Ärge rahmeldage ilma kaitsevahenditeta

Uskuge nüüd elukogenud naisterahvast, kui ma ütlen, et sellest saab ainult halba tulla.

Mina olin üsna hooletu, ostsin uue telefoni vist novembris, aga seda, et sellel võiks korralik kaitseklaas olla, mõtlesin alles kuu aja eest või nii. Siis, kui emps endale uue telefoni ostis ja sellega koos kohe kaitseklaasi ka. Võtsin end ikka kokku ja paigaldasin enda omalegi, sest nutitelefoni ekraani vahetamine oleks üsna kulukas lõbu ja korralik kaitseklaas NII palju nüüd ka ei maksa. Ma esimese eest maksin vist 20 eurot, teise võtsin kallima ja uhkema, kus liim igal pool on, et tolm ja koerakarvad vahele ei pääseks. Muidu vastasid mõlemad kõigile standarditele ja olid kumera servaga, et väljastpoolt aru poleks saada, et lisaklaas on. Peamine erinevus oligi vist see, et odavam polnud igalt poolt liimiga kaetud, nii et ei litsunud 100% tihedalt vastu, aga kuna kallimat polnud roosana saada, siis ma ei tahtnud alguses musta osta.

Vabandust, hakkasin mingit beibeiba ajama. Kuhu me jäimegi?

Ahjaa, selle pulma käigus pidin ma ju kirikusse minema. Ette juba teada, et ega minusugusel paganal sealt midagi head oodata ei ole. Kuigi ma tegelikult arvan, et siin pole üldse mina süüdi – üks noormees rääkis hiljem, et tema tahtis testida, kas jumal on olemas, nii et mõtles preestri jutu ajal “saatan, saatan, saatan, saatan”. Kuna midagi polevat juhtunud, siis ilmselgelt pole jumalat olemas. Ma arvan, et päris välgunoolt ei tahetud lihtsalt saata, sest kirik oli ju ausat ristirahvast täis, seega mõtles jumal, et virutab lihtsalt ühe paugu talle. Aga virutas mööda ja andis hoopis vastu minu pinki, nii et telefon selle pealt vastu kivipõrandat käis. Ise nii tähtsa koha peal, aga no täpset kätt ei ole antud.

Igatahes käis selle peale selline raks, et mõtlesin, et nüüd on kõik pahasti ka. Telefon nägi välja selline, nagu ülaloleval pildil, ja mina ise olin üsna nutune, sest no pool aastat ja katki, see on ju:

Aga võta näpust. Kaitseklaas oli oma töö hästi teinud, telefoniekraan ise oli täiesti terve, ainult klaas oligi mõranenud. Nii et panin nüüd uue (ja kallima) klaasi peale ja kinnitan endale, et must ongi igati stiilne.

Sellised põnevad jutud siis täna. Kaitske end ja oma riistu. Homme äkki võtan end kokku ja kirjutan nädalavahetusest lähemalt ka.