See peab olema vaimne häire …

Possibly the cutest #puppies of all time 😍

A post shared by Rents (@rrrents) on

… kui inimene kurdab hommikul, et ta on juurde võtnud – ja siis võtab õhtul mitte ühe, vaid suisa kaks tükki kooki, sest no martsipaniga ju. Mitte et seda kaalu nüüd mühinal juurde tuleks, aga kui igal esmaspäeval on sada grammi juures, siis pole see ühel hetkel enam normaalne kõikumine, vaid kaalutõus. Ja ma väga ei taha, et mu talvevorm kera oleks. Aga samas, martsipanikook! See oli ca 20 kg ka, eilegi veel sõime seda tööl. Nii et kui teile tundub, et mõnel videol olen ma ümmargune nagu pall, siis … tegelege oma asjadega.

Kätelseisuväljakutsega läheb iseenesest kenasti, aga ma tahaks näha seda täiskasvanud inimest, kel on kuus päeva nädalas iga päev tund aega aega sellise asja peale panna. Ma olen üritanud küll neid nii ära jagada, et osa õhtusse ja osa hommikuvõimlemise osaks (need kõhulihaseharjutused just hommikusse siis), aga kui päeva peale 30 minutit kokku tuleb, on ka hea. Ma ei taha pooleli ka jätta, sest see on selles mõttes haruldane, et korraldaja ilmselgelt õpetabki inimestele, kuidas päriselt kätelseisuni jõuda, mitte ei reklaami ennast – ei loosita siin auhindu, ei nõuta, et kogu aeg sadat tuttavat ja nende kuldkalu täägitaks, ei nõuta tegelikult isegi enda piltide postitamist, lihtsalt eeldatakse, et kätelseis ise on piisav eesmärk, et selle nimel vaeva näha. Ja samal ajal tunnistatakse ausalt, et seda vaeva ON palju, mitte nii, et teed korra nädalas kolm kõhulihaseharjutust ja küll tema tuleb (nagu nad igasugu väljakutsetes tavaliselt teevad, et ikka rohkem osalejaid ja jagajaid oleks). Nii et ma tahaks näidata, et see on äge ja tehku ometi veel.

Ma ei oska öelda, kui palju ma paremaks olen saanud (ma tegin enne-video, nii et kui 30 päeva täis saab, teen enne-pärast võrdluse), aga julgem olen ma küll juba – näiteks keset tuba tavalist kätelseisu olen ma alati julgenud teha, sest kukkudes lähed lihtsalt hundirattasse, aga seda “põlved kõhu all” varianti täiega kartsin. Sellest hirmust ülesaamiseks läks põhimõtteliselt ainult üks tund:

Ahjaa, lisaksin sellele Notsu imetabasele postitusele, et ma avastasin alles sel nädalavahetusel ka, et ma ei oska eesti keelt. Ärge saage valesti aru, ma tean väga hästi, mis on efemeerne ja diskursus jne. Aga pidin mina käima poes välismaalasest sõbraga, kes on suur küpsetamissõber. Vestlus oli umbes selline (tõlgin kõik selguse huvides eesti keelde, tegelikult käis see jauramine muidugi inglise keeles):

“Kuule, mida “nisupüül” tähendab?”

– “Ee, see tähendab “nisujahu”.”

“Ahsoo, mille poolest see tavalisest nisujahust erineb?”

– (Mõtleb paaniliselt, meelde tuleb ainult “püksid sõeluvad püüli”, nii et tuletan sellest, et küllap siis ikka sõelutakse korralikult) “Ee, see on väiksemate teradega, eriti peeneks jahvatatud.”

“Ahsoo … Aga mis asi on rukkikroovjahu?”

Selle koha peal andsin ma alla ja tunnistasin, et ma ei räägi eesti keelt. Kontrollisin hiljem õhtul sõnastikust üle, püüliga panin täppi vähemalt, aga kes veel ei teadnud, siis kroovimine on viljateradelt kestade ja idude eemaldamine (ESTERMis rõhutatakse, et see tegevus peab toimuma veskis, kui seda kodus teed, siis on ilmselt tegu mingi muu protseduuriga).

Advertisements

Schrödingeri abielu

Lugesin mina hiljuti Kafkat … Ei, valetan, tegelikult lugesin vist ikka Postimeest. Need on nii sarnased viimasel ajal, et vahepeal lähevad sassi. Oodake, ma kontrollin.

Jah, vabandust, lugesin mina Postimeest. No ja Postimehes on artikkel kahest Schrödingeri abielus lesbist, kes abiellusid USAs aastal 2015 (üks neist on ameeriklane, teine eestlane). Eesti riigis teatavasti samast soost inimesed abielluda ei saa, nii et hetkel on olukord selline, et ameeriklaste arvates on daamid abielus, eestlaste arvates aga vallalised. Ehk siis täpsemalt väljendudes, Eesti seaduste kohaselt on see abielu õigustühine.

See poleks eriline probleem, sest keda ikka nii väga kotib, mida mingi Ida-Euroopa mahajäänud miljoniriik arvab või ei arva. Probleem tekib aga sellest, et mingil põhjusel on preilid otsustanud just siia elama kolida. Ma ikka vahel üllatun selliste asjade peale, sest isegi mina heteroseksuaalse (ja enda arvates mitte eriti radikaalse) feministina tunnen vahel, et mujal oleks ehk tiba lihtsam elada, siin tõesta pidevalt, et sa pole kaamel, oleks ma lesbi või venelane või mõnes muus mõttes vähemus, ma oleks ammu siit jalga lasknud, aga no mõni on patrioot. Nii et eestlanna tegi selle igati loogilise sammu, et taotles oma abikaasale, st mitteabikaasale, abielutunnistuse alusel elamisluba. Mille peale Eesti riik tegi ilmselt nende seisukohast väga loogilise vastukäigu ja elamisluba ei andnud, sest Eesti riigi seisukohast on samasooliste abielu kehtetu, järelikult taotles eestlanna elamisluba mingile suvalisele tondile. See-eest on meil siin kooseluseadus, vat see on hoopis teine asi.

Nii. Lahendus väga lihtne, daamid peaksid end lihtsalt koosellu registreerima. Vale! Aastal 2015 meil kooseluseadust veel ei olnud, hiljem (aastal 2016) esitas Notarite Koda neile aga kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ei saa nad kooselulepingut sõlmida, sest nad on juba abielus. Ehk siis elamisluba üks naistest ei saa, sest ta ei ole abielus, aga kooselulepingut sõlmida ei saa, sest ta ON abielus. Seda kõike sama riigi pinnal.

Nii et põhimõtteliselt peaksid nad lahutama juba sõlmitud abielu, et saaksid sõlmida kooselulepingut. Selle kõige käigus peaksid nad ilmselt elama kuskil mujal Euroopa Liidus, sest siin ameeriklannale ju elamisluba ei anta. Huumor.

Vasaku käe kolmapäev

Kes mäletab, see mäletab, et mul on vahel kombeks vasaku käe päevi teha. Eelmisest oli juba pea aasta möödas, nii et täna olen ma vasaku käega ebaõnnestunud järgmistes asjades:

  • hambapesu
  • dušiotsiku hoidmine
  • kuivatamine
  • sokkide otsimine
  • kõik sellele järgnev, sest selle aja peale unustasin ma ära, et pidi vasaku käe päev olema. Äkki mul on vaimne puue?

Aga tegelikult tahtsin ma hoopis eesti keelest rääkida. Tegin täna hommikul lausa uskumatu avastuse, kui õpetasin siin ühele, kuidas süüa tellida. Minu eesti keeles viitab sõna “võtma” puhul kasutatav kääne sellele, kas me räägime olevikut või tulevikust. Näiteks:

  • Ma võtan ühe pannkoogi. – Ma ei võta seda kooki JUST praegu, vaid ma kas tellin seda parajasti ja seda antakse mulle või ma hakkan minema kuskile, et seda pannkooki võtta.
  • Ma võtan pannkooki. – Ma JUST praegu parajasti olen ametis selle võtmisega.

Näiteks mina ei ütleks toitu tellides “ma võtan suppi”, ma ütleksin ikka alati “ma võtan supi”. Kui kasutan partitiivi, viitab see sellele, et ma just praegu parajasti tegelen ise selle võtmisega. Saan aru, et tehniliselt võiksin ma teenindajale ka öelda, et “ma võtan suppi”, aga see TUNDUB vale (samas kui “Ma tahaksin suppi” on igati ok). Kas see on ainult minu isikliku keele eripära või on teil ka nii?

Erinevad väärtushinnangud

How to spice up that nasty november 😁

A post shared by Rents (@rrrents) on

Käisin mina sõbrannal külas. Sõbrannal on kodus palju asju, muuhulgas ka üks nelja-aastane laps. Nii et kui meie hakkasime sööma hiinakat ja jäätist, tuli tegelane laua äärde ja küsis pettunult, kas külmi makarone polegi. Siin on meil ema, kes üritab lapsele kõigest väest uusi maitseid tutvustada – ja laps, kes tahab ainult külmi makarone. 😀

See sama tunne on mul mõne teise inimesega ka viimasel ajal. Et vahepeal võid sa nahast välja pugeda, et teha kõik JUST nii, nagu sinu arust parem oleks, aga teine teeb ainult pettunud nägu vastu. Sest tema tahtis külmi makarone, tal savi su jäätisest. Ja see on tegelikult tema õigus, eks ole, pole minu asi silmi pööritada selle pärast, et ta elus muid asju hindab kui mina. Aga eriti siis, kui endale mingi asi räigelt meeldib, on väga lihtne ära unustada, et teised ei pruugi sellest nii vaimustuses olla. Noh, et teised ei võitle novembri hallusega värvipalliks muutumisega, vaid arvavad, et parim lahendus on musta värvi mantli must krae ninani tõmmata ja must sall üle poole näo panna. Või et teised ei tahagi näiteks iga päev ronimisest lugeda. Õnneks arvestan ma teie arvamusega, nii et nüüd saate te 30 päeva hoopis instagrammist kätelseisu väljakutset vaadata! Kuigi hetkel oli täiesti kohutav aeg selle alustamiseks, ntks “enne” videos suutsin ma kätelseisu ca kaks sekundit hoida, sest mul on tagumised jalalihased nädalavahetusest nii valusad, et ma ei suuda normaalselt käsi mahagi panna, et kätelseisu minna. Isegi peapealseisuvideos on näha, et jalad ei lähe normaalselt sirgu, nii et alguses ei saa hästi üles selle pärast, sest valus oli (teine variant on põlved kõhu äärde tõmmata ja kõverdatuna üles tõsta, aga see on joogas nagu natuke sohk või nii, sest see on ju hulga lihtsam, kui vähegi kerelihaseid on), rääkimata sellest, et kinnise ninaga on raske hingamisharjutust teha:

Teine väärtushinnangute teema. Üks tuttav käis näiteks kurtmas, et ema ahistab. Konkreetselt ahistab, helistab ja sõimab, kui toru ära panna, siis saadab vihaseid kirju teemal “alati oled halb tütar olnud, pidid sa üldse sündima, sinu pärast on mu karjäär rikutud”. Teate küll, selline tüüpiline. Suve alguses kirjutas üks blogija põhimõtteliselt sama oma isa kohta. Vvn kirjutas ka päris hiljuti sel teemal midagi (teda vist ei sõimatud, ta teoretiseeris), aga hetkel ei leidnud ma seda postitust üles, nii et ei julge isegi kindlalt väita, milline tema seisukoht oli. Igatahes minu jaoks on see väga lihtne loogika – sa kohtled mind halvasti, järelikult ma suhtlen sinuga vähem (või üldse mitte), et sa ei saaks mind halvasti kohelda. Võib-olla testin vahepeal vett, et näha, kas sa oled käituma õppinud (aga ehk ka mitte, kui vaikus väga meeldivaks osutub), aga no kui ei ole, siis ei ole. Selles mõttes, et mis ma teha saan, kui inimene ei taha minuga sõber olla, siis miks ma peaksin ise käe tulle panema. Milleks hoida negatiivseid inimesi oma elus? Pole mõtet ju. Täitsa tõsiselt, ma isegi ei tuleks ühegi teise variandi peale, sest kui sa pliidi ääres kõrvetada saad, astud sa ju pliidist eemale ja tellid pitsat, mitte ei pane kätt uuesti plaadile. Sa tead juba, et see koer hammustab, ära näpi, lollakas.

Nende kahe esimese inimese jaoks oli jälle minu seisukoht täiesti arusaamatu, sest “ta on ju sugulane”. Ja veri on paksem kui vesi jne (mõned väidavad kusjuures, et see olevat originaalis olnud hoopis, et “blood of the covenant is thicker than the water of the womb“, mis muudaks selle tähenduse vastupidiseks, aga selle kohta pole tõsiseltvõetavaid tõendeid). Ma ei saa aru sellest. Lihtsalt ei saa. Selles mõttes, et minu seisukoht on selgelt argumenteeritud (sina ei pea mitte endale ise iga päev haiget tegema), nende argument on “aga sugulane”. Mis argument see on sihuke? Milleks?

Aga tegelikult on kõik hästi, ma olen viimasel ajal jälle korralikult joogas käinud ja täitsa tõsiselt, see TEEB mind paremaks inimeseks, sest mul on pärast seda alati nii hea olla.

P.S. Meie fotoprojekt on juba peaaegu pool vajalikust trükirahast kokku saanud! 27 päeva on veel aega meile tibakene hoogu anda.

Lihtsaid nippe, kuidas tõlkebüroodelt raha kätte saada

Nipp 1 – proovi vähem loll olla ja neile tehtud tööde eest õigel ajal arve esitada, siis nad teavad, et nad peaksid maksma sulle.

Ma rohkem nippe ei oska praegu pakkuda, sest ma pole veel esimesenigi jõudnud. Proovin enne seda ja siis vaatame edasi. 😀 Kui pea ei jaga, siis jagavad igasugu muud osad.

Siga oled sa, mitte kägu

Mina, sest elu on raske

A post shared by Rents (@rrrents) on

Kas sa tead seda tunnet, kui sa maksad ajalehe eest raha ainult selle pärast, et sulle meeldib hommikukohvi kõrvale sudokusid teha, aga ühel päeval enam sudokut polegi? Või kui blogija, keda sa miskipärast järjekindlalt loed, ei kirjutagi ühel päeval enam just sellest, mis sind huvitab, kuigi sa ju … eee … klikkisid, jah, sa ju faking NÄGID VAEVA ja tegid selle kuradima kliki ja nüüd see tõbras ikka kirjutab mingitest oma asjadest, mitte üldse sellest, mida sina näha tahaksid! Tänamatu mõrd, ausõna, ise peesitab sinu tähelepanus, aga jagab ikka oma koera pilte, mitte ei kirjuta näiteks, et Mallukas on lits või et blogija X on raudselt viljatu.

Nimelt algas mu hommik sellega, et sõbranna kirjutas mulle, et Perekoolis olevat keegi mind kritiseerinud, sest Rents oskavat kirjutada küll, aga “viimased kuud on ta ju ainult sellest kirjutanud, kuidas ta ronimas käib”.

67f33ae09c3cb0c7286301819616732b-kiss-you-lol-so-true

First of all, bitch. Tuletan sulle lahkelt meelde, et napilt kuukese eest sõimas kogu internet mind mõrraks ja tagakiusajaks, sest ma mainisin nimesid nimetamata, et uut meest ei peaks kuu pärast lahutust lastega kohe kokku kolima, vaid võiks ehk esialgu eraldi korterites elada, sest laste heaolu ja turvalisus on ehk rahast tiba olulisem (hahahaha, loomulikult keegi internetis ei nõustunud, mis heaolu, lapsi on vaja varakult Eesti kärgperendusega harjutada). Teiste käest kuulsin, et too inimene usub siiralt, et mina keeran inimesi tema vastu üles ja et Ebapärlikarp, kes just mehega romantilisel puhkusel käis, olevat lahutuse pärast kibestunud ja selle pärast ütles halvasti. Muu hulgas mainis Mallu Karjun-Hüsteeriliselt-Välikohvikus-Suitsetaja-Peale-Kuigi-Seal-On-Suitsetamine-Täiesti-Lubatud ja Mõnitan-Internetis-Inimesi-Kuni-Mind-Kohtusse-Kaevatakse Mallukas (okei, too eit, kes ta kohtusse kaebas, oli selle suht ära teeninud ka) mulle holier than thou toonil, et TEMA küll nii madalale ei laskuks, et kedagi teist elama õpetama hakata. Lisaks kirjutasime seksuaalsest ahistamisest, mustlastest, haigetest eestlastest jne. Ehk siis lühidalt – ma olen sulle tsirkust teinud, lits, täie raha eest. Ära igise, vaid võta, mis sulle antakse.

Teiseks. Ma olin puhkusel, kulla inimene. Ma ei tea, kuidas sinuga, aga ma ei kirjuta puhkusel olles süvaanalüüsi Hiina välispoliitikast ja sellest, mida mina isiklikult arvan sellest, et Saudi-Araabia oma kodanikke igalt poolt koju kutsub. Üllatuslikult keskendun ma sel ajal hoopis elu nautimisele ja lõbutsemisele ning ei loegi eriti uudiseid. Veedangi kallimaga aega ja söön head toitu jne. Ja sellest tulenevalt kirjutan ka parajasti neist asjadest, millega ma tegelen, mitte kriisist Lähis-Idas. Meie seksivideosid oleksin pidanud jagama sinuga v? Ma hoian neid lastelastele näitamiseks, muidu nad ei usu, et vanaisal olid kunagi juuksed ka. Nii et anna aega atra seada, ega päike imesid ei tee, küll mu sisemine mõrd kohe varsti jälle end pinnale kaevab.

Jah, pettunud olen. Sest just sinust, SINUST, kallis Perekooli kommenteerija oleksin ma ometigi enamat oodanud. Ema võib hüljata, mees võib maha jätta, aga ma arvasin, et Perekool ikka hoolib …

Nuuks.

P.S. Kes tahab kihla vedada, et nüüd olen ma jälle labane?

Kas meil siin haritud joodikuid ka on?

muselet-image03

Kui mul on sihuke klassikaline šampapudel, millel on kork, mille otsas on veel muselett (see traatpuur, noh), siis kuidas te eesti keeles nimetaksite seda, mida prantslased nimetavad ceinture du muselet ehk siis museleti vööks/rihmaks? Tegu on siis seda traatpuuri ümbritseva traadiga, mille otsi keeratakse, et muselett korralikult kinnitada – ja hiljem lahti keeratakse, et seda eemaldada. Lisasin kohe pildi ja puha, vasakul on näha kenasti, kuidas selle “vöö” otsi keerata saab.

  • Kategooriad