Kodu on seal, kus on nagi

Kustutasin eelmise postituse ära ainult selle pärast, et ma ei oska end väljendada. Alustame ehk algusest. Mul oli eile kokku 19-tunnine päev, olen ikka veel kerges unevõlas, nii et raske on mõtteid koondada.

Ma olen varem ka mõelnud selle peale, mida hea inimene olemine tähendab. Näiteks. Ma olen võõra teismelise poisi üles korjanud tee äärest ja talle öömaja pakkunud, sest ta hääletas kell 11 õhtul ja no kuidas ma jätan lapse pimedas välja. Teoreetiliselt nagu heategu, aga kui mul kodus ruumi on, ei kaota ma sellega ju ise mitte midagi. Hmm, see vist jälle ei anna mu mõtet edasi …

Ütleme nii, et see, kui ma heateo jaoks ei pea üldse oma mugavustsoonist välja astuma, tähendab minu jaoks pigem seda, et see pole otseselt heategu, vaid osa Inimeseks olemisest. Kui ma olen näljas, mul on kuu lõpuni kümme eurot ja ma annan kolm neist teisele näljas inimesele, on see heategu. Kui mul parajasti raha on, siis see, kui ma vaesele sõbrale koju 20 euro eest süüa ostan, on ainult normaalne Inimeseks olemine. On loogiline?

Eelmises näites siis – ootaks mind Tartus Elu Armastus või maailma parim töökoht, võiks rääkida mingist altruismist, aga mul ei ole seal selliseid asju, nii et mul on ausalt öeldes üsna ükskõik, kus ma elan. Mul ei ole mingeid tugevaid tundeid ka suuremas plaanis, mul pole erilist vahet, kas ma kolin Tallinnasse või Pariisi, kuni saan oma koera kaasa võtta ja kuni seal ronida saab. Kumbki ei ole tänapäeval eriline piirang. Ma olen piisavalt sotsiaalne inimene, et igal pool kähku uusi tuttavaid/sõpru leida, ja piisavalt nohik, et pool mu PÄRIS suhtlusest nagunii internetipõhine oleks. Ok, kolmveerand. Kui mul on näiteks hea sõber, keda ma näen kolm korda aastas, siis pole vahet, kas ma sõidan talle külla Islandilt või Tartust. Ma arvasin, et me kõik driftime läbi elu, jäädes pidama sinna, kus parajasti miski kinni hoiab.

Ja kodutunnet mul vist üldse ei ole. Kodu seostub mul pigem inimestega. Praegu on mu Tallinna korterikaaslased mõlemad ära ja ma täiega igatsen – ja mitte ainult selle pärast, et keegi minust instapilte ei tee (kuigi see on ka oluline, teen uut väljakutset kaasa parajasti), vaid ma olen sotsiaalne inimene, üksi elamine ei ole minu teema.

Ahh, ma lähen liiga diibiks ära, vaadake parem väljakutse esimese päeva videot. Teid ju ometi kindlasti huvitab, kuidas ma vareseasendist chaturangasse lähen.

Advertisements

10 kommentaari

  1. Hea inimene on see, kellel on võimalik valida hea ja halva vahel ning ta valib altruistliku tee.

    Ma ütleks küll, et sa olid hea kui hääletaja üles korjasid, sest sul oli ka teine võimalus – mööda sõita. Inimlikkuse vaim võitis. Loom oleks mööda sõitnud.

    Aga näiteks vanainimesed ei ole head, sest neil pole valikuvõimalust. Nad on nõrgad. Nad PEAVAD olema nö head, sest neil pole enam jõudu, et varastada, ülbitseda või terroriseerida. Näiteks üks mu sugulasest vanahärra on tõesti tore inimene – alati tunneb teiste vastu huvi, naeratab. Aga kui asetada konteksti, et ta on enne vanaks jäämist elu aeg teistest julmalt üle sõitnud ja enda huvid alati esiplaanile asetanud, siis saad aru, et tema praegune headus on üksnes kavalus. Nõrgaks jäänud looma kavalus, et ikka karja hulgas püsida ja tunnustatud saada. Meenutame ka joodikutest isasid, kes vanas eas äkki oma laste vastu siirast huvi hakkavad tundma ja “avastavad” et nad on tegelikult kogu aeg neid armastanud:))

    Meie, blogijad ja kommenteerijad, võime enda kohta öelda, et oleme head hääletajate ja loomade ja kaaskodanike suhtes. Sest meil oleks võimalik neid kiusata aga me ei tee seda.

    Kuid me ei saa öelda, et me pole tapjad ja sadistid. Sest sellist valikuvõimalust meil pole. Meil pole võimalik valida tapmise ja mitte tapmise vahel, sest oleme liiga nõrgad, et sellist valikuvõimalust omada. Me pole blogijad mitte selle tõttu, et oleme valinud mittekuritegelikut tee. Oleme blogijad, sest meil polegi jõudu, et olla mafioosod:))

    Headus pole absoluutne vaid sõltub taustsüsteemist. Sa Rents oled oma taustsüsteemis küll hea inimene. Huvitav oleks muidugi kohtuda kunagi tulevikus kusagil koonduslaagris kus tuleb toidu eest võidelda. Seal saaksime oma filosoofilised arutelud inimese olemuse kohta näitlikustada:))

    P.S. suuremas plaanis aga headust-altruismi siiski ei eksisteeri. Hääletaja pealekorjamine andis sulle mõnusa tunde, et oled hea, parem inimene. See tähendab sisemist omakasu – naudingut enda toredast isiksusest:))

  2. “Ma olen võõra teismelise poisi üles korjanud tee äärest ja talle öömaja pakkunud, sest ta hääletas kell 11 õhtul ja no kuidas ma jätan lapse pimedas välja.”
    Tõeline eestlase hing ikka… “kuidas ma jätan vedelema, kasutamiskõlbulik ju veel, läheb äkki vaja…”

  3. Ma olen Madi jutu esimese poolega nõus. (Teine pool on täiega võssa.)
    Et “inimene olemine” tegelt ongi juba headus, sest on päris rõvedalt palju ka neid, kes ses olukorras inimesed poleks. Mugavustsoonist väljaspoole astumine = võõras inimene minu kodus? Iu! Ei taha!
    Aga isegi see, et oleks mõeldud võõra inimese peale oma kodus, on tegelikult juba suur samm hea inimene olemise poole. Enamasti toimuks inimeste peas ebateadlikult see, mida mina üritan teadlikult sisse viia:
    “Ta pole minu vastutus, ajagu ise oma asju.”

    Ja kõik.

    Oled. Hea.

    • Tegelt olen esimese kahe lõiguga nõus, kolmas on nii ja naa juba =)

      • Hihii:))

        Inimese kõige loomuomasem mõte on mõte oma süütusest. Selles suhtes oleme kõik nagu see väike prantslane, kes Buchenwaldi koonduslaagris visalt nõudis, et tema saabumise registreerinud vangist ametnik tal kaebuse vastu võtaks. Kaebuse?
        Ametnik ja ta kaaslased naersid: “Pole mõtet, vana. Siin ei võeta kaebusi vastu.”
        “Aga härrased,” vastas väike prantslane, “minu juhtum on erandlik. Ma olen süütu.”

        Me oleme kõik erandjuhtumid. Me tahame kõik millegi peale kaevata. Viimane kui üks kinnitab, et on süütu, iga hinna eest, kui tal ka tuleks süüdistada kogu inimkonda ja taevast ennast.
        (Albert Camus, “Langus”)

  4. […] Rentsi blogis tuli arutlusele huvitav teema. Millised on head inimesed ning milles heateod seisnevad? Mina olen vist Rentsi teooria järgi halb inimene. […]

  5. Mul oli eile ka tõehetk – Rents on mind bänninud?!
    Kas ma olen siis tõesti NII paha inimene, mõtlesin…
    Ma olen suud pruukinud, aga ma ei ole KUNAGI Rentsi
    pahaks inimeseks mõelnud/sõimanud/arvanud/sildistanud
    ehkki tegemist tüüpilise pitbull tüüpi femmarist natziga 😀

    Aga Atu, kes meeldiks ka Aadule endale (meenutab Blondit),
    http://vignette4.wikia.nocookie.net/hitlerparody/images/2/28/Downfall_Blondi.jpg/revision/latest/scale-to-width-down/220?cb=20130328043740
    loob türannist hoopis soojema ja inimlikuma pildi 😀

    Pilt Tallinna možeest on ka äge, eriti see roheline palvematt.

    • Kui ma oleks sind bänninud, ei kommenteeriks sa ju praegu siin, totu. Vaatan, äkki on mõni kommentaar miskipärast spämmifiltrisse jäänud.

  6. Jajaa. Tuled urust korra välja ja avastad et Rents, kurask, on Tallinnasse kolinud. (Kroku, sisse logimata). Lähme jooma?

    • Rents ei käi joomas, ta käib ainult koolis, tööl ja trennis. Enne veebruari lõppu igatahes aega pole, pean ühe suure projekti kokku tõmbama veel.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid