Mõni blogija on siin vahepeal läbi teinud lennuka poliitkarjääri ja jõudnud sellest juba loobuda, aga minu elus pole suurt midagi juhtunud, söön ja magan ja üritan arvutit parandada. Eks ma kirjutan siis sellest, kõigil ei saa elu ühtviisi põnev olla.
Läksin mina eile siis lõpuks sinna Kristiine keskuse juures olevasse IT-bussi, nagu kokku lepitud sai, ja küsisin Joonatani. Ja ei tea mina, kas Joonatan oli vahepeal jooma kukkunud või kellelegi lõuga andnud, igatahes sain sealt nii pahuralt kuulda, et keegi ei tea, kauaks seda poissi seal üldse enam tööl on, et ma igaks juhuks tegin kohe ca kümme sammu tagasi ja ütlesin, et õige ka, laske lahti muidugi, ta pole mulle KUNAGI meeldinud. Praegugi küsisin rohkem selleks, et jumala eest seda tonti nägema ei peaks. Proovin ikka alati siis tulla, kui teda pole.
Ei saa öelda, et see olukorda väga olulisel määral parandanud oleks. Selline tüüpiline IT-mees, kes tegelikult tuleks keskmisest kliendist eemale hoida. Et te siis teaksite, siis a) mu läpakas on sitt, b) see on minu oma süü, et ta katki on (no ma väga ei ole vägivallatsenud temaga, neli aastat vana ka, asjad ikka kuluvad) ja c) selle parandamine läheks koos töö ja jupiga maksma ca sada eurot. Ma arvasin selle peale, et siis ma ehk ootan veidi aega ja ostan endale normaalse läpaka, sest no 600 eurot + saab juba korraliku, mis siis ikka saja eest parandada – ta arvas selle peale, et d) ärgu ma siis enam uut sitta ostku, muidu on kohe varsti samad jamad. Ja uut võiks paremini kohelda. 😀
Ei no mis siin ikka ilustada, muidugi, ütleme nii, nagu asjad on.
Pakkus mulle iseenesest kohe ka mingit äriklassi Delli 150 euroga, mis tundus tõesti nagu äss diil jne, aga no ma ei taha nii kiiresti seda otsust langetada. Enne vaatame tõesti, kas mul on ka pärast katseaja lõppu töökoht jne jne. Pluss korterikaaslane lubas selle ikka ise koost lahti võtta ja vaadata, kui keeruline seda vahetada oleks, kas juppi saaks eraldi tellida jne jne.
Teiseks. Mul oli vahepeal selline elu, et kaks nädalat polnud kaalu lähedalegi saanud – ja see ei mõju mulle hästi, ma olen selline inimene, kellel on vaja lisamotivatsiooni, et kenasti käituda, et oleks näha, et numbrid on paigas jne. Praegu olin ma kahe nädalaga KAKS kilo juurde võtnud. Okei, osaliselt on asi selles, et mul kuu teises pooles teeb alati kaal korraks väikese kõikumise, aga ikka natuke selles ka, et kui ma kaalul silma peal ei hoia, juhtubki nii, et maapähklivõi hakkab märkamatult pudru sisse hiilima ja ühe jogurtikreemi asemel võtan varsti kolm jne. Ütleme nii, et üks tüüp saadeti kaalu ostma ja mina pean nüüd iseendal jälle karmimalt silma peal hoidma. Homme on meil firma laevareis, mis peaks lõppema einestamisega, nüüd pean tubli olema ja mitte seal kõike suvaliselt sisse ahmima. Kohe on turismireis ees, nüüd peab seal ka normaalselt käituma. Kui raske on ikka elu.
Ahjaa, sellega seoses – selle uue muffinijogurti, mille reklaam mind hirmsasti isutas, proovisin ära. Ma ei ütle, et see halb oleks olnud, täitsa okei oli, aga mitte nii hea, et tasa teha seda, et maitsest oli natuke liiga hästi tunda, KUI palju kaloreid ma parajasti sisse söön (neid ikka oli ka, ca 120 kcal saja grammi kohta). Nii et kui te parajasti end jõuluks ei nuuma vms, siis liigselt ei soovita. Ja kui nuumate, siis leiab ka midagi paremat.
Kolmandaks, mul pole olnud aega GoT-d vaadata. Elan silmad kinni, et spoilereid vältida, homme alles hakkan uue hooajaga pihta.
Selle mainiks ka ära, et nõme, et lääne ühiskonnas sõltub see, kas saad süüdistuse terrorismis või lihtsalt tahtlikus tapmises, sellest, mis värvi sa oled ja mis usku kuulud. Moslem sõidab ideoloogilistel põhjustel autoga rahva hulka – terrorism. Valge (ilmselt suisa ateistlik, mitte kristlike vaadetega) mees teeb sama – tahtlik tapmine.
Muidu on mul täiega hea tuju hetkel, ärge laske end vingust häirida. Halvad asjad lihtsalt juhtuvad. Aga tuju on lill. Ja te ei kujuta ette, kui armas uus kleit mul on. Oot, tegelt, mul on ju ideaalne enekapeldik töö juures. Üks hetk.
…
No näete, jälle sai parem.
Pärdikute päevaraamat 