Nagu ma mitu korda maininud olen, polnud mulle sel suvel pikemat puhkust ette nähtud, küll aga on mul õnnestunud nautida mõnda pikka nädalavahetust. Seekord käisime töökaaslastega Peterburis, mis minu jaoks oli üldse esimene Venemaa-külastus, mida ma päriselt mäletan (eelmine jääb Nõukogude Liidu aega, mil ma veel väga pisike olin). Selles mõttes ei osanud väga midagi oodata ka, et Euroopa on risti ja põiki üsna läbi käidud, aga idanaabritega olen ainult stereotüüpide kaudu tuttav (tülpinud dramaatika, kohutav liiklus ja suurepärane toit). Loe edasi “Venemaalt, armastusega”
Feel no evil. Fear no evil.
Pärdikute päevaraamat 