kas isad ei peakski vastutama?

Ekspressis on artikkel emast, kellele taheti esitada kriminaalsüüdistust, kuna pani vale toitmisega ohtu oma lapse elu. Nimelt oli ema ise vegan ja keeldus lapse toitmisel perearsti nõuandeid järgimast, sest noh, ta guugeldas ja internetis oli kirjas, et ei ole lapsele arenguks midagi vaja. Tule taevas appi, ma ei oska muud öelda, tulebki sel teemal kära teha, et teised vähemalt ajalehest loeksid.

AGA. Artikkel ei räägi üksikemast. Ema ja isa elavad koos, isa vahepeal sööb liha. Täitsa tõsiselt, kuidas on sellises olukorras võimalik, et arutatakse üldse AINULT ÜHELE süüdistuse esitamist, sest “ema ju tegeleb toitmisega”. Et kui ema last igapäevaselt peksaks ja isa selle käigus rahulikult ajalehte loeks ja toimuvat ignoreeriks, oleks ka kõik okei, sest no kasvatustööd olid selles peres lihtsalt ema otsustada? Kuidas saab nii olla, et kaks koos elavat inimest teevad lapse valmis, aga vastutab tema eest ainult üks?

Advertisements

15 kommentaari

  1. Um. Ma ei saa sellest artiklist üldse aru. Jutt on 10-kuusest lapsest. Üldiselt 6. elukuuni sööb laps ainult tissi ja siis hakatakse talle andma vilju. Puuvilju, juurvilju, teravilju. Sel ajal, kui minu laps sündis, ei olnud soovituslikus peavoolu arstide ja halirike käsiraamatute kirjeldatud menüüs isegi mitte lihaleent enne 10.elukuud.

    • Laps ei saanud D-vitamiini lisandina.

      • Mul olid samad küsimused. 10-kuusele lapsele alles tutvustatakse liha. Ning D-vitamiini mitteandmine ei tohiks nüüd ka nii hullusti mõjuda. Kuna tegu oli rinnapiima saava lapsega, siis ma kahtlustaks pigem seda, et ema ise toitus väga äärmuslikult/ühekülgselt ja rinnapiim, mis peaks lapsele esimesel eluaastal piisav olema, ei olnud seda mitte. Kahjuks sealt artiklist ei selgunud, miks rinnapiimalapsel selline lugu juhtus ja kuidas ema ise toitus. Minu jaoks kehvalt kirjutatud artikkel. Juhitakse tähelepanu küll probleemile, aga keskendutakse hoopis sellele, kuidas lapsevanemat karistada saaks.
        See, et üks 10-kuune laps liha ei söö, on täiesti normaalne.

        • Ma enam EE artiklit täpselt ei mäleta lugesin hommikul vara ja vahepeal oli 11h tööpäev. Aga probleem oligi D-vitamiini ja B12-vitamiini puuduses. B12 ei võtnud ema ise veganina ilmselt ka, kuigi peaks, sest see on loomse päritoluga toidust. Seetõttu ei saanud laps rinnapiimast seda kätte. Ja D-vitamiini ei andnud ta lapsele seetõttu, et luges kusagilt internetist, et pole vaja ja tekitavat gaase. Äärmiselt rumal ja hooletu suhtumine endast sõltuva imiku tervisesse. Ilmselt mitte pahatahtlik, aga hooletu ja rumal. Rinnapiimaga toitmisse isa tõesti suurt ei puutu, kui ta ehk oleks võinud oma naist vajalikke toidulisandeid võtma suunata. Nii B12 kui ka D on imikule väga olulised normaalseks arenguks.

    • Mina sain aru, et jutt käiski rinnapiimast. Kuna ema toitus kehvalt, siis oli ka piim lahja

    • Kui mul vanem laps sündis, siis D-vitamiini vajadust ka alles kõigepealt kontrolliti arsti poolt ja siis alles soovitati.Kui vaja. Kuna ei olnud vaja, siis arst ütles, et ah, võite ju anda igaks juhuks, et jalad kõveraks ei kasvaks, aga vaadake, et üle ei doseeri.

      Noorema lapse ajaks oli jah üleüldine D-vitamiini profülaktika juba reegliks saanud, pealegi talvine laps nagu rohkem. Lisaks sai temaga vere kaltsiumi- ja fosforisisaldust kontrollitud (korras oli, aga siiski) ja ma ei saagi aru, kuidas tänapäeval saab olla, et avastatakse need probleemid alles 10ndaks elukuuks, minu meelest ollakse kogu aeg arstide silme all alla-aastase lapsega ja nii kui midagi natuke normist erinevat on, saadetakse kohe vereproove ja muud nalja tegema.

      Ema rinnapiima kvaliteeti muidugi isa kontrollida ei saa (ema ise ka ei saa, arst saaks ehk) ja liha alla-aastasele imikule andma tegelikult tõesti ei pea.

      • Ahsoo, see asi ka, et rinnapiima kvaliteet võib olenevalt elustiilist halb olla ka mitteveganil ja D-vitamiini andmata jätmine ei sõltu samuti sellest, kas inimene on vegan või mitte, st selle artikli rõhuasetus on natuke nõmedas kohas. Veganlus ei puutu üldse asjasse. Enamik veganeid võtab D-vitamiini vägagi tõsiselt. Vaesed veganid

      • Üks asi on see, et me ei tea, mis tagamaad on veel, lisaks sellele, mis artiklis kirjas. Vabalt võib olla ka, et kui näiteks ema ja arst ei suutnud toitumise koha pealt ühist keelt leida, siis võib olla ka võimalus, et ema lihtsalt ei käinud regulaarselt arsti enam külastamas.
        Mul ei ole veganite vastu midagi, kuigi ma tunnistan, et ma ei mõista seda elustiili, samas ma saan aru, et see on minu isiklik seisukoht. Aga samas ma leian, et inimene, kes on otsustanud veganluse kasuks, peaks väga täpselt tegema omale kindlaks sellega kaasnevad nüansid. See tähendab, et tuleks kindlasti pigem usaldada näiteks Veganite Liidu seisukohti, kui suvalist internetis leiduvat jama. Eriti tuleb asi päevakorrale siis, kui sinust sõltub su imiku areng ning elu. Ma saan aru, et paljud veganid on teadlikud ja oskavad jälgida vajalikke verenäite ning vitamiinivajadust, aga antud juhul ilmselgelt ema (või ka isa) usaldas suvalist internetis saadavat infot, kontrollimata, kuidas tema lapse reaalne seisund on. Loomulikult mõne arstiga ei klapi see maailmavaade, aga siis tuleks leida uus perearst, mis tänapäeval ei tohiks olla mingi keeruline teema, kui just kuskil Kapa-Kohilas ei ela.

        Mis puudutab peremudelit ja isa vastutust, siis teoreetiliselt tõepoolest peaks olema vastutus mõlemapoolne. Praktiliselt kipub veel meil siinkandis olema, et ema ütleb ja tema otsus on ülim, laskmata isal kaasa rääkida.

        • Kui isa ja ema mõlemad olid siiralt rinnapiimausku ja rinnapiima kvaliteet sõltub peamiselt ema toitumisest, siis mis variandid sellel isal oleks õige olnud asjasse sekkuda? Emale jõuga kalamaksaõli ja kobalamiini sisse sööta? Okei, ta oleks saanud ema nõustamistele vedada või osundada taimetoitlaste liidu soovitustele, aga ka see oleks olnud teise täiskasvanu suhtes kaunikesti protežeeriv käitumine. Umbes sama protežeeriv kui paluda suitsetaval rasedal lapse nimel suitsetamisest loobuda –
          kui inimene ise selle peale ei tule, on selle nõudmine ju mingite piiride rikkumine, olgugi õigustatud rikkumine.

          Muide, ma ei õigusta lapse tervise ohustamist ema isikuvabaduste säilitamise nimel. Kui aga inimesed ei tulegi ise selle peale, et nende mittekäitumine on lapsele ohtlik, siis pole isegi mõtet neile seda… pahaks panna. Lõpuks nad ju läksid lapsega arstile ja korrigeerisid kiiresti oma käitumisi, ei jäänud seisukohale, et “minu laps, teen mis tahan, käige sinna kohta.” Lühidalt – nad ei teinud seda hoolimatusest.

          B12 defitsiiti aga esineb Eesti lastel üpris sageli ja olenemata ema toitumisvalikutest: http://tervis.postimees.ee/3078647/paljudel-eesti-beebidel-on-b12-vitamiini-puudus

        • Ma täitsa kahtlustan, et B12 puudus on ka paljudel täiskasvanutel. Ja ehk ei oska nad vaevusi ka perearstile kurta, et vereprooviga asja kontrollitaks. Ega perearstid ka niisama vereproovi inimestele määra, kui inimene midagi kurta ei mõista. Minul oli väga tõsine rauapuudus, ise selle peale tulnud ei oleks, et vereproovi küsida. Arst tegi vereproovi hoopis muude näitajate kontrollimiseks. Ei ole ei taimetoitlane ega ka mitte vegan – jooksmisega tegelen lihtsalt. Ei osanud õigesti süüa. Vaevalt ma ainuke olen, kes ei oska/osanud.

  2. Kohus ei saa ju nõuda, et nende pereelu oleks korraldatud lähtuvalt võrdõiguslikkusest ja kohustuste võrdsest jaotamisest või siis eeldada otsuse tegemisel, et see oleks pidanud nii olema. Juba ainuüksi seetõttu, et ema oli kodus ja mees käis tööl oli paratamatult suur osa toidukordadest ainult ema vastutada. Rääkimata veel sellest, et võrdne jaotus võib tähendada ka sellist korraldust, kus inimesed teevad erinevaid asju – üks vastutab ühe ja teine mingi teise valdkonna eest.

    Kohus arvatavasti lähtus reaalsetest asjaoludest – kuna lapse toitmisega tõenäoliselt tegeles põhiliselt ema, siis peamine vastutus langebki temale ja mees on enamal juhul kuriteo kaasosaline.

    • Mis kohus? Prokurör ei esitanudki ju süüdistust, asi ei jõudnudki kohtusse.
      Kogu artikkel on nõmedalt kallutatud veganite vastu. Veganlusega polnud seal midagi pistmist. Poleks ema maininud, et ta vegan on, poleks keegi asjast numbrit teinud. B12 ja D-vitamiini puudus on imikute seas siiski üsna levinud.

      • No ei ole ikka päris nii, et “B12 puudus on imikute seas üsna levinud ja veganlusega pole pistmist”. Kui ema toitub mõistlikult, siis saab laps B12 temalt. Veganitel on suurem oht toituda mittemõistlikult, sest mõistlik veganlus eeldab parajat portsu teadlikkust ja planeerimist. Seega natuke nagu ikka oleks pistmist kui laps rinnapiimast piisavalt vajalikke aineid ei saanud. See olukord, et emal on B12 omastamise häire ja seetõttu normaalselt toituval emal endal ja ka imikul on puudus, on väga ebaharilik, kuigi ka üks selline imik on raskes seisundis mõne aasta eest haiglasse sattunud. Vanemaealistel on B12 puudus pigem sage ja seda kontrollitakse, kuivõrd see võib olla üks kognitiivse defitsiidi mingi piirini pöörduvatest põhjustajatest.

  3. Mõned aastad tagasi kirjutas Kristi Vainküla EEs artikli ühest teisest juhtumist ja ühest teisest inimesest, kuna valdasin tookord teemat hästi, olin tuttav selle inimesega, olin selle loo tunnistajaks, siis Kristi Vainküla lugu ehmatas mind oma ühekülgsuse ja faktidesse loominguliselt suhtumisega. Tookordse loo valguses ütleksin, et daam otsib skandaali ja fantaseerib. Ja see ei olnud nii, et oleks natuke värve lisatud, ei, seal oli tegemist ikka valetamise ja faktide eitamisega.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

  • Kategooriad