Et te teaksite, siis saatsin Baltic Boltile infopäringu. Seletasin pikalt-laialt, mida mul vaja on ja milleks, panin isegi piltisi ja vidjosid kaasa. Nimelt selgus vahepeal, et meiega koos treeniv tisler (loomulikult on meil trennis ka tisler, see on sealt samast august, et kui õpilane on valmis, ilmub ka õpetaja jne) oleks igati nõus mulle abikäe ulatama, kui selles minu käes juba metalljubinad olemas oleksid. Kahjuks selle firma poisid mind aidata ei osanud ning arvasid hoopis, et niisama tellida oleks ilmselt usaldusväärsem ja ehk isegi odavam. Ehk tõesti, pean veel pisut mõtlema, kas mul on neid tõesti HÄDASTI vaja või on see sihuke uitmõte, mis nagunii üle läheb. Aga blogi loevad teatavasti head inimesed, kes viisid mind kokku Eesti venelastega, kes samasuguseid asju Venemaalt tellivad – ja loomulikult on need seal hulga odavamad kui USAs, nii et kui nädalakese pärast veel himu suur on, saan tellida. Hetkel olen ma nimelt taas vaene, sest otsustasime oktoobri lõpus Kreekasse väikese ronireisi teha. Aga meil ju ei ole mitte midagi, nii et olin sunnitud endale hunniku asju tellima ja ostma (mulle ei meeldi väga poes käia, aga kui hind vähegi mõistlik on, üritan eestlasi toetada, Matkamaailma olen vist juba väikese varanduse jätnud). Nii et noh, harjumuspärane vaesus, aga see-eest on mul nüüd näiteks maailma ilusaim julgestusvahend ja oma ekspressid ja üldse palju vajalikku kraami, mida mul varem polnud. Õnneks olen ma natuke ka tõlketööd teinud, nende pisike rahasüst tuleb tavaliselt kolmandiku kuu pealt ja on väga abiks.
Aga tegelikult on nii, et ei saa kurta, kui tead, et megamõnus puhkus on ootamas. Esialgu on plaanitud ca veerand päevadest niisama peesitada ja kolmveerand ronida, aga eks näis, mis tegelikult saab, äkki sajab hoopis vihma (oktoobri lõpp / novembri algus võib Kalymnosel juba vihmaperiood olla küll) ja oleme sunnitud pool ajast söömisele ja veinile kulutama. Küll see oleks hirmus, loodetavasti ei kulu hambad ära. No ja kuna vähem kui kaheksa nädala pärast on reis ees, siis muidugi valmistume juba vastavalt. Ronime kestvust ja käime suurematel seintel altjulgestuses ronimist harjutamas. Nii võib meistki veel asja saada. Selle kõrvalt proovisin ka natuke teistsugust peapealseisu, tuli välja küll. 😀
Ja lisaks tahaks inimestele südame peale panna – just mõisteti süüdi kaks välismaalast, kes reisisid venelasest orjaga riigist riiki, sundisid teda kerjama ja elasid rõõmsalt selle raha eest. Arreteeriti nad Pärnust ja võeti ära kaheksa tuhat eurot, mis oli ilmselt ca ühe kuu teenistus. Ja ma olen päris mitu korda näinud, kuidas lilli müüvad vaeselt riides pensionärid näiteks hommikuti uhkete mustade autodega tööle tuuakse või kuidas kerjused lõuna ajal teenistuse bossile üle annavad. Tore, et inimesed tahavad head teha, aga alati tasub veenduda selles, et te lihtsalt ei peaks üleval inimesi, kes rõõmuga teiste haletsuse pealt teenivad, selle käigus kedagi veel rahumeeli ära kasutades.
P.S. Kuna inimesed küsivad, siis ei, mina ei ole internetis kuskil anonüümselt oma juhusuhetest kirjutanud ega isegi nõustu eriti palju selles, mida seal postituses kirjutatakse. Mulle isegi ei istu suvalised baarist üles korjatud tüübid, sest ei viitsi mina hakata avastama, kellel varustus ka pärast viiendat õlut töötab ja kes loob suhteid eelkõige positiivse suhtumise ajel, et hiljem avastada, et vaim oli küll valmis, aga … Sellest, kui kehvasti mul Tinderiga läks, sest ma olen liiga valiv, kirjutasin juba ka. Nii et seekord pole tegu minuga.
Pärdikute päevaraamat 