Tänase päeva feminismiteema on ilmselgelt Peetri koolist, kus on kohustuslik koolivorm. Juba ainuüksi see, et RIIGIkoolis üldse ON kohustuslik koolivorm, on minu jaoks täiesti imelik, sest see maksab ca sada eurot (ja kaltsukast seda igatahes ei saa), nii et mind täitsa huvitaks, kas vaesematele vanematele makstakse see lõbu siis kinni või on meil tegu ainult jõukatele mõeldud kooliga, mille kulusid miskipärast riik katma peab.
Aga see pole hetkel teema, meedias on nad selle pärast, et erinevalt normaalse koolivormiga koolidest on Peetri koolis kuni neljanda klassi lõpuni tüdrukutele ette nähtud AINULT seelik – st isegi juhul, kui tüdruk ise avaldab soovi pükse kanda, pole see talle lubatud. Mina mõtlesin, et see on täiesti absurdne ja järgneb üleüldine pahameelelaine, aga võta näpust, Facebook ja Postimehe kommentaarium on täis arutelu teemal “aga see ju ongi naiselik” ja täiesti tõsimeelseid väiteid teemal “see ei ole ju diskrimineerimine, lihtsalt erinevatele sugudele on erinevad reeglid”. See viimane on, muide, põhimõtteliselt soolise diskrimineerimise definitsioon, JUST SEE ongi sooline diskrimineerimine. Gümnaasiumis ma saaks veel aru, et ise valid, kas lähed sinna kooli või mõnda teise, aga algklassides on valik ju hulga väiksem, ikka tahaks, et laps käiks võimalikult kodu lähedal ja seal, kus endised lasteaiakaaslased ees.
(Vahemärkusena olgu öeldud, et siin oleks lasteaed võinud juba hoiatav kogemus olla, sest sama kooli lasteaiaosa hoolekogus olnud naine rääkis, et seal on selline reegel, et LASTEAIAS tohivad lapsed lõunaune ajal minna pissile ainult arstitõendiga. Mul oleks samal päeval laps sellisest lasteaiast ära võetud ja kasvõi vanaema juurde viidud nii kauaks, kuni uus lasteaiakoht saadakse – aga taas, taevas teab, kas seal üldse on teisi lasteaedu. Kui kogu kandi peale üks lasteaed ongi, siis muidugi nad saavad aru, et võivad endale mis tahes debiilsusi lubada.)
Mis aga puutub põhjendusse, et see ju ongi naiselik – esimese klassi laps ei peagi naiselik olema. Ta on laps, ta võib veel lapselik olla. Kõige rohkem häiribki mind koolipoolne väide, et seelikukandmine on vajalik, et õpetada lapsi “seelikus kenasti istuma”. Mida see tegelikult tähendab? See tähendab, et me õpetame tüdrukuid arvestama riietusest tingitud piirangutega. Ehk siis me õpetame tüdrukutele, et nad ei tohi joosta, rabeleda, hüpata, ronida, isegi mitte hooletus poosis lösutada. Samas poistele sellist enesekontrolli üldse mitte õpetades. Ja hiljem väidame, et naised lihtsalt ONGI LOOMU POOLEST kammitsetumad ja ei ole valmis võitlema jne, mis sellest, et me oleme neid väiksest peale dresseerinud nagu koeri, lastes samal ajal meestel vabalt joosta (ja imestades hiljem, miks neil on kehv impulsikontroll, nad on vägivaldsemad, põhjustavad liikluses rohkem õnnetusi jne).
Ma saan aru, et on hulk tüdrukuid, kes tahavadki ise seelikut kanda. Kantagu. Aga miks seda vägisi neile peale suruda, kes seda ei taha? Täiskasvanud naiste hulgas on tänasel päeval kleidi kandmine nagunii pigem erand, mitte reegel. Kasvõi oma töö juures ringi vaadates näen rohkem pükskostüümides või lihtsalt viisakates pükstes naisi, kleiti enamasti igapäevaselt ei kanta. Nii et väita, et seelik on traditsiooniline naiste riietusese, tekitab küsimuse, mis ajast me küll räägime. Minu vanaema käib igapäevaselt pükstega. Minu ema käib igapäevaselt seelikuga. Sellest räigest erinevusest hoolimata on nad mõlemad ühtviisi naised ja emad ning naiselikkuse seisukohast ei ole nende vahel kvalitatiivset erinevust. Miks me ei võiks anda esimese klassi lastele neid samu õigusi, mida mu ema ja vanaema juba aastakümneid südamerahuga kasutavad?
P.S. Asja teeb eriti naljakaks see, et seda reeglit raevukalt kaitsev direktriss, kes lubas esmaspäevaks omapoolse arvamusartikli kirjutada, kannab ise alati pükse. Aga ilmselgelt ei peagi see, mis Jupiterile lubatud on, härjale lubatud olema.
P.P.S. Selle pika jutu oleks saanud kokku võtta minu praktikakaaslase üllatunud küsimusega:”Aga miks üldse peaksid MEHED arutama, mida NAISED seljas tohivad kanda?” Aga ma pole lühikese jutuga.
Pärdikute päevaraamat 
Lasteaia kommentaar oli minult 🙂 Mul on postkastis lasteaia eripedagoogi (!) kiri, kus seisab muuhulgas:
/tsitaadi algus/
Kirjutan hetkel lühidalt seoses tänase intsidendiga. (laps eiras reeglit, et uneajal pissil ei käida, kusjuures tal oli pissil enne käidud, sealt edasi kõva kisa jne.)
Arutage kodus põhjailkult läbi ning selgitage lapsele, mida ta valesti tegi. (õpetaja ei saa lubada massilist korduvat pissilkäimist, sest sellega hakkavad lapsed hoobilt manipuleerima, käiakse 1 kord
/tsitaadi lõpp/
See üks kord tähendab siis, et enne magamajäämist.
Ma päris kõike siia ei hakanud kopeerima, seal oli veel üht-teist lapse nihkes maailmapildist ja ülimast egotsentrilisusest jms 🙂
Päevapealt last sellest lasteaiast ära võtta pole paraku võimalik, aga õnneks, tõesti õnneks, on koolini jäänud veel vaid üks aasta. Ja ei, ta ei lähe mitte mingil juhul Peetri kooli 🙂
Ega see pissimisteema veel lõppenud pole, ilmselt jõuame sellega kõnealuse direktrissini välja, sest täna olevat mitte just suu peale kukkunud tütar järjekordse vetsu mittelubamise peale öelnud, et emme-issi ütlevad, et inimene peab pissile saama 🙂 Õpetaja oli üsna hämmastunud näoga, kui kinnitasin, et see tõesti meie ühine seisukoht on 😀
Väga ühepoolne käsitlus. Kas seal poistel on lubatud seeliku kandmine?
seelikukandmise nõudega võrdväärne nõue poistele oleks aastaringselt lühikeste pükste kandmine. neile saab ju sukkpüksid või retuusid alla panna ja tunked peale.
Mina isiklikult leian, et kõik võiksid kõiki koolivormi osi kanda (ja seaduse järgi võiksidki), aga traditsionalistid võiksid siin väita, et pükse kandvad naised on Eestis juba aastakümneid tavaline, samas kui meeste seelikukandmine pole. Pükstes tüdruku peale ei pööraks tänaval keegi pead, selles mõttes on veel eriti arusaamatu, et kool sellest probleemi teeb.
Minu tütrekese viieline koolitöö:
Midaaaaaaaaaaaaaaaa?
Ses mõttes nagu et, 12 aastasele pojakesele ma muidugi õpetasin, et kui emme küttekotiga tuleb, siis on viisakas emmele uks lahti teha ja “ladys first” ja kobi ise ka keldrisse, aga need teised asjad?
Ja miks mees peab naisele piletite pealt kohad ette näitama, kas mehel jäid endal prillid koju või on tal nüktaloopia või ei mõista ta kõnelda, kui need urrima piletid juba tema käes on?
Kes õpetab lapsele sellist jama?
Kool õpetab 🙂
Hinde peale, nagu näha.
Ma arvan, et “inimeseõpetus” on see õppeaine.
Ma küsisin, kas nähti ette ka varianti, et naine läheb teatrisse ILMA MEHETA. Vastust kahjuks ei mäleta.
Hästikasvatatud naisterahvast ilma meheta teatris või mujal avalikus kohas muidugi ei näe. Aga neid mitte nii hästi kasvatatuid on kõik kohad täis, Riik peaks jõulisemalt sekkuma.
Oeh… tegelikult ei ole naljakas. Krdi masendav.
See pole jama, vaid elementaarne viisakus.
Pealkiri on väga tähenduslik ” teater ” 🙂
Kui teatrist rääkida, siis Tähekese teatrikuu numbri kaanepildi all olev FB arutelumöll on kah omamoodi huumor.
Tegelt ma ei uskunud, et sellised lapsevanemad, nagu seal, päriselt olemas on. Kuidas saab lapsevanemana ellu jääda, kui absurdihuumorit üldse ei abla?
Ma vist jäin pimedaks praegu… See on totaalselt fucked up õpetus. Üritan nüüd välja mõelda, kas mina olen halvasti kasvatatud või on minu mees halvasti kasvatatud.
Teatripiletid ostan alati mina. Või noh…vastutan nende eest, kui kasutada korrektset terminoloogiat. Ostan, veendun, et on kaasas.
Kumb meist välisukse lahti teeb…ei ole seda märganudki.
Mantel seljast-selga – ei, minu mees ei tee seda ja ma ei oska seda talle pahaks panna. Minu mantli selga panemise rituaali kuulub ka salli ja kinnaste varrukast välja urgitsemine, salli kaela panemine. Kui mees haaraks garderoobist mantli ja hakkab seda mulle kohe selga upitama, teeks ta protseduuri minu jaoks ebamugavamaks.
Garderoobi ulatame kumbki oma üleriided ise.
Piletid näitan tõenäoliselt ette mina, kuna need on minu “vastutada”.
Kohta ei näita keegi kellelegi ette, me tunneme mõlemad numbreid.
Ei oskagi seisukohta võtta… Tõesti ei oska.
Tahad ma ütlen ette?
On kaks võimalust:
– sa pole hästi kasvatatud.
– sa pole naine.
🙂
Naine ma olen, aga ju pole Naine suure algustähega 🙂
Kaur, päriselt? Pissile mitte lubamise probleem kukkus mu silmis praegu kolinal mitmeid astmeid allapoole … Kas keegi peale sinu ka probleemi näeb? Päriselt ka, mul tuli pisar silma praegu …
Pisarad?
Olen 50+ ja suht normaalse kasvatusbaasiga (tln eliitkool+spordikool). Noh, veneaja värk.
Lapsed (meessugu) teist nii mönestki ealt vanemad.
Aga Kuhu on see maailma värk veeremas, ja ikka alla poole…
Minu jaoks äärmuslik feminism on OUT!
Riigikoolides koolivorm on nii ja naa. Iseenesest, üldiselt üritatakse selle vormiga ikka odavamalt läbi ajada ja nõutav on ainult üks ja ülemise otsa koolivormi komponent (vest, pluus), alumine ots peab lihtsalt üldise stiiliga sobima. Eksisteerib enamasti ka koolisisene vormide järelturg ja keskeltläbi saab mundrisse ikka alla saja euri.
Täiskomplektne ja kogu keha kattev koolivorm on üsna haruldane. Kõige totram argument, mida ma olen tüdrukutele pükste keelamiseks kuulnud, on olnud “aga nii ei ole ta teistega ühtemoodi, mis on ju koolivormi mõte”. Bljäd, kui ta koolivormi SEELIKU asemel kannab kooivormi PÜKSE, siis ta ju on (päris paljude) teistega ühtemoodi.
Ja tõesti, kui alates viiendast klassist on tüdrukutel juba võimalik valida, kas nad kannavad pükse või seelikut, siis esimesele neljale klassile valiku keelamine ongi just selles seisukohast jabur, et enne puberteeti ei peakski sugu sugugi oluline olema…
Mulle isiklikult tundub, et pubekatest piigadele lubati pükste kandmine põhjusel, et nendest ei käi jõud üle, aga esimest nelja klassi saab oma tahtmist mööda kantseldada, need ei hakka veel vastu.
Nõrk, ma ütlen.
mhmh, ma mõtlesin täpselt sama. pubekad tõstaksid ilmselgelt mässu.
Kaur, kas sa kuidagi reageerisid ka sellele koolitööle?
Ikka!
Kiitsin last (sest sai viie!) ja tegin tööst isegi pilti!
Kauri tütrele ka minu poolt 5 koos plussiga. Hästikasvatatud, etiketti tundev tüdruk. Noorematele prouadele teadmiseks, et kunagi oli mitmeid muidki käitumisnorme, mis võivad tunduda kummalised, minu põlvkonnale aga elementaarsed. Näitena kasvõi seesamune, et poiss kunagi ei tohi tüdrukut lüüa jms. 🙂
Seelikutest kirjutasin ka: http://hundiulg.blogspot.com.ee/2017/03/peetri-kooli-seelikud.html
A tüdruk poissi tohib lüüa või? Või poiss poissi? Et need tegevused on nagu OK?
Ja kui ma ise muretsen teatripiletid, siis kustmaalt see meesisiku vastutus algab, või olen ma juba ostmise hetkest naisena kõlbmatuks kuulutatud?
Mitte ostmise hetkest, vaid hetkest, kus sul selline vääritu mõte tekib 🙂
Seda on võib olla tõesti raske mõista. Kui tüdruk lööb poissi või poiss poissi, siis see on halb ja taunitav, isegi karistatav. Kuid olukord, kus poiss lööb tüdrukut – see on KEELATUD! Nii meid õpetati ja selle järgi püüdsime kasvada ja elada, vähemalt enamus meist. Ja isegi küttepuud tõime ema eest tuppa (muidu oleks isa midagi ütelnud kurja häälega) :).
Teatriga on sama nagu kaabu tõstmisega. Olid sellised (veidrad?) kombed.
Ma näen probleemi selles, kus tüdrukutele õpetatakse, et nad on halvasti kasvatatud, kui ise endale teatripiletid ostavad. Kus kohalt neid teatrisse minevaid mehi nii palju üldse võetakse (mehi on juba absoluutarvult vähem kui naisi, enne kui üldse huvidest hakata rääkima)?
Jõudsid asja tuumani. Kombed muutuvad ajas. Kui minu tütar peaks kirjutama lause “hästi kasvatatud naisena — tean, mida luban mehel teha enda eest”, siis kindlasti tuleks temaga jutuajamine ja siis tema õpetajaga, ja see viimane ei oleks ilmselt nii sõbralik. Minge perse oma sunnitud normidega.
Ja see, kui öeldakse “keegi ei tohi kedagi lüüa” ja sina vastad, et “aga veel ERITI ei tohi poiss tüdrukut lüüa” on, sry, demagoogia sinu poolt. Ega seleta ka naisepeksjate suurt osakaalu igas vanusegrupis meeste hulgas.
selle tüdrukute löömise keelu üle olen ka ise imestanud – et kui _traditsiooniliselt_ tüdrukuid ei tohtinud lüüa ja teisalt on _traditsiooniliselt_ kodus naisi pekstud, sedavõrd, et Venemaal peetakse just traditsioonidele tuginedes vajalikuks see legaliseerida, siis mis hetkel tüdruk kaitse all olevast olendist pekstavaks olendiks muutub?
Ei, ma usun küll, et ka vanasti oli neid mehi, kellel seda üleminekunõksu ei toimunud ja kes kunagi naisi ei peksnud. ja need, kes peksid naisi, peksid tõenäoliselt ka tüdrukuid, üleminekujõnks ei toimunud mitte ühegi konkreetse inimese sees, vaid normides. Aga isegi normides toimuv jõnks tundub veider. Ilmselt seda ei teadvustatud, kui keegi oleks otse küsinud, “kas kuueteistaastast tüdrukut juba võib peksta, kui ma ta naiseks võtan?”, oleks jahmutud.
üks vana imestamine – et üks traditsioon räägib üht, teine teist.
https://notsumaja.wordpress.com/2012/05/13/mis-minevik-see-on/
Demagoogia etteheidet ei tahaks küll vastu võtta. Konstanteerisin lihtsalt fakti, et kunagi oli selline kombeõpetus, näidates just seda – normid muutuvad ajas. Omandades ise uusi tõekspidamisi saan aga aru, et pole vist korrektne öelda “naisepeksja”. Peksja on peksja ja pole vahet mis soost keegi kedagi klohmib.
Einoh, kui seda õpetataks lapsele võtmes “mis kombeid on olnud”, siis ei oleks ju mingit probleemi. Eriti kui sinna juurde selgitataks konteksti, kuidas ütleme 100 aasta taguses linnaühiskonnas ei peetud naistel heaks omapead avalikes kohtades käia ja mis põhjustel see kujunes ja mis põhjustel nüüd on teisiti kujunenud.
Aga kui lapsele õpetatakse PRAEGU, et ta on halvasti kasvatatud, kui peaks üksi teatrisse minema – või et tema ema on halvasti kasvatatud, kui seda teeb – siis ma ei näe, mida selles õpetamises head on.
ma teeks peksmise jutus sellise möönduse, et “naisepeksja” on adekvaatne väljend, kui sinna käib see sisu, et peksja arust on just see peksmisesort okei just sellepärast, et oma naine ju ja nii on ju kogu aeg käinud. st hoiakuid kajastava terminina.
… nt selles vene seadusemuutmise kontekstis, kus tehakse just nimelt selget vahet, kes perekonnas keda võib klohmida.
Ei tahaks küll diskussiooni häirida, aga ehk oleks vastavale segmendile selgem selline selgitus:
Ilmselgelt tekkis selline rõhuasetus “tüdrukut ei tohi lüüa” just olukorras, kus mehepoolne naisepeks oli muidu üpris levinud ja kuigi taunitav, siiski normiks. Noh umbes nagu praegu on enda umb-purju joonuna autorooli istutamine keelatud, aga ikka tehakse, sest lahe ju ja ega ei olda mingid mömmid.
Normaalses ühiskonnas aga on keelatud ükskõik kelle löömine, absoluudina ja ilma vähendusteta. Selle eraldi väljatoomine näitab, et väljatooja elab suht kiviajas.
Kui mul on vaja puud tuppa saada, siis ma ei istu abitu näoga tooli servakese peal ega oota, millal mõni meesoost isik laekub, et teda komandeerida. Minu arust on see normaalne, egas ma invaliid ei ole. Ja kui on vaja nõusid pesta või süüa teha, siis see pojakene kah osaleb, mis te mõtlete, et loeb senikaua ajalehte või?
Kui ma aga tahan teatrisse minna ja piletid ise ära ostan, siis oleks üüratult jabur hiljem neid kuidagi salaja mehe kätte sokutama hakata, et ta nende eest vastutaks ja paluda, et ta mulle need kohad pileti pealt ette näitaks – me läheme näitemängu vaatama, mitte seda ise tegema.
Mantli seljast aitamine on iseasi ja sõltub valitud riietusest. Kui see on tülikalt naiselik, siis on jah targem üleriietega võimlemine jätta isikule, kellele ühiskond möönab piduliku riietusena ka selliseid mugavustooteid, nagu püksid.
Ma käisin Ungaris natuke aega ühe poisiga, kellega oli hirmus tülikas väljas olles midagi süüa osta – kui mul oli parajasti raha ja tal mitte, siis tuli see kuidagi vasakule ja paremale piiludes laua all tema kätte sokutada, et ikka tema saaks maksta.
Kiusatus on siinkohal ära märkida, et “Mitte kõik invaliidid! Mõni saab täitsa ise puid tuppa !” 😛
ja klassikaline vastunäide – kui oled sünnipäeval või suvalisel pidulikul üritusel, on seal alati mõni daam, kes EI SUUDA endale ise alkoholi valada. sest daam.
eks nii võib pingpongida lõputuseni. mõni naine tahab mõnes olukorras oma soo erilist käitumist või olekut rõhutada, mõni teine mitte, teises olukorras on vastupidi. võibolla see õrnuke alkoholi-mittevalaja on igapäevaelus keevitaja või ehitusinsener, ise puude sissetooja aga litsimaja adminn.
see veinivalamise teema on õudselt keeruline. võõramas seltskonnas iial ei tea, kas ma solvan kedagi, kui ise endale veini valan. kui ma olen parajasti meeleolus, kus ma ei taha sellise asja pärast kedagi solvata, siis tuleb hirmus kaua enne valamist veinipudeli ääres demonstratiivselt sügeleda, et kõik, kellel on elu küsimus seda minu eest ära teha, saaks selleks võimaluse.
Teate, ma pean tunnistama, et ma kogu oma saja-aastase elu v.a peotantsutunnid ja muud imelikud seelikukandmisasjad, olen käinud väga õudsetes kaltsudes ja enamasti pükskaltsudes. Ja nüüd ma olen aasta jooksul arenenud juba päris kitsa laia vööni. s.t see, et lapsena tuleb õppida neid laiu vöösid kandma, pole üldse tõsi. Ma olen alla keskmise kohanemisvõimeline, ausalt, ja uue õppimine ei ole mulle nii jube lihtne 😀
Ent mulle absoluutselt meeldib, kui mind ooberdatakse a la avatakse uksi, valatakse veini, võlutakse pileteid nii, et ma ei pea võimlama jne, kui v.a juhud, kui ma end üleooberdamise tõttu imelikult hakkan tundma, sest ooberdaja nagu ei tohiks külge lüüa, aga ta vist ise ei saa aru, et kogemata seda teeb. Meeldib jah, sest kaevurakkeid vahetama, peldikut tühjaks vedama, puid tegema jne pean nagunii ise. Olgu siis mõni helge hetk, kui keegi mu eest selle sulekese tõstab, eks. Sest tglt on selle sulekese tõstmise juures ju oluline see, et ma saan seda isast isendit tglt usaldada, et ta pole pileteid või raha või iseennast koju unustanud või et ta üleüldse oskab märgata midagi muud peale oma hiiglasliku ego. 😀 😛
* haha, mu emal on jutt, kuidas ta ei pääsenud kooli ajal koju sisse ja käis punastes dressides teatri ühiskülastusel ja mitte keegi ei mölisenud ega küsinud, mis värk on. SEE oleks õige lähenemine. Tahan, iluuisutan, tahan, kikkpoksin (sry, emekeelepäeva järelmõjud), tahan, kannan dresse, tahan, kannan printsessikleiti.
** Ma käisin hiljuti ühte väga ägedat laste lauluvõistlust pildistamas, kus esines ka umbes 6-aastane neegritüdruk, kes laval laulis roosas printsessikleidis, aga oma auhinda läks vastu võtma teksapükstes. Kõik lapsed said aukirja ja lasteaialaste poolt volditud paberist tulbi. Kaks ca 10-aastast poissi, kes esitasid omaloomingulise räpiloo, küsisid, kas ROOSASID tulpe ei ole. Ei olnud, aga neil poistel oli menu. Noh, saate isegi aru, et see üritus oli äge. Peetri koolis vist päris sedamoodi ägedaid ei toimu?
“Mitte kõik”, Ray, mitte kõik. See on alati asjakohane märkus.
Talvel on väikesel tüdrukul seelikus külm. Neil on ju enamasti joped. Paljud siis algklassides pikka mantlit kannavad?
Järgmise sammuna keelatakse naistel üldse pükste kandmine ning kindlasti ei ole Jüris naistel sobilik ilma vanema meessoost juhendaja abita sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel osaleda.