sest hoopis mina jätan sinu maha!
Vähemalt mulle kõlab kahtlaselt sedamoodi, kui teadur lahkumisavalduse esitab ja ta ülemus ta selle peale avalduse rahuldamise asemel hoopis vallandab. 😀 Hästi natuke väiklane.
Samuti tundub, et pole isegi vaja pead murda, mis tegelikult toimus, sest otsene ülemus ütleb põhimõtteliselt otse välja, et nad ei teadnud, et teadur kõige grandirahaga rahumeeli minema kõndida saab (… ja et teda seega inimesena kohtlema peaks). Mõtlesime, et kuhu sellel jobul ikka minna on, aga vaata, mis nüüd tegi! Mis tundub uskumatuna – MINA tean, et personaalgrandid on konkreetse isikuga seotud, kuidas muuseumitöötajad, kes igapäevaselt nende teemadega tegelevad, seda ei tea? Hakka või arvama, et inimesed ei ole oma valdkonnas piisavalt informeeritud ja teavad midagi ainult oma kitsast erialast (kui sedagi), mitte sellest, kuidas teadusmaastikul üldse elu käib.
Poliitikupalgast rääkimine on hea kirss koogil – teadlasele 600 eurot kuus maksmine on nagunii naeruväärne, aga okei, ütleme, et ise valis vähetulusa ameti. Oleks võinud ju maalriks või küünetehnikuks õppida, mida sa läksid siis teadlaseks. Naeruväärselt madalad palgad on üks põhjus, miks ma isegi ei kaalu Eestis täiskohaga etnoloogierialal töötamist. See eeldaks metsikut enesetäiendamist, mis pole kuidagi kooskõlas selle eest pakutava palganumbriga, seega saabki seda teha ainult siis, kui töö sind metsikult motiveerib. Müts maha inimeste ees, keda motiveerib. Mina pigem teenin raha muuga ja siis teen vahel etnoloogilisi projekte nö hobi korras. Aga nüüd teenis inimene ise oma grandi välja, nii et mis siin imestada, kui ta seda kasutada tahab. Kuna tegu on grandiga, siis saabki raha ainult sihtotstarbeliselt kasutada, selle eest polekski võimalik näiteks Sutropile uut autot liisida. Kõik selle raames kirjutatud artiklid, doktoritööd jne läheksid aga Kirjandusmuuseumi arvele, neil oleks selle võrra lihtsam tulevikus TA-lt raha saada.
Selle asemel otsustatakse aga lapsikult solvuda selle peale, et inimene tahab pärast aastaid näljapajukiga elamist järsku normaalset palka saada, ja hakata talle näkku panema. Sest mis siis, et teised ei saaks selle arvelt vähem raha, koer võiks lihtsalt oma kohta teada. Kui Tuhkatriinu ei taha järsku enam koldes magada, on midagi viltu ja nii me küll edasi minna ei saa.
Absurdne lihtsalt. Tahtsin juba innukalt näiteks konvekablogija Laurilt soovilugu paluda, sest arvasin, et äkki ma sain millestki valesti aru, aga siis avastasin, et Lauri juba lahkas seda teemat ja on sama üllatunud kui mina.
P.S. Positiivse poole pealt olgu ära mainitud, et vähemalt ei viskutud päris ringkaitsesse, vaid lubati rahuloluküsitlus läbi viia. Ma arvan küll, et selle tulemusel saame teada, et kõik on täiesti rahul, aga no vähemalt ei öeldud kohe, et mis asja, meil on kõik imeline. Tahaks ainult teada, et miks rahuloluküsitlus, mitte näiteks sisejuurdlus …