Mul oli siin mõnda aega tagasi läbimurre, hakkasin mõne sekundi kaupa tasakaaluasendit leidma. Ja no mitte mingit edasiminekut, paar hingetõmmet paremal päeval ja kõik. Nii et panin endale kirja, mis veel kitsaskohad on, mis mind tagasi hoiavad, et nende kallal natuke tõsisemalt vaeva näha, sest muidu olen ma viimased kuu aega lihtsalt iga päev paar korda kätelseisu teinud, mitte tõsisemalt vormi parandamisega tegelenud. Kirjapandud asjadest tegin endale viieminutilise hommikuvõimlemiskava, nii on kindel, et saab hommikul normaalselt üles ja igapäevaselt midagi tehtud.
Aga hetkel on probleemsed asjad siis sellised (lühidalt – kõike võiks arendada):
- Painduvus – tavaliselt pole probleem, aga see vigastatud lihas tõmbas ettepainutamist korralikult tagasi ja seda on KOHE kätelseisus tunda. Kui saad ette kummardudes ilma probleemideta niimoodi peopesad maha, et saad end veidi edasi-tagasi kõigutada, on hulga rohkem mänguruumi normaalselt kätelseisu minekuks. St teeb tõusuosa sujuvamaks, mis teeb tasakaalu leidmise kergemaks. (Tuletan meelde tuntud joogatõde, et igale painutusele võiks olla ka vastupainutus, kui venitad ette, venita ka taha.)
- Õla- ja ülaseljalihased. Selle jaoks teen neid tüüpilisi seinaharjutusi ja erinevaid kätekõverdusi, mida on kirjeldatud näiteks siin. Ehk siis laiali kätega kätekõverdusi, madala tooli pealtt nn teemant- (ideaalis pea maha) ja tavalisi kätekõverdusi.
- Kerelihased. Need on kätelseisu harjutamisega juba niigi megatugevaks läinud, aga neist on igal pool kasu, nii et neid tuleb nagunii alati teha. Eelkõige teen lisaks plankimisele ja tavalistele harjutustele muidugi kaks korda päevas hollow body holdi.
- Kaal. Mida vähem kaalud, seda kergem on seda hoida. Nii et mõistlik oleks iseenesest seda hästi aeglaselt veits langetada (aeglaselt juba selle pärast, et mitte samal ajal jõus kaotada). Nii et kui ma ütlen “aeglaselt langetada”, ei mõtle ma otseselt dieeti, vaid seda, et ei pea igapäevaselt tuuletaskuid sööma (nuuks).
Iseasi muidugi, et kaal tundub tegelikult suht teisejärguline olevat, sest ma näen igas kaalus inimesi seda kenasti tegemas, lõpuks on asi ikka tasakaalutunnetuses. St kergemana on lihtsam, aga see pole esmane, sest nagu näete, on olemas inimesi nagu see pereema, kes teevad igasugu imetrikke ka padurasedana, hoolimata seljas elavatest lastest ja loomadest:
Pärdikute päevaraamat 