sport

bananas

712a42b2ca0bdbf044eeccd29e77091f

Olen praegu suht täpselt sama rahulolev kui pildile jäänud noor daam. Kuna mul on ronimisvaba nädal, jõudsin lõpuks ometi esimest korda ka Tallinnas joogasse. Ja saate aru, siin lubatakse mul kogu seeria lõpuni teha ning antakse keerulisemate asanate jaoks modifikatsioone, et neid ka kohe harjutada saaks. Aga tsiteerides kunagisi telereklaame, siis see pole veel kõik! Ja see pole see koht, kus ma ütlen, et keskmine joogi paindub nii hästi, et mahub vabalt ka voodi alla, kuigi see on ilmselt tõsi. Vaid lisaks õpetab Jocke ka nö ahvijooga varianti, kus kombineeritakse esimese ja teise seeria ashtangat.

Nimelt liigutakse traditsiooniliselt teise seeria juurde edasi siis, kui esimene seeria ideaalselt välja tuleb, mis tähendab, et suurem osa ei jõuagi kunagi sinna, aga tegelikult sisaldab esimene seeria eelkõige ettepainutusi ja teine tahapainutusi, mis teatavasti võiksid omavahel tasakaalus olla, nii et mõlemate paralleelselt tegemine tundub üsna hea mõte. Kodulehel põhjendavad nad seda räiget “reeglite rikkumist” lihtsalt sellega, et liiga ranged reeglid on lastele ja jooga peaks olema vahend, mitte eesmärk. Igatahes on see ilmselgelt just mulle mõeldud, sest kamoon. Seda teist varianti lähen ma alles reedel proovima (täna hommikul ärkasin ka kell kuus, et joogasse minna, ise ka ei usu), nii et eks siis tutvustan.

Aga lühidalt öeldes maksan ma jooga eest vähem kui Tartus (sellestki maksab suure osa töökoht kinni) ja saan selle eest rohkem ja mitmekesisemalt ringi ahvida – mis on suht ainus asi, mida ma siin ilmas teha tahan. 😀 Imeline linn ikka, ronida on parem, joogat teha on parem ja täna anti töö juures kringlit ka. No mis nii elul viga.

 

faith

Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab

Screenshot_20170529-074632.png

Otsisin mina paari päeva eest uuesti välja kalorilugemisäpi, mida kasutasin, kui mõne aasta eest lõputööd kirjutades kuuga mitu kilo juurde võtsin. Seekord ei installinud ma äppi selleks, et alla võtta, vaid pigem selleks, et näha, palju ma tavaliselt päeva jooksul söön, et dieedilt uuesti juurde võtmata maha tulla. Ma nimelt jõudsin siin vahepeal oma sihtkaaluni ja olen sellega igati rahul. Esimestel päevadel olen aga hoopis veel natuke alla võtnud (kuigi tundub, et see piir, kus allavõtmiseks enam ei piisa koogi ja spagettide ärajätmisest, on kohe käes) – ning paistab, et see on mõne aasta eest mu eesmärk olnud, sest LoseIt andis täna mulle sellise pildi. 😀

Maakeeli tähendab see siis, et ma olen kõigest 697 päevaga (kahte aastatki ei läind!) kaotanud tervelt 0,4 kg. Mis ma oskan öelda, tark ei torma jne. Pealegi pidid need aeglaselt kaotatud kilod kõige aeglasemalt tagasi tulema.

Peaks vist tähistama kuidagi.

anna kannatust · sport

Mmmm, puhkus

Mitte päris, ainus tõeline puhkus, mis mind sel suvel ees ootab, on ilmselt neli päeva Prantsusmaal. Uue töökoha võlud, äkki õnnestub oktoobrisse mingi soojem reisike suruda. Aga hetkel ootab väike puhkus ronimisest. Eile oli selle tsükli viimane trennipäev, mis oli rohkem sotsialiseerumine kui päris trenn, sest lihased ei arvanud enam ÜLDSE, et võiks midagi teha. Olen terve nädala pisut nõrk olnud (ronimisministeerium läheb soojaga kohe palavaks ka), vahepeal kartsin isegi et jään haigeks (õnneks sellest siiski pääsesin), nii et tervitan jooganädalat kahel käel. Seda enam, et kuna teadsin, et kohe-kohe saavad ronimisega seotud lihased vähemalt 8 (ilmselt isegi 9!) päeva puhkust, läksin hoogu ja tegin kolm trennipäeva järjest, kuigi eilne trenn oli pigem ajendatud soovist ühte Tartu sõbrantsi näha, enne kui ta suveks trippima läheb.

Oh neid noori, meenub kohe, kuidas mina omal ajal suviti mööda Euroopat ringi hääletasin. Tema on veel nii hull, et a) teeb suuremaid ringe ja b) hääletab jalgrattaga. Vahepeal väntab, vahepeal hääletab. Kuna see on ilmselgelt nii hullumeelne plaan, siis inimesed muidugi aitavad ka, sest no kes ei tahaks hulluga lähemalt tutvuda. Mulle ütles ka üks tüüp hiljuti, et ta sai kohe aru, et ma olen imelik, selle pärast ta oligi kindel, et meist saavad head sõbrad. Nii ta on, troubled, yet not distressed*, kui pühakirja tsiteerida. 😀

Sõbrantsi ma siiski ei näinud, sest trenni ta ei jõudnudki. Nii et chillisime sõpradega niisama, see väike ronimine oli rohkem pisike üldfüüsiline, mitte päris trenn. Aga ma olen ikkagi puhkepäevade pärast põnevil. Millega ma siis tegelen? Sel nädalavahetusel puhkan! Või noh, koristama peaks ja vanaemale lubasin ühe väikese teene teha, nii et selle tahaks täna korda ajada, aga muidu on jooga ja lebo ja chill. Ahjaa, töö jaoks pidin ühte raamatut sirvima. Kuigi ilus ilm on, alustuseks käisin hoopis jalutamas. Ma elan ikka kaunis kandis, suured majad küll, aga ilus suur park ja suur tiik ja Harku järv on ka lähedal (ei, ei paista minu maja, mul päris seda pole vaja, et ahistajad, kes siiani sõnnikut kommentaaridesse postitavad, seda päris postkasti saatma hakkaks).

Lisaks jõudsin eile ühe päevaga ära vaadata kõik Handsmaid’s Tale’i senised osad. Üsna hea sari on, aeglane, kirjeldav, aga huvitav, täitsa soovitan. Teemaks siis tulevikudüstoopia, kus inimesed on suguhaiguste ja reostuse tõttu ahtraks jäänud, nii et naistelt on õigused taas ära võetud ja need, kel veel toimiv reproduktiivsüsteem on, pannakse kohustuslikus korras hierarhia kõrgemas otsas olevate meestega lapsi saama. Kui nad ei rasestu, saadetakse kolooniasse ära (sest traditsioonilisele ühiskonnale kohaselt on mitterasestumine ainult naise süü, ka juhul, kui viis naist järjest temast ei rasestu). Kuidas selline asi juhtuda sai? Feministid ja hipsterid uskusid siiralt, et pahadest asjadest pääsemiseks tuleb ainult piisavalt plakateid teha ja värvilistel meeleavaldustel osaleda. Sest kui sa vägivalduritele ütled, et ärge enam vägivallatsege, jätavad nad ometi järele. Resoneerub hästi ka tänapäeva ühiskonnaga, kus nii Trumpi võimuletulekule kui hoopis teise kultuurilise taustaga inimeste poolsele naisteahistamislainele reageeritakse sellega, et rahvas tuleb kokku ja ütleb, et nii küll kena pole. St ükskõik kummast suunast rõhumine tuleb (mitte et seal väga vahet oleks, naiste õiguste seisukohast on paremäärmuslased ja moslemid ju üsna ühte meelt), usume me naiivselt, et kui Madonna selle peale korra lavalt tagumikku näitab, on kõik jälle korras. Samas kui inimesed, kes ainult vägivaldset keelt mõistavad, kratsivad selle peale kukalt ja mõtlevad, et on ikka ahvikari, peaks veel ühe paugu panema.

* No eesti keeles ei kõla see sugugi nii meeldivalt mitmemõtteliselt.

anna kannatust

Ärge elu sees tellige Lotus Leggingsist

Täitsa tõsiselt, mul on neist juba nii kõrini. Tellisin neilt midagi detsembri alguses. Sain kauba kenasti kätte, maailma ägedaimad püksid, megarahul, AGA – selleks, et pakk kohale jõuaks, kulus KAKS KUUD.

Okei, mõtlesin mina, et pühadeaeg ja püksid olid ägedad, nii et tellisin veel ühe paari. Pikki, sest tollal oli külm, veebruar oli ju. Noh, aprillis kirjutasin neile, et kuulge, pikale läheb juba see ootamine, ja nad lubasid mulle lahkelt kohe uued saata, sest suurepärane klienditeenindus olevat neile prioriteet. See oli siis aprilli keskpaigas, 16. aprillil vist. Täna kirjutasin taas ja küsisin numbrit, millega saaks vaadata, kaugel pakk siis juba on.

I have tracked your original order number XXXX and have discovered there in fact has been an error in reprocessing you reshipment request. No Worries!! I have already fixed this.

Ehk maakeeli – nad väidetavalt unustasid selle üldse posti panna. Aga nüüd kohe panevad, päriselt! Ma olen seda ju ainult neli kuud oodanud, asi see paar kuud veel – selle aja peale, kui kätte saan, hakkabki väljas jälle jahedaks minema ja kuluvad pikad püksid ju igati ära.

Ja kirss koogil? Nad pakuvad mulle tasuks tekitatud ebameeldivuste eest viisteist protsenti soodukat JÄRGMISELT TELLIMUSELT. Nagu tõsiselt arvate, et ma elus tellin teilt midagi veel või?

Ehk siis kui keegi tahab sellise suurepärase asutusega äri teha, siis küsige, annan sooduskoodi. Tõenäoliselt saate endale soodushinnaga õhku osta. 😀

valiIT

Taas uhkelt diplomeeritud

diplom

Kuna ma ise olen juba tööl käinud, ei olnud ma siiani Vali IT! koolituspaika oma diplomi järele jõudnud. Eile üks sõber astus abivalmilt läbi ja tõi selle ära – ja sain lisaks ka meeldiva üllatuse, selgus, et olin kingituseks saanud sellise raamatu:

See on tegelikult täiega naljakas, sest olin just ise läbinud samanimelise veebikursuse, aga käisin vaatamas, kursusel räägib sell nimega Cory House, nii et tundub, et lihtsalt sama teema. Aga väga lahe. Ja kõigile teistele, kes mõtlevad, kas sügiseks kandideerida või mitte, siis mina küll soovitan. Lahe oli ja targemaks sai.

music · sport

kordamine on tarkuse ema

Kõige tähtsam uudis – Atu opp läks väga kenasti ja lisaks sellele on tal oma vanuse kohta väga ilusad hambad. Ta on mul nii tubli ka, et päeval saab ilma kraeta olla ja puha.

Tähtsuselt järgmine – tegin eile ikka üle kolme minuti planku ära, sest oli vaja ühest tüübist parem olla. Ehk siis olin suisa võitja, sest kõige karmimad poisid ei viitsinud osa võtta. Oleks veel 30 sekundit vähemalt hädaga välja venitanud, aga kuna ma juba võitsin, ei olnud väga motiveeritud seal edasi värisema. Ehk siis katseliselt tõestatud, et tavaline õpitav osaoskus nagu iga teine – ja nagu iga lihastega seotud võimekus, areneb mul kiiresti. Võtsin kohe auhinnaks suure õuna selle peale.

Ja teie olete ka väga tublid, mu postituse peale on üle saja inimese plankima kukkunud. Isegi mu vanemad lubasid kodus proovida. 😀

Aga kordamine ON tarkuse ema ja mitte ainult teoreetilistest teadmistest rääkides. Tuletasin endale siin eneseanalüüsi raames meelde, et enne igat tööpäeva ja igat trenni tuleb endale konkreetne eesmärk püstitada. Mitte hulluks minna on ka väga hea eesmärk, kuigi tuleks konkreetsemalt sõnastada (no näiteks, et kui väga stressirohke on, istu viieks minutiks omaette maha vms). Mul on trennis isegi partneriga selline rituaal, et me räägime trenni alguses läbi, mis radade või harjutustega me tegeleda tahame ja milleks – aga partner on hetkel vigane, nii et olin selle köie rõõmsalt lohisema lasknud ja ronisin omaette põhimõttel “tahaks seda asja ära ronida – ja ärme noid radu tee, sest need on vastikud”.

Seega läksin reedel teadlikult trenni plaaniga võtta ette just need rajad, millel ma olen kas ebaõnnestunud või mille ma olen paar korda ära roninud, aga siis kõrvale jätnud, sest need tunduvad mulle ebameeldivad ja ma ei taha neid tihti teha, sest on vaja end vastikusse asendisse väänata või kuskil totras kohas balansseerida vms. Tegelikult tähendab see muidugi seda, et JUST neid radu tuleks iga kord teha, sest nagu ütleb Hörst:

Most important, strive to develop good technique by repeating moves (and entire routes for that matter) until you can climb them smoothly and efficiently. Remember, success by way of thrashing up a climb is really a failure when it comes to learning – it wires bad habits of movement into the brain, thus developing bad technique rather than good technique!

Nii et tegin seda koledat punast (mis oli v4 muide) uuesti ja ilusamini. Sai küll parem ja häbitunne kohe hajus vaikselt. Kuigi siin on muidugi see ka, et tuju oli ette juba sobiv, sest reedeõhtune endorfiinilaks ja koeraga seotud head uudised jne. Reedeti on hea ronida ka, kõik teised on väljas joomas. 😀 Mina käisin trennis ära ja tulin maale koeral käppa hoidma. Ainult natuke veel ja saab temast linnakoer.

Aga vaadake kui hea laul (alt-J, “In Cold Blood”):

P.S. Kas pole tore, et Võrno, kellel lihtsalt polnud raha, et eksnaisele võlga maksta, selle siiski makstud sai? Leidis maast juhuslikult 40 000 eurot vist ootamatult. Aga lahe, et leidis muidugi.

P.P.S. Tervitan ka Mihkel Kunnust ja soovin talle rahulikku nädalavahetust.

climbing theory

Hörst “Training for climbing”

Sõber ostis endale sellise ronimisraamatu, aga kuna tema ise läks parajasti Horvaatiasse kaljusid vaatama, kiskusin ma selle tal vägisi käest ja hakkasin hoopis ise lugema. Meeldis, isegi väga meeldis, ja mul on juba pikaajaline ronimisraamatu kriitilise lugemuse kogemus. Saagu-saagu, ma kirjutan, olulisemad asjad ka siia üles. Raamat oli 300 lk, nii et hoiatan ette, et kui sind ronimine ei huvita, siis ära loe. 😀

Loe edasi “Hörst “Training for climbing””

sport

Väga oluline küsimus

plank

Kaur tuli minu käest küsima, kuidas ma ometi nii vähe plankisin, ise peaks ju tugev olema (pekki mine, ma olen TÄIEGA tugev, need pole lihtsalt otseses korrelatsioonis + täna tegin juba 2.15 ja mis mõttes ma õigustan ennast, ei õigusta!!!). Nii et palun visake nüüd minu nimel kõik natukeseks põrandale stopperiga (telefonis on ka, äratuskella kõrval) pikali ja teeme tiba statistikat. Korrektne asend on näidatud ülaloleval pildil. Teen naistele ja meestele eraldi polli, sest minu loogika on, et ülakehajõud võiks plankimist ka mõjutada. Kel huvi, võib muidugi kommentaari ka jätta (teemal “kolm minutit, aga olen parajasti rase/purjus/unes”).

Muuhulgas, täiega raske on ikka see IT-asjandus. Nägin just räiget vaeva, et saada küsitlusse just nii palju ridu – selgus, et miskipärast on küsitluses igati ok alustada rida > märgiga, aga < märgiga alguse kustutab maha. Siis üritasin kasutada väikeseid küsitlusi ja panna kaks tükki kõrvuti – tutkit, brat, nii tema on ja nii tema jääb. Hakka või uskuma, et Nelel (minu enam mitte nii anonüümne kirjasaatja Tallinnast) on õigus, kui ta ütleb, et WordPress on kohutav platvorm ja normaalne inimene koliks. Frustreeriv.