Schrödingeri abielu

Lugesin mina hiljuti Kafkat … Ei, valetan, tegelikult lugesin vist ikka Postimeest. Need on nii sarnased viimasel ajal, et vahepeal lähevad sassi. Oodake, ma kontrollin.

Jah, vabandust, lugesin mina Postimeest. No ja Postimehes on artikkel kahest Schrödingeri abielus lesbist, kes abiellusid USAs aastal 2015 (üks neist on ameeriklane, teine eestlane). Eesti riigis teatavasti samast soost inimesed abielluda ei saa, nii et hetkel on olukord selline, et ameeriklaste arvates on daamid abielus, eestlaste arvates aga vallalised. Ehk siis täpsemalt väljendudes, Eesti seaduste kohaselt on see abielu õigustühine.

See poleks eriline probleem, sest keda ikka nii väga kotib, mida mingi Ida-Euroopa mahajäänud miljoniriik arvab või ei arva. Probleem tekib aga sellest, et mingil põhjusel on preilid otsustanud just siia elama kolida. Ma ikka vahel üllatun selliste asjade peale, sest isegi mina heteroseksuaalse (ja enda arvates mitte eriti radikaalse) feministina tunnen vahel, et mujal oleks ehk tiba lihtsam elada, siin tõesta pidevalt, et sa pole kaamel, oleks ma lesbi või venelane või mõnes muus mõttes vähemus, ma oleks ammu siit jalga lasknud, aga no mõni on patrioot. Nii et eestlanna tegi selle igati loogilise sammu, et taotles oma abikaasale, st mitteabikaasale, abielutunnistuse alusel elamisluba. Mille peale Eesti riik tegi ilmselt nende seisukohast väga loogilise vastukäigu ja elamisluba ei andnud, sest Eesti riigi seisukohast on samasooliste abielu kehtetu, järelikult taotles eestlanna elamisluba mingile suvalisele tondile. See-eest on meil siin kooseluseadus, vat see on hoopis teine asi.

Nii. Lahendus väga lihtne, daamid peaksid end lihtsalt koosellu registreerima. Vale! Aastal 2015 meil kooseluseadust veel ei olnud, hiljem (aastal 2016) esitas Notarite Koda neile aga kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ei saa nad kooselulepingut sõlmida, sest nad on juba abielus. Ehk siis elamisluba üks naistest ei saa, sest ta ei ole abielus, aga kooselulepingut sõlmida ei saa, sest ta ON abielus. Seda kõike sama riigi pinnal.

Nii et põhimõtteliselt peaksid nad lahutama juba sõlmitud abielu, et saaksid sõlmida kooselulepingut. Selle kõige käigus peaksid nad ilmselt elama kuskil mujal Euroopa Liidus, sest siin ameeriklannale ju elamisluba ei anta. Huumor.

Advertisements

12 kommentaari

  1. kõigega nõus, aga kafka suhtes veidi rohkem lugupidamist, kui tohib paluda.

  2. Ma sealjuures usun, et selle saaga jooksul on kümmekond ametnikku end õhtul patja nuttes magama sundinud või saara-kristiinale kaasa tundes viinaklaasi uputanud. Nad kõik siiralt tahaks aidata. Kellelgi pole ju midagi selle vastu, kui inimesed Eestisse elama tuleks. Aga EI SAA. Sest seadus EI VÕIMALDA. Ja seda painutada või rikkuda EI OLE VÕIMALIK. Kas seaduses on diskretsiooniotsuse võimalus sees? Ei ole? Kindel, et ei ole? Siis ei olegi midagi teha. Inimesed käivad koosolekul ja jauravad kohtus, loevad seaduste tekste nii- ja naapidi, püüavad ausalt parimat – aga no ei saa ju! Jube kurb, naistest on nii kahju, aga no mis sina teed…

    Siin on koht, kus vanemad kultuurid oleks olukorra lahendanud kerge korruptsiooniga. Seadused ja reeglid vajavad lõtke. Jah, punasega ei tohi üle tee minna, aga kui ta põleb ööse keset tühja linna? Kunsti eest peaks autorile maksma, aga kui filmi eestis ei müüda ja režisöör on kümme aastat surnud? Slaavi või lõunama kultuuris oleks siinkohal mingi rahasumma omanikku vahetanud ja seadus oleks korraks mujale vaadanud või paindunud… Aga meil, ei, meie ei nii ei saa. Ametnikud võivad inimesele parimat soovides koosolekutel jaurata palju tahes, mida teha nad aga ei oska. Sest seadus.

    • nõus. täitsa palju on väga toredaid ja heatahtlikke inimesi. ehk saab riigi ka tasapisi ja pikapeale ägedamaks.

      • Ei usu. Asi pole headuses, vaid selles, et maailm muutub aina rohkem ja täpsemalt reguleerituks. Sa Küti seaduste semantilise keerukuse tõusu tööd oled lugenud? Või mõnda värskemat eelnõud?

        • kumba sa ei usu? et on täitsa palju toredaid inimesi? noh, siin pole midagi teha, seda naljalt ei mõõda. saab muidugi mingite näidete ja väidete abil vaielda, aga ma ei näe mõtet.

          jah, läheb keerulisemaks ja täpsustatakse üha rohkem, see ei ole hea, nõus. aga, ka eestis, on riik ikkagi veidi normaalsemaks muutunud ja muutumas. kahjuks, jah, käib sellega kaasas üha suurem tähenärimine ja see ei ole hea.

          ma olen igasuguseid asju lugenud, seda Küti tööd mitte, aga pealkirja järgi jääb mulje, et sarnased käsitlused ei ole mulle võõrad. lugemiskontrolliga ma siiski kaasa ei tule.

        • Sellega pole nõus, et läheb ägedamaks. Läheb… võib-olla paremaks, ehkki see sõna on halvasti mõõdetav ja lisaks on meil üldiselt niigi väga väga häst. Läheb reeglipärasemaks. Läheb keerulisemaks. Riigi taastamise aegne lihtsus kaob euroseaduste, poliitiliste kokkulepete ja lehmakauplemise alla ära. Aga ägedus? Ee ei.

        • saan aru mida sa mõtled ja olen suuremalt osalt nõus. aga minu meelest see, et (kahjuks küll komplitseerimise hinnaga) lubatakse lõpuks samasooliste abielusid jms, ja neid asju on, on any time äge.

          jah, väga halb, et sellega nii palju mudru kaasneb, aga neid kaht teemat tuleks mõnes mõttes eraldi käsitleda enne kui hakata neist üheskoos rääkima.
          hau.

  3. Juhtub ka paremates peredes, vabandust, riikides.

  4. Samal teemal tänane eur-lexi kuumim uudis: kui Euroopa Kohus peaks tegema samasuguse otsuse nagu kohtujurist Wathelet soovitab, siis peaks selle lesbipaari mure ära langema. (kes ei jõua end juurakeelest läbi närida, siis sisu on lühidalt, et kuna nii paljudes liikmesriikides on samast soost inimeste abielu võimalik, siis peaks “abikaasa” mõiste hõlmama elamisloa saamise koha pealt ka samast soost abikaasat, olenemata sellest, kas selles riigis, kus tahetakse elada, on samast soost inimeste abiellumine võimalik või mitte).

    Nii et lootust on. sest kui Eur. Kohus niiviisi peaks otsustama, siis on see juba siduv.

    • Millal see otsus langetatakse?

    • ei teagi täpselt, kui pikalt sellega võib minna. vaatasin statistkast, et eelotsusetaotluse menetlemine (st taotluse esitamisest kohtuotsuseni) võttis 2016. aastal aega keskmiselt 15 kuud. Selles kohtuasjas tehti taotlus 2016. aasta lõpus, tähendab, menetlus on kestnud juba ligi 13 kuud, nii et küllap tuleb lahend paari kuu jooksul ära.

      • ning tundub, et tavaliselt jääbki kohtujuristi ettepaneku ja lahendi vahele paar-kolm kuud.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad