Mind kurvastab see, et inimesed ei vaktsineeri

Ma saan aru, et tegelikult on see hea, et me elame vabas riigis, kus igaühel ongi õigus loll olla ja oma lapsi ohustada, aga sellised uudised on ikkagi alati kurvad, sest mittevaktsineerimine ohustab nii otseselt mitte ainult neid endid ja nende lapsi, vaid ka kõiki teisi, kes misiganes põhjusel (vanus, allergia, tervislik seisund) vaktsineerida ei saa.

Seejuures ei ole neil vaja mitte mingit loogikat. No nagu Mallukas, kes ei vaktsineerinud oma last põhjendusega, et see on ju keemia, kuigi on ise avalikult kirjutanud sellest, kuidas ta oma lapsele ühtki kommi või värvilist jooki ei keela (või kuidas ta raseduse alguses pidutses, sest ei teadnud ju, et rase), aga vat vaktsiin on keemia. Kas te saate aru ikka, et see, kas miski on rohkem või vähem “keemia” (mitte et ma hästi aru saaks, mida sellega üldse mõeldakse, sest kahjulikke aineid saame me kõik igapäevaselt näiteks plastikpudelit korduvkasutades ja kogu toit meie laual on põhjalikult töödeldud), ei sõltu sellest, kui harjunud te sellega oma igapäevaelus olete? Kõlab veits nagu “morssi ma küll ei joo, seal on suhkur sees, see on väga kahjulik, üks coke zero palun!”

Muide, aastal 2014 on Mallu selles samas postituses, kus ta vaktsineerimise vastast seisukohta kaitseb, ise otsesõnu öelnud, et “Minule meeldib nii väga lobiseda, et ma ei soovi endale autismiga last, aga kes selline vaiksemapoolne on, siis andke takka [ja vaktsineerige].” Nii et taevale tänu tõesti, et ta tollal vaktsineerimata jättis, sest me kõik teame, kuidas selle lobisemisega läks, oleks see laps vaktsineeritud olnud, ei usuks mitte ainult 99% ta lugejatest nüüd raudpoltkindlalt, et “vaktsineeris ja näete, nüüd on kõne areng aeglasem, järelikult TÕESTUS, et vaktsineerimine teeb aedviljaks”, ta usuks seda ise ka ja teeks aktiivselt iga päev vaktsineerimisvastast propagandat – mis arvestades seda, kui palju ta blogi kõlapinda saab, oleks VÄGA ohtlik. Dunningi-Krugeri efekt ja kümned tuhanded lugejad koos … Põhimõtteliselt elu püssirohutünni otsas.

Samas on ta öelnud ka seda, et nende peres põhimõtte pärast antibiootikume ei võeta (no nagu Jehoovatunnistajate põhimõtteline vereülekandevastasus). Ma tahaks nüüd, mitu aastat hiljem, kui arst on ilmselt lapsele vähemalt korra neid neetud antibiootikume välja kirjutanud, huviga küsida, et kas viskas tõesti retsepti iga kord prügikasti ja otsustas loodusliku valiku peale mängida. Seda enam, et nüüd (äkki keemiavaba?) puugivaktsiini kõlbas küll teha, sest entsefaliit on ilmselgelt koledam kui mingi teetanus või leetrid või mumps. Mis neist väikestest tüsistustest ikka, kui jääb mumpsi tagajärjel viljatuks ja/või kurdiks, saab ju alati lapsendada ning viipekeel on oskus omaette. (Muide, huvitav fakt – üheks võimalikuks “ebameeldivuseks”, mis mumpsiga kaasa võib tulla, on just nimelt entsefaliit.) Eestis haigestus veel aastal 2004 sajast tuhandest 5-9-aastasest tervelt 84 tükki mumpsi, nüüd ainult ca 0,5. Nõukaaja lõpuks haigestus ca 9000 inimest aastas, nüüd mõni üksik. Oskab keegi ehk arvata, kust see tohutu erinevus tulnud on? Arvate, et aastal 2005 otsustasid kõik ühiselt rohkem käsi pesema hakata või on asi ehk siiski selles, et piisavalt suur hulk elanikkonnast on korralikult vaktsineeritud?

Ole loll, aga ole kaval, tee ära need paar süsti, et teised inimesed sinu pärast ohus ei oleks. Karjaimmuunsus on see, mis kaitseb sinu lapse lasteaiakaaslase  vastsündinud õde, keda on veel liiga vara vaktsineerida. Või tema keemiaravi saavat vanaema, kes on seetõttu parajasti nende haiguste suhtes kaitsetu.

Advertisements

29 kommentaari

  1. Ah paljugi, mis ta 2014 kirjutas, noor inimene, kasvab ja areneb. Praegu on 2018, toonased seisukohad on mullune lumi.

    Autistlikud lapsed muidugi ei ole kõik sugugi alati vaiksed ega suhtlemisest hoiduvad, paljud on suisa vastupidised, muudkui suhtlevad igaühega ja järelejätmatult.

  2. Augud karjaimmuunsuses on põhjus, miks mu õepoeg, kelle vaktsineerimist pidanuks umbes viieaastaseni edasi lükkama, lahkus meie seast kaheselt. Pärast emasüüdistamist haiglas vist isegi ei vabandatud, kui lahkamistulemuste laekumisel selgus, et polekski midagi teha saanud. Või noh, lapse ema poleks midagi teha saanud, küll aga oleks midagi teha saanud need idioodikepikesed, kes oma terved lapsed vaktsineerimata on jätnud.
    Parim ajupesija viimasel ajal kuuldud juhtumitest on mingi holistiline hambaarst, kes laseb noorel emal oma veebisaidi jaoks tõlkida klassikalisi anti-vaxxer artikleid ja see ema on nüüd veendunud vaktsiinipõlgur. Paari aasta eest oli veel täiesti iseseisvalt mõtlev inimene (pealtnäha).

  3. See ongi iga vanema vastutus kas vaktsineerida või ei, kas anda ravimeid või ei, kas anda kommi või ei.

    Arstid ei võta vastutust, kas üks või teine asi võib kaasa tuua mõne kõrvalnähu ja kommitootjad ka mitte.

    Haiguste raskel kulgemisel võivad tekkida tüsistused nii samuti nagu vaktsineerimiselgi. Nt sagedased kõrvapõletikud.

    Minu lapsed pole vaktsiine saanud ja pole neile ka antibiootikume kordagi kirjutatud. See risk mille võtnud olen on suur! Aga ma vastutan ise.

    Selles olen nõus, et ei saa seda otsust teha uisapäisa- ah, ta ei vaktsineerinud, ma ka ei vaktsineeri. Kuid ka teistpidsele tegutsemisele peaks eelnema läbimõtlemine ja riskide hindamine.

    • Sina vastutad ise, kui SINU lapsega midagi juhtub – aga kui sureb see mainitud kaheaastane, siis kehitad õlgu ja ütled, et kehvasti ikka?

      • Aga ka ‘sina’ minu vaksiinikahjustuse eest ka kuidagi vastutad?

        • Sellega on lihtsalt selline kurb lugu, et need mittevaktsineerijad mõtlevad AINULT oma lapsele, vaktsineerijad natuke laiemalt. Vaktsiinitüsistused on statistiliselt väga harvad (erinevalt kõrvalmõjudest, mis on mõne vaktsiini puhul üsna tavalised, aga pole eluohtlikud) ja enamasti pole mitte kuidagi võrreldavadki välditava haiguse potentsiaalsete tüsistustega. Rääkimata sellest, et valdav enamus siiski laseb ilma igasuguse teadusliku tagapõhjata teemal “aga äkki ikka tuleb autist” (või nagu siin näites irooniliselt “äkki ei hakka rääkima”).

        • Ma algul mõtlesin, et ma ei hakka kaasa rääkima aga vot ei saa.

          Hea inimene, mõtle nüüd natuke kaasa. Teine inimene kirjutas, kuidas kuidas tema õepoeg kaotas ELU teiste (sinusuguste) inimeste otsuste pärast.

          Ma olen olnud selle lapsega nö “samas paadis”. Umbes 8 aastat tagasi ma haigestusin väga raskelt ühe nakkushaiguse tõttu, millele puudub nii vaktsiin kui ka ravi. Haigestumisest üheksa (!) kuud hiljem lubati mind tagasi kooli. Ma olin tol ajal väga nõrk ja immuunsüsteem oli pea olematu ja siis algas seagripi puhang. Ma olin riskirühmas (haigestumisel oleks see võinud maksta mu elu) ja mind ei tohtinud vaktsineerida. Sa ei kujuta ette kui väga ma kartsin ja palju pisaraid ma valasin.

          Neid lapsi ja täiskasvanuid, keda ei saa vaktsineerida on rohkem kui sa arvad. Ja kunagi ei tea, kes sinna rühma ükspäev satub! See võib olla keegi su lähedane või sa ise.

          Vastuseks sinu küsimusele, me võtame kõik iga päev riske- sõidame autoga, lendame välismaale, teeme sporti või ostame poest süüa. Iga tegevus neist hõlmab riske, mis võib lõppeda kergema või raskema tervisekahjustusega, vahel isegi surmaga. Aga nende statistiline tõenäosus on ülimalt väike ja me teadvustame seda. Keegi ei käi käsi rusikas ringi ega sisise omaette, et kes vastutab.

          Kui sa lähed meeletu kõhuvaluga arsti juurde ja ta ütleb näiteks, et sul on kohe vaja pimesoole lõikust, kas sa siis ka süüdistad teda ravimifirma kihutustöös? Kuidas sa ühel päeval usaldad oma elu ja tervise tema kätte ning nö järgmisel päeval teises kabinetis karjud, et arstid on idiootidest kurjategijad?

        • Risk sattuda raskesse autoavatiisse on statistiliselt oluliselt suurem kui saada vaktsineerimise järgne tüsistus. Ometigi sõidavad inimesed autoga

        • mõlemal poolel on riskid. On risk surra vaktsiini tagajärjel (jah, väike võimalus), on risk surra haigusesse või saada surma avariis.

          Beebile tehakse esimesed vaktsiinid sünnitusmajas. Keegi ei kontrolli enne, kas beebi on 100% terve, allergiateta ja võimeline toime tulema süstitava haigusega. Nii on!!! Kui midagi läheb halvasti on see asjade kokkulangevus.

          See teema on rohkemat kui vaktsineerin või ei. Siin ei ole võimalik kõike välja tuua. Kuid siin on palju vaktsiini pooldajaid, siis küsiksin. Kas te kõik olete oma vaktsiinid uuendanud? Vaktsiinide kaitseaeg on 10-15 aastat.
          Alustagem iseendast.

    • Vaktsiinidel on riskid ja haigustel on riskid. Küsimus on ainult selles, kummad riskid on tõenäolisemad. Kopin siia ühe oma kunagise vastuse emale, kes muretses MMR vaktsiini kõrvalmõjude pärast:

      Küsimus, kas vakstiini tüsistuste tõenäosus on suurem kui leetrite või mumpsi raseket tagajärgede tõenäosus, on igati õigustatud. Vaatame numbreid.
      Mis oleks, kui keegi leetrite vastu enam ei vaktsineeriks? Viimasel aastakümnel enne leetritevaktsiini kasutuselevõttu 1963. aastal haigestus pea iga laps enne 15-aastaseks saamist leetritesse. Seega, kui keegi poleks enam vaktsineeritud, haigestuks iga laps ligikaudu 100-protsendilise tõenäosusega. Iga haigestunud laps põeks umbes nädal aega 40-kraadist palavikku, köhimist ja löövet. Enamik neist lastest põeks selle haiguse läbi ja oleks pärast terve edasi. Tüsistused tekivad 30 protsendil lastest ning nende hulka kuuluvad kõhulahtisus, pimedaks jäämine, ajupõletik ja kopsupõletik. Arenenud maades on leetritesse suremise tõenäosus 0.1-0.2%, arengumaades kuni 10%.
      Millised on MMR vaktsiinide tüsistused ja tüsistuste tekkimise tõenäosused? 10% lastest põeb peale süsti väikest palavikku ja löövet, 3% võivad esineda pikemaajalised lihasvalud (vrd 100% haigestumise korral). Raskemad kõrvaltoimed on krambid (tõenäosus 1:3000) või ajutine vereliistakute arvu vähenemine, mis raskendab vere hüübimist (1:30 000). Umbes 1 miljonist tõenäosus on jääda kurdiks või saada ajukahjustus. Võrdluseks, haigestumise korral on suremise tõenäosus tuhat korda suurem. Pane tähele, et me arvestame siin arvutuses ainult leetrite tüsistustega, vaktsiin hoaib aga sama riskitaseme juures ära ka mumpsi ja punetiste tüsistused.
      Numbrite mängu kaotab ilmselgelt haigestumine. Seega, kui sa mumpsi või leetreid põdesid ilma tüsistusteta, siis sul vedas. Et aga vaktsiini puhul tüsistused tekiksid, on väga vähetõenäoline ja äärmuslik ebaõnn.
      Muidugi võib öelda, et kuni ülejäänud populatsioon on vaktsineeritud, ei ole just sinu lapsel vaja isegi seda ebatõenäolist riski vastu võtta. Paraku on vaktsineerimise tase populatsioonis juba praegu alla ohutu piiri (et haiguste levimise tõenäosus oleks madal, peab üle 95% populatsioonist vaktsineeritud olema. ning haigused võivad kergesti uuesti levima hakata. Kas jääd lootma heale õnnele, et sinu laps pääseb haigestumise korral tüsistusteta? Kui õnnele juba loota, pane tõenäosusteooria enda kasuks tööle ja riski 1000 korda väiksema tüsistuste tõenäosusega vaktsineerimise korral.
      Miks on vaja korraga vaktsineerida kolme haiguse vastu? Esiteks aitab see lapsel kiiresti kõigi kolme haiguse vastu kaitse saada. Teiseks tekitab väiksem süstide arv lastele (ja vanematele) vähem stressi kui iga haiguse vastu eraldi süstimas käimine. Kolmandaks, uuringud on näidanud, et liitvaktsiin on sama ohutu ja tõhus kui üksikult antud vaktsiinisüstid.
      Ei maksa arvata, et vastsündinu immuunsüsteem on kuidagi vähem tõhus või nõrgem kui suurema lapse immuunsus. Alates sündimise hetkest puutume iga päev kokku tuhandete antigeenidega, ning areneva immuunsüsteemi ülesandeks ongi kiiresti ära õppida, millised neist on ohtlikud ja millised ohutud. Tegelikult on just väljaarendamata, väljaõpetamata immuunsüsteem lapsele ohtlik, sest võib viia autoimmuunhaiguste ja allergiate tekkeni. Vaktsiinides esinevate antigeenidega toime tulemine on lapse immuunsüsteemile seega loomulik tegevus.

  4. Küüslauk vaktsiin vampiiridevastu. Mallukas joob võibolla hapet ka salaja. Tõde peab olema ikka enda peas mitte internetis.

  5. Kõige rohkem jäetakse ära kolmikvaktsiini (mumps, leetrid ja punetised) ning just selle sama tagasilükatud uuringu kohta, mis seostas vaktsiini (just seda vaktsiini mitte näiteks tuberkuloosi voi mone muu haiguse vaktsiini) autismiga. Tegelikkuses on lihtsalt see kurb teema, et samas vanuses, kus see vaktsiin tehakse, hakkavad avalduma esimesed autismi märgid. Lihtne siis ju üks ja üks kokku panna ja saada neli. Mina ei lasknud samuti oma lapsele seda vaktsiini teha, aga ma lasin teha eraldi vaktsiinina leetrite vaktsiini ning laps saab selle kolmikvaktsiini aga saab selle pisut vanemana. Miks me nii otsustasime oli pohjus, et see on üks vaktsiin, mis suurel enamusel tekitab kõrvalmõjusid (kõrge palavik jne) aga meie laps oli (üli)madala kaaluga ning pidevalt haige laps. Leetrite vaktsiini (leetritele ja punetistele on olemas ka üksikvaktsiin, mumpsile mitte) lasime aga teha, sest see vaktsiin tekitab harva kõrvalmõjusid, aga leetrid on neist kolmest haigusest väikelapsele vaieldamatult ohtlikeim. Samas tütrel jätsime ära hpv vaktsiini, sest see vaktsiin ei ole vajalik kui regulaarselt ja õigeaegselt käia pap-testi tegemas (vaktsiini tõttu levib üsna kohutav arusaam, et siis ei pea pap-testi tegemas käimagi, sest oled ju vähi vastu vaktsineeritud…) ning lisaks on sellel vaktsiinil olemas juba nn järgmise põlvkonna vaktsiin ning kui teha, siis juba uuem (aga ootame veel pisut). Meie vaktsiinidest loobumised (vastsündinu ei saanud ka b-hepatiiti- selle tegime ka hiljem, aga ülejäänud on nad saanud) on alati olnud põhjaliku taustauuringu tulem ning ausalt mind ajab lihtsalt tigedaks kui lapsevanemad näiteks omast lollusest panevad isegi k-vitamiini süsti vastsündinule vaktsiinidega samasse nimekirja ja jätavad sellegi tegemata- saamata üldse arugi, mida nad tegelikult teevad ja millisesse ohtu nad oma lapse panevad (jätame ära selle teema, et “aga minu sünnitusel oli kõik korras ja ohtu ju ei ole”- kuidas oh, kuidas sa selle lapse haiglast läbi liikluse plaanid ilma igasuguse ohuta koju saada näiteks???)

    • Jee, tere!
      Mul on sama põhimõte: mõtlen iga vaktsiini üle ükskikult ning teen lastele need vaktsiinid, mis minu arust vajalikud, kui on vajalikud.
      B-hepatiit tuli teemaks kõvasti hiljem kui vastsündinult ja punetiste osas ma olin rängalt isekas ja leidsin, et kui minu tütrele tulevad punetised, kui ta rase on, on see TÄPSELT vaktsineerimise teene ning lasen tal parem läbi põdeda lapsena (vaktsiin annab kümneaastase immuunsuse, läbipõdemine eluaegse).
      Jah, see võimaldab haigusel levida, jah, mõni rase, võib nt lasteaiast saada – aga ma oma lapse jamadega ei taha riskida ja üldse on punetiste vastu vaktsineerimine minu arust kuritegu kõigi (a eriti naissoost inimeste) vastu.
      Ma ei tea, kas ma nüüd olen nõme mittevaktsineerija, et ma osade vaktsiinide osas tõesti arvan, et neid pole ses vanuses vaja (no milleks imku väga väljaarenemata keha kurnata?!) või et neid pole üldse vaja, kui ma samas teiste osas olen üleni “jee ma tahan pabistada iga mullase orgi pärast, mis kriimustab, või jalga astutud konnakarbi vms pärast, teetanusevaktsiin on siuke asi, mis RAUDSELT tuleb ära teha!”

      • Aa, ma vist võin seda ka mainida, et mina olin korralikult vaktsineeritud ja sain oma punetised kolmekuuse imiku kõrvalt. Mis oli ebameeldiv ja sügeles ja nägu läks paiste muuhulgas – aga kui ma mõtlen, et need oleks natuke varem ka võinud mulle nakata, on ikkka VÄGA õudne.

        • Kusjuures, ma olen saanud täpselt kahte erinevat tüüpi “loengute” osaliseks (no selliste, mida väga nagu ei viitsiks üldse kuulata, aga inimene lihtsalt ei saa aru)- ühed süüdistavad, et ma oma lapsi ei ole vaktsineerinud (no, aga olen ju 😀 lihtsalt ma ei ole seda alati teinud kavas olevate vaktsiinidega või siis mitte kavas olevatel aegadel) ja teised siis süüdistavad, et miks ma ei loe vaktsineerimise kahjulikkusest ja oma last mürgitan… No võta, siis kinni, mida see lapsevanem tegema peab, et oleks õigesti ning kõiki rahuldaval viisil kõik tehtud 😀

      • Ise otsustamisega on see pisike risk, et olemata asjatundja ei oska me kõiki riskifaktoreid adekvaatselt hinnata. Mõistlik on selle koha peal arste kui spetsialiste usaldada. Jah, arstid on ka inimesed ja teevad vigu aga palju väiksema tõenäosusega kui tavakodanikud, kel pole vastavat erialast koolitust.

        • Ja siiralt usud, et arst alati oskab? Mul ei osanud arst isegi mitte pakkuda, kas antud vaktsiinis (ma ei mäleta enam millises) on elavhõbedat või mitte (ma olin ise selle vastuse välja juba uurinud, aga ma tahtsin näha, kas ta oskab mulle vastata) ning kui ei ole elavhõbe, siis mis on selle asemel 😀 Lisaks oskas ta nimetada lausa kaks võimalikku kõrvalmõju vaktsiinile- palavik ja kõhulahtisus 😀 (ma ei ole küll arst, aga näed ise oskan ka neid pakkuda :P)

        • Liisu, kas saan õieti aru, et sinu meelest polegi arste vaja, sest suudad ise internetist leida nii haiguse, selle põhjuse, ravi kui ka rohtude mõjud ja kõrvalmõjud 😉
          Muideks arst pole meditsiini entsüklopeedia ja tänapäevase ravimite rohkuse juures oleks naiivne arvata, et arst suudab kõigi ravimite koostised ja kõrvalmõjud meeles hoida, selleks on ravimiga kaasas käiv infoleht.

        • Hea Liisu! Ma kujutan ette, millise kahepalgelise muigega sa seda küsimust arsti käest küsima läksid. Uudiseks sulle- arst ei ole proviisor ega farmatseut.
          “Proviisorid on akadeemilise kõrgharidusega ja farmatseudid on kutse- või rakenduskõrgharidusega meditsiiniala spetsialistid, kel on tihe koostöö arstidega ja kelle ülesandeks on tunda ravimeid, nende koostist, ravimite valmistamise ja tootmise tehnoloogiaid….”

          Teiste teadmiste proovilepanemise asemel võiks sa end ise pisut harida.

  6. Naljakas jah, et inimesed kipuvad kole valivad ja vastuolulised selle vaktsiiniasjandusega olevat, tuletab mulle meelde lapikmaalaste plakatit: “We have millions of supporters around the world” 😀

    Aga küll looduslik valik kannab hoolt ka vaktsineerimisteema puhul, ellu jäävad ja järglasi saavad isendid, kes teevad õigeid otsuseid. Kahjuks teevad laste eest otsused nende vanemad ja paraku vanemaid valida ei saa.

    Puuduliku vaktsineerimise mõju hakkab silma alles teatud kriitilisest piirist kui tekkivad haiguspuhangud, mida on mitmes arenenud riigis juba ka täheldatud. Kahju kannatavad eelkõige need, kes pole vaktsineeritud.

  7. Braavo! LIhtsalt väga hea!

  8. Vastasseis on suur, närvihaiged arstid panevad hiljem vaktsineeriad ühte patta vaktsiinivastastega.

    Miks ei räägita sellest, et vaktsiin ei võrdu immuunsus. On võimalik, et antikehi ei teki üldse, seda ei kontrolli keegi. Vaktsineeritud laps võib jääda kergelt haigeks ja levitada haigust vaktsineerimata laste seas. Meil pole kombeks natuke haigeid koju jätta

    • Mul olid kunagi üksmeelselt punetistes vaktsineerimata laps (sest oli ühtelugu haige ja siis veel päris pisike ka) ja vaktsineeritud laps. Istusime kohe haiguse olemusest arusaamisest peale kaks nädalat kodus, igaks juhuks. Õnneks oli see võimalus.
      Mu sõbranna laps on kaks korda olnud tuulerõugetes. Võta siis kinni, mis immuunsust tekitab või ei tekita.

  9. Oled andmete saamiseks kasutanud Terviseameti lehte. Mumpsi kohta on seal siiski valeandmed. Nakkushaiguste register ütleb, et suurem osa nakatanutest on tavaliselt siiski vaktsineeritud, mitte, et nakatunud on vaktsineerimata, nagu väidetakse mainitud lehel. Siit saab kohe kiirelt üle kontrollida: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2013/Epid_ulevaade_2013.pdf
    Sama kehtib üldistatult kõikide nakkushaiguste kohta, mille andmed on väljas: suurem osa nakatunutest on vaktsineeritud.
    Ausus info edastamisel aitaks ehk veenvam olla.

    • Siin on ehk küsimus tõlgendamises? Selles mõttes, et kui meil on 100 vaktsineeritud ja 2 vaktsineerimata inimest ning 4 esimesest grupist ja 1 teisest grupist jääb haigeks, siis on küll tõsi, et neli haigestunut viiest olid vaktsineeritud, aga samas haigestus vaktsineeritud populatsioonist kõigest 4 protsenti ja vaktsineeritutest tervelt pooled. Samas võiks selline info muidugi olla selgelt lahti selgitatud, kuigi mul on tunne, et pooltel facebookisõdalastel jooksis selle keerulise arvutuskäigu juures juba juhe kokku.

      • Kui me sellist arvutust tahaks teha, siis oleks vaja teada, milline inimgrupp oli haigusele eksponeeritud: kui suur osakaal nendest kes puutusid haigustekitajaga kokku, oli vaktsineeritud. Tihti hängivad vaktsineerimata inimesed samades kohtades.
        Ei ole see asi nii lihtne.

  10. Viisikvaktsiin võib tekitada entsefalopaatiat, ju seda on autismiga segi aetud. Igasugu küsimustega öeldakse, et googelda

  11. Kes jagab inglist lugeda, siis järgneval lingil on päris asjalik inf vaktsineerimise teema kohta:
    https://www.vox.com/cards/vaccines-facts-measles-autism-dangers/vaccines-cause-autism


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.