Pidin kalendrist aastaarvu vaatama

Meil on sel nädalavahetusel ronimishooaja avaüritus tulemas, aga lisaks sellele käisin ma täna ka vabavõitluse amatöörvõistlusi vaatamas. Ja lisaks tavaeestlastele olid võistlemas ka Eesti venelased. Või noh, kõigi andmete kohaselt on nad Eesti venelased, käitumise järgi oleks arvanud, et Moskvast (täiendan: sain vahepeal teada, et Pihkvast, nii et mitte ikka “meie omad”). Tüüpide treeneril oli päriselt dressikas kirjaga CCCP ja pärast võitu vehkisid nad uhkelt vene lipuga (kordan, mingil suvalisel amatööride võistlusel). 😀

Mul tärkas kohe soov Ukraina särgiga nende trenni minna. Võiks ju midagi sellist olla, nagu üleval, ütleks lihtsalt, et arvasin, et ilus on, millest te räägite. Kuigi tulemus oleks ilmselt see, et mind tambitaks haledalt ära ja siis ma nutaksin ja süveneks sümbol, et jälle sai Ukraina Venemaalt tuupi. Aga isegi ühtegi Eesti lippu ei paistnud, naljakad sellid.

Aga see on ikka täitsa huvitav, kuidas visuaalne viide toimib teisiti kui lihtsalt teadmine/kuulmine. Näiteks vanasti rääkisin ma ju ronimisest söögi alla ja söögi peale, kedagi ei huvitanud. Reet pidi ise trenni tulema, et ära armuda. Mul on igasugu võitluskunstidega nii, et ma olen ju vanasti pikalt karated teinud, need on minu jaoks teoreetilisel tasandil huvitavad, aga mitte nii huvitavad, et neid kogu aeg aktiivselt jälgida, tean ainult mingeid kuulsamaid tegelasi. Aga kui siis ise võistlustele satud, tõmbab ikka kohe vere käima ja on päris huvitav vaadata. Mine või ikka proovima.

Muuhulgas näitas see kohe ära, kui erinevalt treenerid ka nii kähku käiva asja käigus sportlasi tagasisidestavad. Mõni karjub “Ära kuku!” (inimesel jalad juba õhus, mis ta ikka teeb) või “Ära lase endast kinni võtta!” (bitch, could you be a bit more specific?), samas kui teine karjub näiteks maasvõitlejale “Pane käsi näo peale! Suru parema käe küünarnukk lõua alla!” ning annab seega väga spetsiifilist ja lihtsamini järgitavat nõu. Iseasi, et selleks pead sa oma treenerit muidugi täiega usaldama, sest meil on näiteks trennis alpinistidega kogu aeg see jama, et KÕIK neist karjuvad kogu aeg beetat ja igaüks neist muidugi erinevat, üldiselt üldse sinu pikkuse ja võimetega arvestamata. Aga kui sa tead, et see inimene päriselt sulle head nõu annab, on see sada korda kasulikum kui “proovi nüüd püsti saada!” või meie trenni klassika “läheb-läheb” või “proovi kõrgemale minna” (ei, ma oma aruga oleks hakanud siin allapoole ronima hoopis).

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommentaare veel pole.

Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid