Nagu te ilmselt aru olete saanud, siis ma jätkuvalt muudkui harjutan ja harjutan ning olen selle suure harjutamisega juba üsna osavaks harjutajaks saanud. Ei saa öelda, et ka suurepäraseks kätelseisjaks, selle koha pealt on mingi seisak tekkinud – heal päeval hoian viis sekundit ära, aga ma ei saa ikka öelda, et ma päris kena ja stabiilse kätelseisuni jõudnud oleksin. Sellest lähtuvalt otsustasin, et teen mõistliku valiku (suudate te seda uskuda? MINA!!! mõistliku valiku!!!) ja ei telli endale hetkel kõrgeid asju, mille pealt kaela murda, vaid hangin endale alustuseks tasakaaluharjutusteks lihtsalt kuubikud. No midagi sellist:
Need on ka head odavad, nimelt pakkus üks veebileht neid KÕIGEST 70 dollariga! Milline suurepärane pakkumine! Okei, ühes kohas oli ka 35 doltsiga, aga fakt on, et joogas üritatakse lollide uriinijoojate seljast ikka rõõmuga seitse nahka koorida. Õnneks ütles kena (iseloomust räägin, kuigi eks ta on silmale ka üsna rõõmustav vaadata) tislerist trennikaaslane, et uurib, kas tal vedeleb tööruumis sobivas mõõdus jääke.
Tasakaaluharjutuste kohta ütleks veel, et vahepeal tulevad väikesed arenguhüpped täiesti ootamatutest kohtadest. Näiteks hakkasin rohkem alaseljaharjutusi tegema, sest kere jääb kontoritoolis kangeks. Lisaks sellele, et selg enam ei valuta, on ootamatult ka mõne kätelseisuharjutusega kohe hulga parem lugu. Lisaks olen märganud, et puhkus on kasulik – kui kaks päeva järjest magan ja lihaseid liigselt ei koorma, on pärast seda kohe hoopis teine tunne. Tuleks seda ainult tihedamini ette. 😀
Igatahes olen elu lõbusamaks tegemiseks ja üldise lihastasakaalu parandamiseks oma treeningut mitmekesistanud ja teinud paljusid erinevaid tasakaaluharjutusi. Eile vaatasin just videot, kus anti kätelseisu parandamiseks viis harjutust, millega ma üldiselt kursis olin, aga uudne oli see mõte, et kui tasakaal ära kaob, ei tohi hakata kätega “ringi jalutama”, vaid üritad ikkagi viimase hetkeni seda asendit hoida. See on väga hea mõte, edasi proovime nii. No ja seina ääres õlakehitused ja -katsumised, kätekõverdused ja küljele kallutamised. Ehk jõuame ühel ilusal päeval isegi sellise kätelseisuni, kus käed on erineval tasapinnal.
Kuidas teil sellega läinud on? Ma mõtlen, et te ei ole ju kõik 30+ ja aeglase taibuga, nagu mina, mõni seisab juba ühe käe peal ja samal ajal varvastega žongleerib?
Mina olen 40+ ja harjutan juba kolmandat aastat, kätelkõnniga vaheldumisi. Ütleme nii, et areng võiks ehk nähtavamgi olla…
Ma tunnen ka vahel, et ma olen nagu see lastesaate tigu. “Ikka eeeedaaasi ja eedaaasi …” Peaasi, et on mingi areng. 😀
Ma ei ole iial, mitte iial osanud ega suutnud käte peal seista. Ega hundiratast teha. Ega muud sarnast.
hoopis teisest tasakaaluvallast – kui me teeme võimlemistrennis jalgadel tasakaaluharjutusi (tüüpiliselt kikivarvul seisu, silmad kinni, ja sinna juurde teeme eri käteasendeid ja peapöördeid), siis treener rõhub kah selle peale, et “ei tipi!” Sama point ühesõnaga, et hoia asendit niikaua kui saad, mitte ära hakka ringi kõndima.
mine kuskile akrobaatide juurde trenni saada selgeks kiiremini
Kusjuures (esimest korda elus vist) sul on täitsa oma point, olen mõelnud, et peaks ühe tunni võtma kuskil akrobaatide juures, aga esimese hooga guugeldades leiab ainult laste trennid. Huvi pole nii suur ka olnud, et end haigeks otsida. Samas, nende laste trennide treenerid ehk teeksid suurtele ka trenne …
selleks pead mõnele või mitmetele treeneritele helistama siis ja oma mure aktiivselt ära kurtma
Mhmh, tegelikult on lugu nii ka, et nii, kui ma leidsin koha, kus päriselt ilma seinata harjutada, hakkas asi hulga kiiremini edasi minema. Nii et pusin natuke veel omaette ja vaatan, mis saab. Hetkel läheb põhiaur nagunii ronitripiks enda inimesest ahviks töötamiseks, pärast seda saab jälle muude lõbustustega tegeleda.
Omatsirkuses on täiskasvanute trennid ka, soovitan. Hinnad on paraku päris krõbedad. http://www.omatsirkus.ee/est/akrobaatikakool/treeningud-tiskasvanutele4
Kui üldse, siis võtan kellegi juures ühe või paar eratundi, et veenduda, et olen õigel teel. Täna just kirjutasin ühele härrasmehele, ehk ta ühel hetkel kirjutab vastu ka.