Otsustasin siin hiljuti, et kuna kohustusi saab palju, oleks vaja neid kõiki ka kuidagi meeles pidada, sest kuidagi läks nii, et märkmikku ma enam ei kasuta. Nii et asusin otsima parimat rakendust, mida nii mu androidis kui veebibrauseris kasutada saaks. Ehk siis jah, olete õigesti aru saanud, kulutasin oma niigi vähesest ajast veel mitu tundi, et kõige ägedamat rakendust leida. Põhiparameetrid olid: tasuta, lihtne kasutada, peab evima võimalust kohustusi korduvateks märkida (et ei peaks iga pühapäeva peale eraldi märkima, et “korista nüüd, jumalauta!”) ja loomulikult peab olema ilus. Omavahel sünkroniseerivad nad andmeid tänapäeval nagunii kõik (st et telefonis muudetud info jõuab maagiliselt ka brauseris olevasse rakendusse, need tänapäeva võimalused …).
Selle kõige põhjal oleks esimese asjana valinud Wunderlisti, mida kogu maailm kiidab, sest see tõesti on ilus JA mugav, aga no selle aja peale, kui mina rongile jõudsin, oli Microsoft juba kõik üle võtnud ning otsustanud Wunderlisti kinni panna ja selle põhiomadused nende enda To-Dosse viia. Vaatasin seda ka, aga no see on kole. Ma ei taha koledat rakendust, nii et selle juurde ma pidama ei jäänud.
TickTick – lihtne kasutada ja üldiselt mugav. Kujundus polnud otseselt kole, aga mitte ka ülemäära meelitav. Põhimõtteliselt täpselt sama tunne oli mul Todoisti kohta ka, nii et pidin nende võrdlust guugeldama. Mõlemat saab kasutada netis ja mõlemal on muidugi ka brauserilaiendused, st ei pea eraldi nende lehele ronima. Minu seisukohast on põhiline erinevus see, et Todoistis on suurema ülesande allülesannete määramine tüütu, siis peabki iga ülesande jaoks eraldi projekti tegema, TickTickis saab igale ülesandele lihtsalt alajaotuse juurde teha. Nii et põhimõtteliselt ainult selle pärast otsustasin lõpuks TickTicki kasuks, kuigi Todoist on kõiki erinevaid ekraane võrreldes natuke ilusam. Testin isegi selle tasulist versiooni, sest 14 päeva saab katsetada, aga siiani on küll suht meh.
Any.do – pea igas rakenduses on nii, et saad ülesande tehtuks märgitud seda vasakult paremale läbi tõmmates. Selles on lisaks nii, et tehtud asjade nimekirjast kustutamiseks tuleb telefoni raputada. 😀 See oli päris naljakas pisike lisand. Muidu on tasuta versioonis ainult üks värv, aga see-eest on sellel ainsana sisseehitatud kalender ka. Mind häiris see, et ma pidin alguses päriselt vaeva nägema, et aru saada, kuidas seda kasutatakse, sest kui lisad uue ülesande, lisab ta selle automaatselt tänaseks (mul hakkas mingil hetkel kõiki 19. juunisse lisama ja ma ei saanudki aru, miks) ja siis tuleb meeldetuletuste alt kuupäeva muuta. Üsna tüütu.
Remember the milk (ehk “Ära piima unusta”) – lihtne ja näeb normaalne välja, ühildub Google’i kalendriga, gmailiga, outlookiga. Muidu oleks kõik kena, aga tasuta versioonis mäletab see minevikku ainult seitse päeva ja ei lase alaülesandeid panna. Kahju, sest muidu on see normaalse kujundusega ja kergesti kasutatav rakendus. Ma saan aru, et 40 dollarit aastas poleks palju ka, aga konkurentidel on kõigil esiteks tasuta versioonides rohkem asju ja teiseks tasuline versioon odavam (ca 30 dollarit aastas). Kui saaks ise natukenegi kujundust modida, siis ehk mõtleks, aga kuna ei saa, siis ei mõtle ka. Otse prügikasti, hoolimata armsast lehmalogost.
Ehk siis ma pole tegelikult päris rahul ühegagi. Kui kellelgi on häid soovitusi, siis andke aga tuld, olen üks suur silm. Eriti hea oleks selline task manager, mis hõlmaks eneses ka trackerit, st midagi pomodoro sarnast.
P.S. Esimest korda elus olin kurb, et mul iPhone’i pole, sest selle omanikele on nimelt rakendus nimega Porgand, mis sind sarkastiliselt sõimab, kui sa tubli pole. Lisaks on auhinnad, kes tubli on, saab virtuaalse kassipoja jne. Mulle oleks täiega midagi sellist vaja (kuigi selle miinuseks on see, et ülesannetele ei saa alajaotusi teha), mulle täiega istuvad sellised mänguliseks tehtud asjad.
Aga kook oli nii hea, et ma tõesti kirjutangi toidust teile praegu täiesti tõsiselt.
Pärdikute päevaraamat 