Peaks ehk ka kokkuvõtteid tegema

Head uut aastat, tibud! Et see ikka imeline tuleks!

A post shared by Rents (@rrrents) on

Aga raske on, sest aastal 2017 on mu elus nii palju muutunud, et siin on raske midagi kokku võtta. Mis ma siis teinud olen möödunud aastal? Eriala vahetanud, alpinismi proovinud (esimest korda elus muide kohtasin ka inimest, kes lõpetas mu blogi lugemise, sest ma kirjutasin ronimisest LIIGA VÄHE, ükssarvikud ON olemas), ühte raamatusse nime tõlkijana kirja saanud ja sel aastal tuleb minu tekst ka mustlasraamatusse, nii et täitsa naljakas, kuidas vahel mõned asjad sind ise leiavad.

Reisinud olen üllatavalt palju sel aastal, poleks osanud seda uneski ette näha. Tahaks mõelda, et kannatlikkust olen õppinud, aga hetkel on see mul TÄIESTI otsas, nii et seda ei tasu vist päris tõe pähe võtta.

Uusi plaane on ka raske teha, sest pea igal aastal olen lubanud, et puhkan rohkem – ja olen ma jee siis teinud seda. Tänagi olen nüüd kogu ärkveloldud aja töötanud, sest mis ma muud haigena ikka teen, eks ma siis vaheldumisi magan ja teenin raha. Isegi selle mustlasteksti kirjutasin valmis.

Muidu tahaks õppida oma aega paremini kasutama. Vana plaat, ma tean, aga ma tõesti tahaksin, et ma puhkeajal korralikumalt puhkaksin ja tööajal korralikumalt töötaksin ning väldiksin sellist vahepealset halli aega, kus ma tuulan millegi vältimiseks internetis, aga tegelikult ei puhka ega tööta. Kui juba parajasti lõõgastud, siis naudi vähemalt, eks. Aga raske on, elu lõpuni õpin seda vist. Kuigi vahel on nii, nagu praegu, et kui on mitu päeva keskendumisraskused, tuleb mõni haigus ja murrab mu jala pealt maha, nii et tagantjärele hea avastada, et ajuhäda polnud vaimuhaiguse sümptom, vaid lihtsalt aju andis haigusele enne järele kui keha (oli see nüüd “targem annab järele” või “nõrgem”?).

Chill pill

A post shared by Rents (@rrrents) on

Laupäeval käisime veel Soomes ronimas ja mul oli vist esimest korda nii, et lasin kõik need seitse tundi nagu tank, polnud väsimuse raasugi, kuigi hommikul olin korra kurguvalu kurtnud. No ja järgmisel päeval ärkasin üles ja koeraga jalutamine võttis nii läbi, et magasin kella viieni välja. Aastavahetuse plaanid muidugi üsna rikutud.

Nii ma siis siin tõlgin ja joon uuest eriti suurest tassist kohvi ja mõtlen, miks inimesed küll nii nõmedad peavad olema ja ei oska mulle pai teha, kui mul parajasti halb olla on. Ma ei tee ise kellelegi pai, aga no sellisel ajal ikka oskan otsa-otsa teha.

Homme on parem. Ka see läheb mööda.

Head uut aastat!

Advertisements