Lugesin siin vahepeal taas ühte efektiivse õppimise raamatut, kust sain teada palju uut ja üllatavat. Nimelt oli autor suutnud 300 lk peale mahutada kaks täiesti uskumatult originaalset ideed:
Esiteks on teisena kõige kasulikum lähenemine see, kui inimene mitte lihtsalt tuimalt ei harjuta, vaid end selle käigus ka analüüsib, eesmärke seab jne.
Teiseks on sellest VEEL kasulikum see, kui inimene (ideaalis muidugi varasest lapseeast peale) teeb põhimõtteliselt seda sama asja, aga kogenud õpetaja käe all, kes teda parandada ja suunata oskab.
Ma ei oska muud öelda, kui et nüüd on minu silmad avanenud ja ma olen nägijaks saanud. Aga miskipärast meenus mulle selle raamatuga seoses sketš sellest, kuidas (preili) Anne Elk oma brontosauruseteooriat tutvustab:
Pärdikute päevaraamat 