Käisin mina sõbrannal külas. Sõbrannal on kodus palju asju, muuhulgas ka üks nelja-aastane laps. Nii et kui meie hakkasime sööma hiinakat ja jäätist, tuli tegelane laua äärde ja küsis pettunult, kas külmi makarone polegi. Siin on meil ema, kes üritab lapsele kõigest väest uusi maitseid tutvustada – ja laps, kes tahab ainult külmi makarone. 😀
See sama tunne on mul mõne teise inimesega ka viimasel ajal. Et vahepeal võid sa nahast välja pugeda, et teha kõik JUST nii, nagu sinu arust parem oleks, aga teine teeb ainult pettunud nägu vastu. Sest tema tahtis külmi makarone, tal savi su jäätisest. Ja see on tegelikult tema õigus, eks ole, pole minu asi silmi pööritada selle pärast, et ta elus muid asju hindab kui mina. Aga eriti siis, kui endale mingi asi räigelt meeldib, on väga lihtne ära unustada, et teised ei pruugi sellest nii vaimustuses olla. Noh, et teised ei võitle novembri hallusega värvipalliks muutumisega, vaid arvavad, et parim lahendus on musta värvi mantli must krae ninani tõmmata ja must sall üle poole näo panna. Või et teised ei tahagi näiteks iga päev ronimisest lugeda. Õnneks arvestan ma teie arvamusega, nii et nüüd saate te 30 päeva hoopis instagrammist kätelseisu väljakutset vaadata! Kuigi hetkel oli täiesti kohutav aeg selle alustamiseks, ntks “enne” videos suutsin ma kätelseisu ca kaks sekundit hoida, sest mul on tagumised jalalihased nädalavahetusest nii valusad, et ma ei suuda normaalselt käsi mahagi panna, et kätelseisu minna. Isegi peapealseisuvideos on näha, et jalad ei lähe normaalselt sirgu, nii et alguses ei saa hästi üles selle pärast, sest valus oli (teine variant on põlved kõhu äärde tõmmata ja kõverdatuna üles tõsta, aga see on joogas nagu natuke sohk või nii, sest see on ju hulga lihtsam, kui vähegi kerelihaseid on), rääkimata sellest, et kinnise ninaga on raske hingamisharjutust teha:
Teine väärtushinnangute teema. Üks tuttav käis näiteks kurtmas, et ema ahistab. Konkreetselt ahistab, helistab ja sõimab, kui toru ära panna, siis saadab vihaseid kirju teemal “alati oled halb tütar olnud, pidid sa üldse sündima, sinu pärast on mu karjäär rikutud”. Teate küll, selline tüüpiline. Suve alguses kirjutas üks blogija põhimõtteliselt sama oma isa kohta. Vvn kirjutas ka päris hiljuti sel teemal midagi (teda vist ei sõimatud, ta teoretiseeris), aga hetkel ei leidnud ma seda postitust üles, nii et ei julge isegi kindlalt väita, milline tema seisukoht oli. Igatahes minu jaoks on see väga lihtne loogika – sa kohtled mind halvasti, järelikult ma suhtlen sinuga vähem (või üldse mitte), et sa ei saaks mind halvasti kohelda. Võib-olla testin vahepeal vett, et näha, kas sa oled käituma õppinud (aga ehk ka mitte, kui vaikus väga meeldivaks osutub), aga no kui ei ole, siis ei ole. Selles mõttes, et mis ma teha saan, kui inimene ei taha minuga sõber olla, siis miks ma peaksin ise käe tulle panema. Milleks hoida negatiivseid inimesi oma elus? Pole mõtet ju. Täitsa tõsiselt, ma isegi ei tuleks ühegi teise variandi peale, sest kui sa pliidi ääres kõrvetada saad, astud sa ju pliidist eemale ja tellid pitsat, mitte ei pane kätt uuesti plaadile. Sa tead juba, et see koer hammustab, ära näpi, lollakas.
Nende kahe esimese inimese jaoks oli jälle minu seisukoht täiesti arusaamatu, sest “ta on ju sugulane”. Ja veri on paksem kui vesi jne (mõned väidavad kusjuures, et see olevat originaalis olnud hoopis, et “blood of the covenant is thicker than the water of the womb“, mis muudaks selle tähenduse vastupidiseks, aga selle kohta pole tõsiseltvõetavaid tõendeid). Ma ei saa aru sellest. Lihtsalt ei saa. Selles mõttes, et minu seisukoht on selgelt argumenteeritud (sina ei pea mitte endale ise iga päev haiget tegema), nende argument on “aga sugulane”. Mis argument see on sihuke? Milleks?
Aga tegelikult on kõik hästi, ma olen viimasel ajal jälle korralikult joogas käinud ja täitsa tõsiselt, see TEEB mind paremaks inimeseks, sest mul on pärast seda alati nii hea olla.
P.S. Meie fotoprojekt on juba peaaegu pool vajalikust trükirahast kokku saanud! 27 päeva on veel aega meile tibakene hoogu anda.
Pärdikute päevaraamat 
Su naeratus teeb mu päeva ilusmaks! 🙂
…ja perse on tagumised jalalihased, saime teada 😀
Mkm, perse ei valuta, põlvede tagant ja nende ümbert.
See on radikuliit põlved on suurest kükitegemisest läbi 🙂
Mkm, see on sellest, et reedeses joogas aitas õpetaja ettepainutusele kaasa ja sain nö veidi “ülevenitatud”. Läheb kähku üle, täna juba enam ei tunne.
Re: vanemad. Tundub, et tõeliselt teravaks läheb paaridel siis, kui tulevad lapsed. Ja seda just emade või ämmadega, kel on tugevad arvamused oma lapselapse kasvatamise kohta. Perekool jne on täis lugusid, kuidas noorpaar lõpetab (ajutiselt) suhted oma vanema(te)ga, sest need tahavad nende kodu või elu üle võtta.