte puhul isegi soovitatakse seda. Puur on koerale nagu oma pesa, sellline turvaline koobas, kus midagi karta ei ole, ainult ühelt poolt avatud, ideaalis kaetud jne. Koer, kes muidu on närviline, on seal rahulikum, sest ta tunneb, et tal on olukorra üle parem kontroll. Näiteks see treener, kelle juures mina oma koertega käisin (ja keda ma julgen nimetada üheks parimaks treeneriks Eestis), hoiab ka oma koeri puuris, kui nad üksi kodus on, lihtsalt selle pärast, et mis neil ikka ringi sahmida. Temal on ilmselt see põhjus ka, et ta koerad peavad palju ringi reisima ja siis on koerale hea, kui tal on see üks koht, mis on alati turvaline ja alati oma (no kasvõi siis, kui sa võtad koera tööle kaasa – hea, kui tal on pime koht, kuhu soovi korral rahunema ja puhkama minna).

Minu koer ei ole puuris, sest ma ei näe selle järele vajadust. Ma mõtlen pigem niipidi, et kui ta tahab kuskile nurka ronida, on tal see võimalus, aga ma tahan, et tal oleks ka võimalus soovi korral end natuke sirutada. Öösiti on ta liikumisruum niigi üsna väike, ca kolmandik minu magamistoast, aga ikka ta vahepeal valib, kas ta magab nüüd vaiba peal, oma pesas või põrandal. Kui miskipärast oleks VAJA teda puuri sulgeda, siis mina end selle pärast halvasti ei tunneks. Oskar oli väiksena puuris, sest ta oli selline rahmeldis. Tegime nii, et puuriuks oli päeval kogu aeg lahti ja puur oli see koht, kus ta süüa sai ja kus keegi teda kiusata ei tohtinud (ei teine koer ega ka meie, mida ta muidugi üritas kurjasti ära kasutada, varastatud juustuga puuri jooksmine jms). Ööseks ja üksi kodus olemise ajaks läks puuriuks kinni. Mõjus selles mõttes väga hästi, et kui ta meile tuli, hakkas ta muidu öösel ringi jõlkuma ja siis juhtus ikka mõni õnnetus ka tuppa. Kui ta puuris oli, siis suurest igavusest magas ja kannatas kenasti 8 tundi välja. Hiljem jätsime ööseks puuriukse lahti, aga magas ikka harjumusest seal edasi – aga lahti jätsime just selle pärast, et ta saaks vett juua, kui tahab. Päeval oli tema puuris hoidmine vältimatu, sest ta näris valimatult kõike, ka selliseid asju, nagu klaaspudelid ja elektrijuhtmed, nii et kuidagi tuli teda elus hoida, kuniks tal endal mõistus pähe tuleb. Selles mõttes on paljude kergelt opakate aktiivsete kutsikate omanikel koera puuris hoidmine juba koera tervise seisukohast hädavajalik.

Nii et mina ütleks pigem, et kuni koeraga tegeletakse, ei ole puuris midagi halba, peaasi, et teda sinna ei “unustata” sajaks aastaks. Öösiti pole ühelgi koeral vaja ka ringi jõlkuda, kui tema töö pole suurt territooriumi valvata (kui ma jätan kõik uksed pärani, siis mu koer ikka tiba patrullib), kannatab vajadusel ka joomata olla. Nii et kui koer lõhub või öösel tuppa teeb, paneks ma südamerahuga ta ööseks kinni ja ei pilgutaks silma ka, kui keegi hakkaks igisema, et see on piinamine. Konkreetse kommenteerija puhul ma lihtsalt ei näe selleks erilist vajadust, sest koeral juba on ju oma pime nurk, kuhu ronida.

Ahjaa, ideaalis võiks see koerapuur olla asetatud nii, et tal on sealt võimalikult hea ülevaade toimuvale, et näiteks toauks sealt kätte paistaks. Põhimõtteliselt sama teema, mis kuudiga – valveinstinktiga koer ei lähegi sinna kuudi juurde, kui värav ja välisuks sealt kätte ei paista, sest ta tahab, et ta teaks, mis tema territooriumil toimub.

8 kommentaari “Vastan küsimusele

  1. See oli sul tegelikult igati õigustatud emotsionaalne pursatus. a) koer on seal majas olnud juba päris pikalt ja jooksu on ta pannud rohkem kui 10 korda. Juba mina olen teda 4 korda Männikul silkamas näinud ja ma isegi ei ela seal, käin vaid sõbrannal külas. b) Preili blogija toon koera teemalises postituses ajas kõik mu ihukarvad turri, see oli vastik lugeda. c) steriliseerimata koera valveta jätmine on loll tegu d) koera pärast steriliseerimist varjupaika jätmine on hoolimatu tegu. Loom on pärast narkoosi ja lõikust ju nii vaese olemisega ja mulle on senini näinud, et kodus on neil ikka parem. See on kõik minu isiklik arvamus muidugi ja tahtsin sellega tegelikult öelda, et parool ei olnud vajalik. 🙂 Aga oma tuba, oma luba.

  2. a) koer on tõesti korduvalt plehku pannud, aga nagu öeldud, meil lihtsalt on mega energiline koer, niru aed ja kehvad juhused, mistõttu ta välja saanud on. kui sa loed mu blogist või fbist kommentaare, siis saad näha, et ma tõesti ei ole ainuke, kellel on säärane koer, kellel põgenemistung üüratu on.
    b)preili blogija TOONI saab lugeja vaid ise endale ette kujutada, seega soovian seda mitte lugeda ehk sulle endale harjumispärases inisevas toonis.
    c) koera valveta jätmine oli tõesti loll tegu – tahtsin teda korraks õue lasta, sest ta niutsus ukse taga, et ta mulle tuppa häda ei teeks. hakkasin lapsele süüa andma ja jäin ise selle käigus magama.
    d) kui mulle konkreetselt öeldi, et jätke koer siia, et ta kodus ei saaks hüpates ja mänguhoos enda haavu lahti tirida, siis selle valguses, et mind niigi aasta koeravihkajaks tembeldatud on, teen ma ju loomulikult nii, nagu mulle soovitab inimene, kelllel on kogemusi opereeritud koerte ja nende õmblustega. ma tõepoolest ei soovinud lahti tulnud õmblusi ja tema loomaarstile tagasi vedamist, et teda aina uuesti ja uuesti õmmelda. kodus on muidugi parem, kui varjupaigas, aga paar päeva tundus siiski mõistlik ka tal seal vähe kosuda. kui sa oled teda näinud, peaksid teadma KUI energiline ta on ja kodus ei saaks ma teda muud moodi sellest hoida, kui hoida paar päeva puuris kinni, mis ei tundu ka väga hea lahendus.

    vaata, ma tean, et ma ei ole IDEAALNE koerapidaja, või noh, üldse ideaalne miskis asjas, ma kujutan ette, et sinusugusele ideaalsele inimesele on minusugust lausa õudne vaadata, aga tee endale teene ja ära loe siis minu kirjutisi enda väljamõeldud tooniga edaspidi. saab sul ka kergem.

    1. Mina käin ja loen su blogi vaid nii palju kui see mulle mingi teemaga newsfeedi satub. Viimasel ajal ma lihtsalt ei kannata sinu ellusuhtumist, suhtumist teistesse elusolenditesse ja piiritut tarbimishullust. Ja tõepoolest minu vaimsele tervisele on parem, kui ma end ärritavatest asjadest eemale hoian. Mul on hea meel, et sa suudad enda tegematajätmisi ilusasti õigustada ja siis veel solvunud nägu teha, kui keegi sulle julgeb neid ette heita. Ja mul on veel rõõm, et sa endaga rahul oled ja enda üle uhke oled, loodetavasti ei hammusta see suhtumine sind ennast kunagi kannist. Side lõpp!

    2. Kui sa kulutaksid eneseõigustusele mineva energia oma koeraga tegelemisele, siis seda probleemi ilmselt tekkinud ei oleks. Kui sul ei ole aega ega oskusi “megaenergilise” (tõenäoliselt pigem lihtsalt kasvatamata ja igavleva) koeraga toime tulemiseks, tuleb talle leida kodu, kus inimestel on aega ja tahtmist talle tegevust pakkuda. Vana hea “igas kodus ei pea olema koera” kehtib vägagi.

  3. oli jah õigustatud. kapi otsa surnud hamstrid, mitmeid kordi kadunud kassid (millest vähemalt ühe tagastamise teemal olen ka käesoleva blogi autoga kunagi ammu kuskil feissbuki lõimes vastaspooltel olnud – see mupo lugu, kus mina leidsin, et ta ei peakski seda kassi tagasi saama, aga see selleks), siga, nüüd koer, ja no EI ÕPI inimene, et tal ei ole vaja võtta loomi. tal ei ole “eriti põgenevad loomad”, vaid ta on eriti sitt loomapidaja, vahet pole, kuidas ta end iseendale välja vabandab. ptui.

  4. Minu meelest oli Sul väga aus, loogiline ja õigustatud postitus. Ka tõsiseltvõetav, sest oled ka ise koeraomanik. Keegi pidi selle kohta midagi kirjutama ja minul oli küll hea meel, et see polnud kellegi ärapanev lahmimine vaid ratsionaalne, lakooniline ja seletus, kuidas ühe koera eest hoolitsema peaks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.