Ma ei vihka sind, ma lihtsalt olen mõrd

Olen viimase paari päeva jooksul lugenud paari arvamust selle kohta, kuidas kõik mu kriitilised postitused on tingitud isiklikust vaenust. Eks minagi olen kuulnud näiteks jutte sellest, et mõne inimese oma Facebookist kustutamise taga on kindlasti isiklik antipaatia, mitte lihtsalt fakt, et nad ei huvita mind. Ma ei oska muud öelda, kui et don’t flatter yourself. 😀

Kahjuks pean teid kõiki nüüd kurvastama ja ütlema, et tõde on väga igav – ma ei vihka siin ilmas pea mitte kedagi ja päris kindlasti ei vihka ma inimesi, kes minuga internetis ei nõustu. On lihtsalt paar teemat, mis mind hetkega kettasse ajavad ja mille ma tahan südamelt ära kirjutada (et siis viie minuti pärast unustada). Ma olen üsna lihtsakoeline inimene, nii et peast öeldes ütleks, et need on näiteks:

  • laste ja/või loomade potentsiaalsed kannatused (ja kindel veendumus, et nii, nagu igas peres ei peaks olema koera, ei peaks igas peres olema ka last – ja kindlasti empatiseerin ma hulga rohkem nende potentsiaalsete kannatajatega kui nende vanemate suure armastusega, mida näiteks vahel harva ettetulevad rusikahoobid sugugi ei sega)
  • sooline ebavõrdsus
  • kristallidebiilsus (siia alla läheb ka kõik muu sellega seonduv, muuhulgas lisaksin siia ka selle eksi, kes mulle ühel hetkel ootamatult täiesti siiralt pihtis, et ta pole veel päriselt otsustanud, kas ta soovib ikka jätkata tööd õpitud erialal või hakkab hoopis maagiks, ütleme nii, et see oli meie suhtes üsna murdeline hetk*)
  • ebalojaalsus (jep, ma olengi naiivitar, minu jaoks on suhetes näiteks usaldus(-väärsus) ülioluline, seda nii romantilistes kui ka sõbrasuhetes)

Näiteks. Mind ei sega see, kui keegi kirjutab ajalehes avalikult, et elab rõõmsalt edasi oma alkohoolikust ja/või vägivaldse mehega, sest armastus. No kui igaõhtune poksitrenn kuulub sinu hobide hulka, siis jumal sinuga. Kui sa oled mu sõber, siis ma ütlen sulle, et eks sa võta ühendust, kui ei viitsi enam hommikuti sinikaid üle meikida ja detsembris päikeseprille kanda, minu uks jääb avatuks, aga ise ma selles tsirkuses kaasa ei tee ja rõõmsalt õhtusöökidel naeratamas ei käi. Mind aga väga segab see, kui see inimene kirjutab avalikult, et ta tahaks kindlasti oma kaaslasega ka kolme last, sest see on esiteks vägivalla / sita olukorra normaliseerimine ja teiseks teadlikult uute ilmakodanike nende tingimuste keskele toomine. St sellist käitumist ei peaks reklaamima ega normaliseerima teiste sinusuguste jaoks, kes egoistlikult mõtlevad, et “nagunii saan iga päev tappa, tahaks vähemalt kedagi armsat, kes mind tingimusteta armastaks”.

Sellel kõigel ei ole ÜLDSE pistmist sellega, mida ma arvan nende mõtete autorist. Näiteks arvan ma, et VVN on väga äge naine, hea autor, üldse lahe (see on nüüd see koht, kus ära öelda, et tätoveeringu peale facepalmisin ikka korralikult, sest muidu saab kiitust liiga palju) – lihtsalt tema teatud ideedega ma ei nõustu ja nende vastu ma ka vaidlen. Või keegi kuskil on korra öelnud, et Merje on minu arch enemy. Nagu bitch, please, mul on päris elu ja päris probleemid, blogindus võtab ehk 5% mu ajast. Ma ei ärka hommikul üles, et hambaid pestes mõttes Eesti blogijatest sellist nimekirja lugeda:

Mul pole Merje vastu absoluutselt mitte midagi, pigem olen ma teda vaadanud kergelt heatahtliku muljega, sest osad tema mõtted on minus täpselt selliseid “aww, ma olin ka sinu vanuselt sama loll” tundeid tekitanud (nüüdseks on needki emotsioonid juba pigem hägused aastatetagused mälestused). Tema seisukohast võib see kindlasti ärritavalt patroneeriv tunduda, aga ma olen juba vana inimene, sellised suhtumised tulevad vahepeal – ja ma täiesti siiralt leian, et tema blogi on hea kajastus sellest, kuidas üks inimene aastate jooksul areneb ja kuidas keevaverelise mustvalge maailmapildiga inimese mõned nurgad aja jooksul maha lihvitakse. Minu blogi ilmselt ka, ma olen aastatega ikka korralikult maha rahunenud. Ma lihtsalt vaatan seda teatava äratundmisrõõmuga ja kui ma olen kirjutanud näiteks ironiseerivalt kristallidebiilikutest või sõrmuse keerutamise kasutusest (nagu kasuteguri puudumisest, mitte nagu parimatest kasutusviisidest stiilis Sõõrumaa), ei tähenda see, et ma nüüd kedagi inimesena vihkaksin (see vist on eelmise aasta lumi, millest ma räägin). Või see oli vist Mallukas, kes mingis hullumeelsusehoos kirjutas, et temal on rasedate alkoholitarbimise suhtes nulltolerants, st et mis sellest, et arstid on öelnud, et pool klaasi veini vahel harva ei tee midagi halba, tema ikkagi TUNNEB, et see on kahjulik (kurat, see ei kõla ÜLDSE nagu Mallukas, aga samas oli ta vahepeal ka nädal aega taimetoitlane, nii et võib vabalt olla). Ehk siis vahet pole, kes seda kelbast ajas, minu jaoks läheb see täpselt ühte auku jutuga teemal “ma tean, et teadlased ütlevad, et kristallid ei kaitse meid / vaktsiinid ei tekita autismi, aga no MINA TUNNEN, et …” ja minu sõrmed tulevad ise automaatselt klaviatuurile ja kirjutavad, et “no anna andeks, sorry, not sorry, MINA tunnen, et sa oled tainapea”. Malluga olen ma sellest hoolimata sõber edasi, mis sellest, et meil on erimeelsused umbes sajas tuhandes erinevas valdkonnas ja ma siiralt usun, et rahvatervist silmas pidades ei peaks tema vaktsineerimata lapsed lasteaedagi saama. See ei muuda seda, et ta on äge, oskab nalja teha, on niisama chill ja pole tegelikult sugugi nii loll kui inimesed arvavad (KUIGI ma ei saa iial üle sellest, et ta arvas, et hobustel pole looduses kapju). Selle pärast ma üldiselt ka ei lingi konkreetset blogi, et ma ründan ideaalis siiski ideed mitte inimest – kui tegu pole just inimestega, kes omalt poolt ründavad aktiivselt ja oma nime alt ideid, mille eest mina seisan.

Muide, inimesed ei usu seda, aga mul on ka omad piirid ja eetilised tõekspidamised. Näiteks on olnud paar teemat, kus ma oleksin väga tahtnud sõna võtta, aga kuna autorid on oma blogis kommentaarid kinni keeranud ja seega andnud selge signaali, et nad avalikust arutelust huvitatud pole, olen minagi kas vait olnud või neile meilinud. Või näiteks see hiljutine vägivallateema – teate küll, kuidas blogimaailm töötab, loomulikult saatsid abivalmis inimesed (või “abivalmis inimesed”) mulle meilile mõlema asjaosalise terve eluloo, nende lapsepõlve lemmikloomade nimed jms detailid. Minu jaoks oli sama loomulik see, et mitte ühtegi neist detailidest ma siin blogis ei kajasta, kui inimesed pole neist ise avalikult kirjutanud. Eesti on väga väike, aga draamat on siin rohkem kui rubla eest, ma tean teiste blogijate vabadest suhetest, alkoholi- ja narkoprobleemidest, vägivaldsetest suhetest, mineviku vigadest jne. See, et ma neist asjadest ei kirjuta, ükskõik, mida ma inimestest arvan või kas ma midagi heaks kiidan, on minu jaoks elementaarne, sest see pole minu asi arutada ja minu meelest otsustab iga blogija ise, kui palju ta on valmis maailmaga jagama. Kui ma teaksin, et mõni neist täis peaga / segi kamminuna last peksab või teda üksi koju jätab, helistaksin muidugi lastekaitsesse, aga blogida sellest tunduks mulle ikkagi vale. Kui mõni neist sellest avalikult blogiks, siis ma tunneksin, et on okei nii vastavate institutsioonidega kontakti võtta kui ise blogida. Või hiljuti oli üks anonüümne elustiilipostitus, kus minu meelest jättis autor (kes muidugi polnud oma inimeste jaoks anonüümne) paar olulist asja puudutamata, jättes seega kogu sellest ettevõtmisest tegelikkusest parema mulje. Ma rääkisin sellest temaga otse, mitte ei kirjutanud sellest kuskile.

Ja selle viimase lõigu mõte polnud “vaadake mind, ma tegelikult olen täiega hea inimene”, vaid tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida sellele, et tegelikult on pea kõigil meist mingid põhimõtted. Me ei pruugi nendega nõustuda, nende piirid ei pruugi asuda samades kohtades, aga mingid põhimõtted on meil kõigil olemas. Mina arvan, et kui ükskõik milline eelmainitud blogijatest oleks näljas, annaks ma talle söögiraha, aga sellest hoolimata peaks meil kõigil alati olemas õigus üksteise ideid kui tahes raevukalt kritiseerida. Kui sina arvad, et ma olen selle pärast bully, siis see on sinu õigus. Seda kõva häälega välja öelda on ka sinu õigus, saad südamelt ära ja kohe on parem olla.

* Ühel sõbrannal läks veel kehvemini, tema kunagine peiks hakkas üleöö usklikuks, kohe selleni välja, et lõpuks sai temast preester.

Advertisements

23 kommentaari

  1. suht juhm peab olema kui oled koos inimesega, kes sulle väga meeldib, ja ei taipa siis pendlit maha salata. peetrus salgas isegi jessukese maha ja õigesti tegi – muidu oleks tal lihtsalt pea otsast kistud.
    aga eks ausus ole edasiviiv jõud ja kui pendlit oma südamest välja ei viska, siis roomab see varem või hiljem voodi alt välja, jah. niiet, selles mõttes läks ju hästi, et see teema on praeguseks lõpetatud.

    eh, tegelikult, üks minu väga hea sõber kritiseeris (loe soovi korral: irises, õelutses) ühe tüübi kallal just. jagan täielikult oma sõbra seisukohti – see tüüp ongi …, … ja … . ja mitte ainult! aga tüübi reaktsioon oli muidugi hakata kriitikat mingi suhtevärgiga, mingi võimumänguga enda jaoks lahti seletama. sa ütled sellepärast nii, et tahad ise pillega käia ja minu rohelist autot endale. teretoretropp.

  2. Me teame.
    Või vähemalt mõned meist =P

    • jah.

  3. Ja mina arvan, et inimesed, kes eesti keeles kasutavad sõna “autor” kirjaniku sünonüümina tuleks üles puua/maha lasta/kibuvitsapõõsasse visata. Aga see on lihtsalt minu arvamus.

    • Selles konkreetses kohas tundus “kirjanik” mulle kuidagi vale, sest ma mõtlesin pigem mingit blogimise + muude kirjutiste kooslust. Kirjanik oleks ikka keegi, kes raamatuid avaldab, mida ta ka teeb, aga ta ei ole ju AINULT kirjanik. “Autor” katab minu jaoks suuremat pinda.

    • Hea, et sa selle kolmanda variandi ka lisasid, tundus väga karm muidu.

  4. Samas. Poolte või 2/3 inimeste jaoks on kriitika ALATI isiklik. Nad ei suuda uskuda, et võibki arutleda mingi ühiskondliku nähtuse, käitumise või suhtumise kui sellise üle. Ja nende inimeste jaoks jääd sa igavesti tropiks, kes räägib või sõimab kedagi taga. Sest räägitakse ju alati KELLESTKI, mitte MILLESTKI.

    • Mida madalam on enesehinnang ja intelligentsuse tase, seda isiklikumalt kiputakse asju võtma. Juba ammu psühholoogide poolt tõestatud. Tsiteerides George Carlin’it: ““Think of how stupid the average person is, and realize half of them are stupider than that.”

    • Kaurile: Ma usun, Rents on täiesti arvestanud võimalusega, et ta jääb kellegi silmis tropiks.

    • Kas tõesti pole võimalik mingi nähtuse, käitumise või suhtumise üle ebaisikuliselt arutleda? Mu meelest küll on, alati pole vaja isegi näiteid tuua.
      Isegi tsitaat on selle kohta olemas: Great minds discuss ideas; average minds discuss events; small minds discuss people. Eleanor Roosevelt.

      • Täiega ajab itsitama, kui mingi paadunud blogija, kes ise ka pidevalt mingeid aktiaalseid päevateemasid läbi jõhverdab, tuleb selle holier than thou tsitaadiga stiilis “small minds discuss people.”
        Kallis inimene, me kõik oleme internetis small minds. Haiseb sinu kaka ka samamoodi.

        • minu arust on see lihtsalt nõme tsitaat.
          Et nagu: inimesed on võrreldes ideede või isegi asjadega kõrvalisemad, ebaolulisemad, suured inimesed nende peale ei mõtlegi?!
          Dohh.

          Inimesed on olulised. Jah, ma usun seda üleni.

          Aga mida Rents sel kujul teeb, on just nimelt ideedest rääkimine. Et ta sai tõuke mingi inimese käitumisest, on ebaoluline (ja ONGI ebaoluline. Ma ei tea, ma pole küll eales läinud linkimata blogiposti otsima või uurima, et kellest jutt, see pole kunagi mulle oluline paistnud) ning ta kunagi ei rõhuta, et räägib nüüd tollest inimesest. Vastupidi: ta rõhutab, et konkreetne inimene tehku nagu teeb, tema räägib üldiselt.

        • Ei haise ju?! Just käisin ja nuusutasin, hea lillelõhn oli.
          Ees oli samasugune patroniseeriv tsitaat, Rooseveldi-muti oma läheb samasse auku sobivalt. Mu meelest on tsitaatide loopimine naljakas niiehknaa.

  5. 1. Kes ma siis olen, kui ma arutan ideede, olukordade JA inimeste üle? Oh wait, tavaline inimene olen.

    2. Kas päriselt keegi siiralt arvab, et kui Rents või kesiganes teine oleks hakanud teoreetiliselt lahutusest, lastest ja uue kaaslasega kokkukolimisest rääkima, ei oleks kõik mõelnud ikka sellest samast ühest blogijast?

    3. Lähtudes eelmisest punktist: kuidas ometi oleks parem see, kui Rents või kesiganes teeks näo, et eiei, ma teoretiseerin nagu üks korralik great mind kunagi, MINA küll kellestki konkreetsest ei mõtle, seda teevad teie pisikesed arunatukesed.

    4. Ja lisaks ei saa ma mitte kuidagi nõustuda, et salaja sõbrannadega taga rääkida ja hinnanguid anda on parem kui seda avalikult ja oma nimega teha. Annab vähemalt arutluse all olevale isikule võimaluse kaasa lüüa, kui ta seda soovib. Mind you, ma ei väida siin, et ma kummastki patust puhas oleks. Ka minu kaka, tõepoolest, haiseb.

    • 2. MINA arvan. Mul polnud aimugi, kellest jutt, enne kommentaare.

      • Sekundeerin.

        • mul pole ikka veel aimu, kellest ja millest jutt. järelikult lugesin kommentaare hooletult. harimatus ruulib!
          võtsin seda teksti kuidagi üldiselt, oli suht ok (vahepeal jäi venima).

        • Õnneks v kahjuks eriti blogimaastikku ei jälgi, nii et mul on jätkuvalt pohlad kellest jutt on. Kiusatust ei ole hakata uurima ka.

    • Selge, võtan punkt number kahe osas sõnad tagasi. 😀

    • Ma polnud sellest inimesest varem kuulnudki aga Rentsi postituse peale tekkis huvi, et kellest jutt käib. Panin googlisse kaks sõna: blogi ja lahutus ja põmm, oligi käes. Inimesed on oma eraelu netti laotamise osas ikka uskumatult rumalad.

  6. Ka mõrral tuleb ette, et vahel on vaja avasid paigata kui mõni suur kala plehku paneb või lausa hüljes külas käib. 🙂

  7. Sry, aga see on ümar mull. Kritiseeriv postitus viitas blogijale tuues võrdlusi teiste blogijatega nimeliselt! Sinu arvamus ei olnud kuidagi argumenteeriv, vaid justnimelt “selliste inimeste” lahmiv hukkamõist.

    • saa üle juba. olid argumendid, oli kriitika – ja siis? keelame arvamused ära? võimatu. kui ei meeldi, ära loe.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid