Päeva laul (Matthew Wilder)

Antagu andeks, aga ma PEAN selle panema siia, sest kuulsin retroraadiost paari päeva eest viisijuppi ja siiani kummitab. Kui ma seda kuskile ära ei pane, laseb igavesti vist.

bananas

Olen praegu suht täpselt sama rahulolev kui pildile jäänud noor daam. Kuna mul on ronimisvaba nädal, jõudsin lõpuks ometi esimest korda ka Tallinnas joogasse. Ja saate aru, siin lubatakse mul kogu seeria lõpuni teha ning antakse keerulisemate asanate jaoks modifikatsioone, et neid ka kohe harjutada saaks. Aga tsiteerides kunagisi telereklaame, siis see pole veel kõik! Ja see pole see koht, kus ma ütlen, et keskmine joogi paindub nii hästi, et mahub vabalt ka voodi alla, kuigi see on ilmselt tõsi. Vaid lisaks õpetab Jocke ka nö ahvijooga varianti, kus kombineeritakse esimese ja teise seeria ashtangat.

Nimelt liigutakse traditsiooniliselt teise seeria juurde edasi siis, kui esimene seeria ideaalselt välja tuleb, mis tähendab, et suurem osa ei jõuagi kunagi sinna, aga tegelikult sisaldab esimene seeria eelkõige ettepainutusi ja teine tahapainutusi, mis teatavasti võiksid omavahel tasakaalus olla, nii et mõlemate paralleelselt tegemine tundub üsna hea mõte. Kodulehel põhjendavad nad seda räiget “reeglite rikkumist” lihtsalt sellega, et liiga ranged reeglid on lastele ja jooga peaks olema vahend, mitte eesmärk. Igatahes on see ilmselgelt just mulle mõeldud, sest kamoon. Seda teist varianti lähen ma alles reedel proovima (täna hommikul ärkasin ka kell kuus, et joogasse minna, ise ka ei usu), nii et eks siis tutvustan.

Aga lühidalt öeldes maksan ma jooga eest vähem kui Tartus (sellestki maksab suure osa töökoht kinni) ja saan selle eest rohkem ja mitmekesisemalt ringi ahvida – mis on suht ainus asi, mida ma siin ilmas teha tahan. 😀 Imeline linn ikka, ronida on parem, joogat teha on parem ja täna anti töö juures kringlit ka. No mis nii elul viga.