Kaur tuli minu käest küsima, kuidas ma ometi nii vähe plankisin, ise peaks ju tugev olema (pekki mine, ma olen TÄIEGA tugev, need pole lihtsalt otseses korrelatsioonis + täna tegin juba 2.15 ja mis mõttes ma õigustan ennast, ei õigusta!!!). Nii et palun visake nüüd minu nimel kõik natukeseks põrandale stopperiga (telefonis on ka, äratuskella kõrval) pikali ja teeme tiba statistikat. Korrektne asend on näidatud ülaloleval pildil. Teen naistele ja meestele eraldi polli, sest minu loogika on, et ülakehajõud võiks plankimist ka mõjutada. Kel huvi, võib muidugi kommentaari ka jätta (teemal “kolm minutit, aga olen parajasti rase/purjus/unes”).
Muuhulgas, täiega raske on ikka see IT-asjandus. Nägin just räiget vaeva, et saada küsitlusse just nii palju ridu – selgus, et miskipärast on küsitluses igati ok alustada rida > märgiga, aga < märgiga alguse kustutab maha. Siis üritasin kasutada väikeseid küsitlusi ja panna kaks tükki kõrvuti – tutkit, brat, nii tema on ja nii tema jääb. Hakka või uskuma, et Nelel (minu enam mitte nii anonüümne kirjasaatja Tallinnast) on õigus, kui ta ütleb, et WordPress on kohutav platvorm ja normaalne inimene koliks. Frustreeriv.
Pärdikute päevaraamat 
yo! ma praegu ei testinud, aga kui ma viimati plankisin, siis üle minuti lasin vabat, samas – üle kahe ilmkindlasti ei jõua. aga ma vist pean hakkama sellega tegelema, otsima endale mingi võimlemiskava (kus on ka sellised harjutused), et mitte vananeda ülearu kiiresti. samas, see on sitt motivatisoon. trenni peaks tegema ikka mingi lõbu pärast, mitte hirmunult midagi vältides. mis ma nüid tegema peaks, ah?
Hilinenud sünnipäevaõnnitluseks see väärtuslik info: plankisin üleeile trennis, treeneri väitel kaks minutit. Üksi ei viitsiks, sest vastik hakkab.
Ma ei ole kunagi nii kaua plankinud, et jõu lõppemise pärast lõpetama peaks, alati lõpetan (ise tehes) sellepärast, et vastik on ja enam ei viitsi. Mis on vbla ka mõistlik, sest ma kahtlustan, et kui ma plangiks ebameeldivustunnet alla surudes nii kaua, kui jaks lubab, siis vajuks lõpuks juba asend siit-sealt ära ilma, et ma ise aru saaks, ja kahju oleks rohkem kui kasu.
Kui treener on kõrval, siis esiteks on lihtsam viitsida, sest muusika mängib kõrval ja treener ütleb, kui palju on aega läinud ja kui kaua veel võiks hoida, meelelahutus aitab ebamugavuselt tähelepanu kõrvale juhtida.
Ja teiseks saab ta kohe öelda, kui asend on valeks läinud, nii on jamade oht väiksem.
Umbes 1.2 min. Pekki.. väga vastikud esimesed 20sek olid.
Vabandan ennast siis mega nohu ja palavikuga. Tegelikult loomulikult oleks võinud ka kauem (onju, loogiline), aga rohkem ei viitsinud ja keha hakkas korralikult vappuma. Mis vaesekest ikka piinata 😉
Mul on praegu rõve olla, ei hakka tegema. Nagu NIIII rõve, kerge peavalu ja öösel iiveldus ja 5 korda oksendasin ja hommikune jooks oli nii umbes kilomeeter.
Aga 2,5 minutit oli, kui aega vaatasin, mil viimati aja peale tegin ja ma ka lõpetasin, sest vastik, mitte et rohkem poleks jaksanud.
Pingutasin täpselt 3 minutit praegu sinu pärast, lõpp võttis veits värisema küll. Teen väga ebakorrapäraselt (u 1-2x nädalas) joogat vm võimlemist ja töö on istuv. Selles mõttes tõesti võtab pisut imestama, sest sa ju teed blogi järgi päris okeilt trenni.
ahsoo, sõin ka muide just praegu enne seda. pollis märkisin 3-4, mitte 2-3, sest ega ma loll ei ole.
3 minutit ja paar sekundit üle, et 3-4 vahemikku saada.
Ma olen paks nagu orikas, mingit trennimoodi asja tegin viimati kaks aastat tagasi, ujumas jooksmas ronimas jne pole käinud. Kui õige asend sisse võtta (selg tasane, pepu all), siis ulatub kõht pmst maani. 🙂 Naised kujutagu ette raseduse lõppu, mu kaaluvahe normaalkaaluga on umbes sama. Aga asend peaks mul ok olema, olen palunud (varem) inimestel vaadata ja mulle on alati kinnitatud, et plangin õigesti.
See on mul elus esimene kord, kus plank ära väsitab – lõpus hakkas jalg värisema ja hetkel annab keha kergelt tunda.
me kunagi arutasime seda Eliisabeti blogis ja siis tuli vist jutuks, et sul pole kunagi seda probleemi olnud, et selg vajuks läbi, eks? mul on plankides põhiasi, mis ma pean valvama, see, et tagumik ei vajuks liiga madalale. mu selg vajub nii kergesti nõgusaks, et ma võiks kerge vaevaga selles asendis kõhu vastu maad panna, kuigi mul ta ei ripu mitte kuhugi. või puusad vastu maad, nii et põlved on endiselt õhus ja jalad toetuvad ainult pöiale.
kui selja läbivajumise vältimiseks jõudu kulutama ei pea, siis see äkki seletab, miks sul kergem on? ma tegelen sellega terve plankimise aja teadlikult ja panen selle peale kõvasti lihaste tööd, nii palju, et muude lihaste tööd õieti ei märkagi.
sama seljahäda on mis iganes harjutustega, mida peab selili tegema: kui ma ekstra lihaseid ei pinguta, on mu alaselg rämedalt maast lahti. nii et sel ajal, kui teised keskenduvad selili olles mis iganes lihastele, mida nad parajasti treenivad, pean mina veel lisaks oma selga kõhulihaste jõuga vastu maad vajutama.
Olen naine ja purjus, plankisin üks teine kord kainena ja tugevalt alla minuti. Sport, väkk
Ma ka naine ja purjus ja pealegi õppisin täna puid langetama, nii et kõik kohad valutavad ja väga ei üritanudki. Tulemus 11 sekundit enne kui naerma hakkasin.
Haa, naine ka ma, klaasike veini hinge all. Plankisin esimest korda elus, pidasin vastu pool minutit ja enne lõppu suutsin veel öelda appiii.. 😀
Kui rohkem trenni tegin, siis plankisin 5 minutit katseliselt. Hetkel 1.5.
2,5 minutit. Huvitav, mida teooria ütleb, kas suure ahvikoefitsendiga ja laiaõlgsel inimesel (nagu mina) on lihtsam plankida? Trenni teen pisteliselt.
nonii. on sul siin mingid erilised jõujuurikad või erilised valevorstid või olen mina erakordselt nõrk?
ja ära katsugi minu eest tõde varjata, vasta kui sinult küsitakse.
Plankimine on nagu iga teinegi harjutus – näitab peamiselt seda, kui palju sa seda konkreetset harjutust teha suudad.
Mu rekord lõuatõmbeid tehes on jätkuvalt 0, khm.
Sama siin 🙂
sama siin.
Haiged liigesed võivad näiteks KÕVASTI segada. Ükskõik, kas haige on parajasti pöia- või põlveliiges. Need on mul alatasa haiged; viimatise kaheminutise satsi plankisin niiviisi, et jalgmisest otsast toetusin pöiaseljale, jalad olid siukses baleriiniasendis noh; aga keha oli ilusti sirge. Sest paindes pöiale ei kannatanud sellist raskust toetada (käisin tol päeval nii, et üritasin kogu aeg parema jala pöida painutamata astuda, tirilimps poolteist ja tibusammudega).
Pärast põlve artroskoopiat ma näiteks jupp aega ei julgenud üldse teha.
aa ja palja põranda peal tehes on see häda, et küünarnukkidel hakkab jube valus.
Sitta see valu, kuskil neljanda minuti peal lähevad higiseks ja hakkavad parketil libisema…
Ei noh, te olete ikka eriti karmid. Ma isegi ei mõtle sõnale “plank”, kui mul pehmet matti all ei ole ja sokid jalas on. Selle peale meenub ikka vanaisa, kes ütles, et mis viga hea riistaga head tööd teha, aga katsu sa kehvaga … Parkett ja sukkpüksid ja …
Mul on vaipkate, ajab asja ära, aga palja kõva põranda peal … ERITI karmid naised tõesti.
vat ma isegi ei mõtle mingi kolmanda ja neljanda minuti peale, kui just treener juhtumisi nii kaua ei peaks teha laskma. mul ei luba uhkus enne järele jätta, kui ta ütleb, et aitab, aga pärast seda ei leia motti, et edasi hoida.
aga treener laseb hoida 1-2 minutit, olenevalt sellest, kui treenitud seltskond tal parajasti kohal on. vahel lisab variatsioone nagu “tõstke 1 jalg üles… vahetage … jalad maha ja üks käsi üles… vahetage…”
ja ma pole mitte karm naine, vaid lihtsalt jube laisk. näiteks ei viitsi matti trenni kaasa vedada. ja ega ma siis kodus oma lõbuks ei viitsi teha.
No ma tegin korra 5 min,sest alpinistidel oli challenge, et kes nii palju suudab. Oleks pidanud kauem hoidma, maksimumini ei jõudnud. Tulin koju ja proovisin elutoa põrandal. Muidu nii kaua ei tee, selliseid minutisi vahelduvaid sutse, aga kui sa teed nt minuti külgplanki ja kohe sinna otsa minuti niisama ja siis minuti teist külge ja minuti niisama, võtab ka päris läbi. Lemmik on jalad vasti seina (keha horisontaalis).
aga noh, see on hetkel pausil.
pane käterätik alla mix piinelda
Kohe kui koju jõudsin proovisin ära, 6:20 peal lõpetasin. Viimane minut küll lihased värisesid ja praegugi kirjutades veits punnis olekuga. Viimased kaks pool kuud pole seoses õlavigastusega saanud trenni teha, plank terminit kuulsin esimest korda paari nädala eest tütre käest, ta kah hakanud boulderingi tegema. Proovisime koos, tegin plikale ära 😛
Tänud sulle – enesetunne kohe tõusis kui vaatasin su tabelit, eriti arvestades minu iga, mis üle poole sajandi küünib 😀 Äkki olen lausa keskmises rannavormis juba 😛
P.S. Hääletasin aga miskipärast ei läinud kirja, äkki hull ajanihe kui ookeani tagant seda teha 😛
2.16 kannatasin ära. Aga vabanduseks ütlen, et oli füüsiliselt kurnav päev.
Ma ei tea, kuidas ma nüüd siit põrandalt voodisse saan. Ilmselt tuleb öö põrandal veeta.
3 minutit ja 2 sekundit tegin praegu =)
02.22. natuke juba nutsin lõpus ka muidugi. a trenni pole teind korralikult ca aasta. need emv-d ja medalid jäävad lausa kahe taha.
Täielikut makaronina 1:15 tuli ära, siis hakkas ebameeldiv. Läbi raskuste tähtede poole, alustasin nädal tagasi enda makaroni staatusest võõrutamisega & tulevikus saab veel proovida. 😀
Rents, sa suudad mobiliseerida suurema hulga inimesi füüsiliselt pingutama kui enamik riiklike terviseedendajaid
A paneme tähele, et naiste küsitlusele on vastanud kõvasti üle saja inimese, meeste omale … üle kümne =P
Ma ise vaatasin ka, et see näitab ilmselt lugejate soolise jagunemise üsna kenasti ära. Samas on naised muidugi massipsühhoosile ja üldse sellisele mõjutamisele vastuvõtlikumad, nii et meeste hulgas on rohkem neid, kes lugesid seda ja mõtlesid, et “hui ma kuskile pikali viskan”.
ma arvan, et mehed on lihtsalt ausamad ja targemad. proovisid ära, said kaks minutit, aga ei hakanud siia sellist numbrit postitama. aususe tõestab see ära, eks. ja no, tarkus… kamoon, nad on ju mehed, kas sellest ei piisa?
Pollile vastamine oleks ju igati anonüümne olnud. 😀 Küll need mehed on ikka häbelikud.
see ei ole häbelikkus, see on väärikus. aga ega ühel naisel polegi lootust seda mõista.
Pidin ÕSist järele vaatama, mis see on. Huvitav kontseptsioon.
Võibolla osa mehi peab ennast naisteks 🙂 samas ma pole veel spetsiaalselt kellegi rõõmustamiseks proovinud plankida, kui arvestada mis mega koguses rents treenib, siis mingi 2,5 minutit ei ole arvestatav kogus, äkki oled ületreeninud 🙂
Võib-olla paljud mõtlevad sarnaselt minu elukaaslasele, et “ah, mul hakkab enne igav, kui ära väsin” ja ei viitsi lihtsalt.
Praktika näitas muidugi midagi muud. 😀
Hea laupäevahommikune ajaveetmisviis! Ise olen normaalkaalu ülemises otsas, enamasti trenni ei tee, öö veetsin tööl ja liigesed on ka haiged (hetkel enamasti põlved valutavad ning praegu on üks varvas ka paistes). Tulemuseks hädine pool mintsa.
Elukaaslane see-eest on olematu rasvaprotsendiga, päevas 10kätekõverdust teeb igavusest (kuigi väga istuv töö ja päevas ehk 5000 sammu tuleb), viimasel ajal paar korda jooksmas ka käinud, tegi 4min ja paar sek peale. Aga ta on hull enesepiitsutaja ka ja viimased 20sek värises juba vaikselt.
Küsimus ka: kus Tartus oleks kõige mõtekam ronimistrenni minna? Algajatel just.
Ainult Tartu Ülikooli spordiklubis ongi trennid praegu, aga on oht, et sügisest on ka seal niru lugu.
Alla minuti. Ma ei saa üldse plankuda, selg vajub läbi ja kohe võtab kere tudisema. Ja siis mul hakkab kohe hästi naljakas ka. Millegipärast on oma füüsilise jõu piiride nägemine naljakas. Täna keerasin vanaemalt saadud mahlapurki ka nii lahti, et natuke aega keerasin ja siis ei saanud üldse keerata, sest naersin enda üle.
3 minti plankisin Rentsi rõõmuks ära, rohkem ei viitsi. Küünarnukkide all oli rätik ja jalas sandaalid, et ei libiseks 🙂