Mm, nädalavahetus. 😍 Antagu mulle andeks, aga vahepeal tahan mina ka lihtsalt “nii tore on” postitusi teha.
Meil olid töö juures kõik ekskremendid ka nädalavahetusel korralikult ventikas, aga kuna mind see otseselt ei puudutanud, kasutasin juhust ja nautisin esimest päikesepaistelist ilma üle kümne aasta või nii. Teoreetiliselt oli mul puhkepäev, sest reedel tegin sõrmetrenni ja täna on tsükli viimane sõrmetrenn, nii et mina plaanisin rohkem ilma nautima kaasa minna. Seda enam, et eelmisel päeval olin ma lisaks hangboard’ile üle hulga aja ka ühe ebameeldivate nukkidega v5 ära roninud, nii et sõrmed on vatti saanud rohkem kui rubla eest. Aga no teate küll, kuidas sellega on, ikka paned “igaks juhuks” sussid kotti jne. Kuigi seekord olen ma enda üle väga uhke, hoogu ma seal ei läinud ja ronisin ise minimaalselt – mis sellest, et see oli suuresti tingitud sellest, et hõõrusin eelmisel päeval uute tossudega jala katki ning sussi paigaldamine ja jalas hoidmine tekitasid mõlemad suhteliselt põrgupiina, mis sellest, et mul oli kand korralikult ära vooderdatud.
Igatahes käisime Lohusalu rannas, kus on Lohusalu kivi. Ja selline meri:
Nii et eelkõige tegin ma rannas joogat ja aelesin niisama. Ujumas käisime ka, nii et nüüd on muidugi natuke nohu. 😀 Aga ülichill koht, vaikseks ajaveetmiseks suurepärane. Ilma kaela murdmata sügavasse vette jõudmine on vähemalt sama raske, kui kivi otsa saamine, aga kui ettevaatlikult ja rahulikult minna, saab hakkama küll. Kes ütles, et Eesti mehed joogat ei tee? Toits küll teeb.
Vaadake, linnud:
Sellest hästi vähesest, mis ma ronisin, tegin ma muidugi video ka, sest kuidas siis muidu (ma ise ütleksin selle põhjal, et kui paar kilo veel alla võtta, oleksin ma juba PÄRIS rahul, praegusega kannatab ka kenasti elada, aga seal on veel natuke arenguruumi). Huvitaval kombel on mul telefonis see esimene video heliga, aga arvutis mitte, aga no kes neid universumi saladusi mõistab:
https://www.instagram.com/p/BWTO34Ajo_p/?taken-by=rrrents
Nüüd olen hästi natuke roosa ja megamõnus on. Selline tunne, et oled päriselt natuke puhanud, seda enam, et vastu eilset ma magasin 12 tundi järjest ka. Selle üle on ka hea meel, et täiega on näha, et nii sõrmed kui õlad on stabiilsemad ja vastupidavamad, kasu on olnud nii kaalulangetamisest kui teadlikust trennist. Vastupidavus on ka paranenud, mille eest saab ainult häid treeningpartnereid tänada. Kuigi, taevas teab, et eks neilgi ole omad vead.
Ahjaa, teid raudselt huvitab see ka, et täna kell 9 tuleb koju mu musirullike, kes on just 2 nädalat oma meesperemehe juures veetnud, kärgpere rõõmud, saab tibukese suvel maale (Tartusse) saata. Nad pidid täna paadiga sõitma minema. Nii et igas mõttes imeline nädalavahetus.
P.S. Vaatasin, et mul on üks poolik postitus, mis on inspireeritud Murca postitusest teemal “kas inimesed muutuvad suhtes/vallalisena” ja vvn-i postitusest teemal “kuidas kaaslast valitakse” – kas ma tõesti ei kirjutanud sellest juba kuu eest või nii? Või tahtsin kirjutada ja jäi avaldamata? Mitte ei mäleta.
Pärdikute päevaraamat 