faith · sport

lõpuks ometi

img_20170304_200008

Ma olin juba umbes miljon aastat oodanud, et Reet oleks taas piisavalt heas vormis, et minuga Tallinnasse lõbutsema tulla. Laupäev oli see päev. Hea vorm on muidugi suhteline, aga MEGAlõbus oli. Nagu näha, jõudsime lisaks ronimisele jõutrennigi teha. Ma olen küll hetkel natuke vigane, sest suutsin eelmise nädala keskel mingi tagumikulihase (nagu tõsiselt, ise ka imestan) ära tõmmata, aga igasugu toredaid asju sai tehtud ikka.

Praktikal on jätkuvalt huvitav. Töötame nüüd põhiliselt Javascriptiga (tegelikult Jqueryga, aga no poteito-potaato), õpime palju uusi asju, näeme vaeva.  Vahepeal tuli välja, et Tieto vist ikka ei häbene meid, sest tänaseks oli tellitud fotograaf, kes meist kõigist pilti tegi (mulle öeldi juba reedel, et “ära muretse, meikar tuleb ka” – ja siis minu suurte silmade peale, et “selles mõttes, et ei pea ise meiki tegema,” ma juba mõtlesin, et NII kole olen v). Ma valmistusin korralikult ja ajasin korterikaaslase koidu ajal üles, et ta mulle patsi pähe teeks, üsna kena sai:

20170306_101718

Kusjuures meigiga pilti ma lihtsalt ei julge panna, sest meikar ütles mulle, et “teeme sellise hästi õrna meigi, töö juures ju midagi tugevat ei sobiks”, aga minu meelest oli tulemus ikka selline, et karjus veits näkku. Samas oli asi ilmselt selles, et ma pole meigiga üldse harjunud ka. Lisaks kinnitasid nii fotograaf kui meikar, et kuna fotod tehakse eredas valguses, siis see nö “sööb” meigi ära ja see paistab vähem välja nagunii. Nii et eks paari päeva pärast näeme, kui pildid kätte saame. Aga see, et muuhulgas mul puudriharjaga kõrvad üle tõmmati ja lisaks seda põhimõtteliselt ninna topiti, on küll natuke imelik. Naised elavad imelikku elu. Aga no eks ma saan aru, et ninasõõrmed ja kõrvad ei saa väga erinevat tooni olla.

Lisaks intervjueeriti kõiki praktikante. Selline meeldiv üsna vabas vormis jutuajamine, kus räägiti taustast, hobidest, IT-st, plaanidest elus jne. Näitan teile ka, kui sealt midagi tuleb ükskord.

Ja nüüd ma nutan kogu selle toreda jutu peale natuke, sest tundub, et mu arvuti kõvaketas on otsi andmas ja siis olen ma arvutitu ja õnnetu.

P.S. Leidsin täiega naljaka sarja. Brooklyn Nine-Nine, selline politseinike absurdikomöödia. Esimese osa peale naersin konkreetselt silmad märjaks – ja oleks mul midagi muud, mida märjaks naerda, oleksin seda ka teinud.