Enne alustamist ütlen ausalt ära, et varastasin kõik ilma igasuguste südamepiinadeta Jorgen Matsi väga huvitavast spordimotivatsiooniteemalisest loengust, mida igaüks Youtube’is täies ulatuses kuulata võib. Huvilistel soovitan vaadata tervet videot, aga kuna mind huvitab eelkõige just tagasiside andmise osa (eelkõige sportlase ja ta treeningpartneri omavahelises suhtluses, aga ka siis, kui treener tagasisidet annab). See on lihtsalt teema, millest meil on enda trennis palju juttu olnud (õigemini pigem sellise tagasiside puudumisest), sest inimesed ikka kurdavad vahel, et tunnevad end eksinu ja hüljatuna. Ja mina olen sada korda solvunud, sest ma ronin näiteks midagi lõpuks ära ja mu treeneri tagasiside on, et “ammu oleks aeg olnud”. Nii et panen kirja, kuidas üks KASULIK tagasisidestamine trennis käib. Tagasiside on jagatud kolme ossa – ja EI, üks osa neist pole vigadele osutamine, vaid kolm osa on alljärgnevad:
- Sarrustus
- Õpetus
- Julgustus
Sarrustus tähendab, et kiidad seda, mida ta juba õigesti tegi. Ronimises näiteks ütled, et “väga tubli, käed olid korralikult sirgu ja puusad seina lähedal”. Esiteks on positiivne tagasiside ja teiseks suurendab tõenäosust, et ta teeb järgmine kord seda sama asja. Kui ta ei teinud kumbagi neist, siis ütled kasvõi, et “vähemalt proovisid, kuigi teadsid, et raske rada, väga äge”.
Õpetus. Ütleme, et inimese puusad olid seina ääres, aga käed olid kogu aeg keha ligi tõmmatud. Ei ütle, et “puusad olid kenasti seina ääres, aga käed olid keha ligi, see on halb”, vaid ütled “puusad olid kenasti seina ääres, aga proovi nüüd nii, et hoiad käsi sirgena”.
No ja kolmas on lihtsalt see, et selle kõige lõpuks tuleb midagi julgustavat ka öelda. Ehk siis kokkuvõttes terviklikult kasvõi:”Väga hea, puusad olid juba seina ääres, hoia nüüd käed sirged ja svingi vasakule, küll siis kohe varsti tuleb ka.”
Lühidalt: mölise vähem, suuna rohkem, kiida selle eest, mida õigesti teeb.
P.S. Panen siia parimad ülakehajõudu arendavad harjutused ka, sest no kuskile pean ma need ju panema. Et ma ei peaks iga kord eraldi klikkima, siis need on: muscle-up, rippudes õlaringid (ühe või kahe käega), dead hangs hangboard’il (õlad on muidugi engaged), rinnatõmbed (st ei tõmba lõuga üle lõuatõmbekangi, vaid proovid rinna kangini tõmmata) ja ilma jalgadeta boulderdamine (kasulikum kui campus, kuigi põhipoint sama – nii ei liigu ainult otse üles, vaid on rohkem varieeruvust).
Pärdikute päevaraamat 