Ajust ja arust

Lugesin paralleelselt seda ja ühte ronimise ajutreeningu raamatut, millest ma ka kohe varsti kirjutan. Päris mitmed asjad kordusid mõlemas ja on sellised, mida ikka pidevalt raamatutes korrutatakse. Näiteks see, et tahtejõudu on inimesel piiratud hulk ja kui inimene on liiga vähe maganud või söönud, on veel eriti raske oma abikaasa petmisest või teise koogitüki võtmisest loobuda (eeldusel, et sa oled inimene, kes neid asju tahtejõuga peab tegema, mitte lihtsalt ei ole innukas monogamist või soolasesõber).

Või see, et ükskõik, mida sa ka teeks (või tegemata jätaks), tekitab ajus ühenduse. Kui teed teist korda, hakkab see tekitama mustrit. Ja kui Rents näiteks saab töö juures vastiku ülesande ja ei suuda keskenduda, vaid hakkab kassipilte vaatama, on järgmine kord hulga suurem tõenäosus, et ta ebaõnnestub taas (ehk juba varem) ja asub taas kassipiltide kallale, selmet raevukalt tööga rinda pista. Selleks, et eksisteerivat mustrit üle kirjutada, tuleb teadlikult vaeva näha ja seda õiget asja nii kaua teha, kuni sellest harjumus saab. See, kaua see aega võtab, sõltub sellest, kui sügavalt halb harjumus sees oli.

Aga on ka huvitavaid väikeseid fakte. Näiteks kirjeldas ta katset, kus tudengid õppisid sõnu – ja teatud sõnade ajal lasti mingit heli. Kui nüüd tudengitele nende magamise ajal sama heli uuesti lasti, mäletasid nad neid konkreetseid sõnu järgmisel päeval paremini. Toimib ka siis, kui heli asemel on lõhn. Päris huvitav, eks?

Töötamise kohta rääkis ta seda, et esiteks on inimloom üks kehv rööprähkleja (või pigem niipidi, et ühele asjale keskendumine annab alati parema tulemuse) ja teiseks meeldib ajule uudsus. Mis tähendab, et kui sa töötad ja e-mail teeb häält või keegi facebookis midagi ütleb vms, tahab aju kohe vaatama minna, sest midagi uut ja huvitavat! Nii et parema tulemuse saamiseks on targem alati muud asjad välja lülitada. Siia oli lisatud aju kasutamise lühijuhend:

1. Kasutage teadliku mõtlemise piiratud ressurssi nutikalt – ehk üritage alati esmalt ära teha kõige olulisemad asjad (milleks on vaja asjad endale tähtsuse järjekorda panna, siin tulevad abiks märkmikud, meelespead jms).
2. Tehke tähtsaimad asjad parimal tööajal.
3. Seadke vahe-eesmärke (kui ülesanne ajule liiga suur tundub, ei taha ta tööle hakata, kui on selgelt hoomatavad vahe-eesmärgid, on hulga lihtsam teda tööle meelitada – seetõttu ei tasu endale kirja panna “kirjuta aastaga raamat/lõputöö”, vaid näiteks “kirjuta iga päev raamatust üks lõik”).
4. Keskenduge korraga ainult ühele ülesandele (Facebook kinni, Messenger kinni, kõik kinni, kui tööaeg on).
5. Tehke pause (traditsiooniline on iga 25 minuti töö kohta viis minutit pausi, aga vaadake, mis teile sobib).
6. Otsige tööülesannetes vaheldust (no kui näiteks oled juba paar korda 25 minutit seda raamatut kirjutanud, siis järgmised 25 minutit vastad meilidele).
7. Tukastage korraks (ta soovitab kohvijoomise asemel korraga maksimaalselt 15 minutit tukastada, mõte siis selles, et erinevad aju osad väsivad erineva kiirusega).
8. Vähe aega nõudvad asjad (viis minutit jne) tehke ära kohe, teised pange kirja.
9. Ärge unustage liikumist ja liigutamist (peab silmas just aeroobset trenni, st jalutamine, jooksmine, rattasõit jne).
10. Toituge tervislikult ja mõistlikes kogustes.

Lihtne, eks, kõik puust ette ja punaseks tehtud. 😀 Aga tegelikult soovitan seda raamatut ise lugeda, huvitav oli.