Ma kiitsin üleeile sõbrannale suure suuga, kui hea meediaserver ikka Plex on – nii imeline, et ma pool ajast ei viitsi Netflixi sisse logidagi, sest Plex nagunii ise hoolitseb selle eest, et vaadatavate sarjade uued osad kenasti olemas oleks. Selgus, et tegelikult siiski päris nii ei ole, kiitsin valet asja, et mitte öelda “valet inimest”. Selleks, et sellist meeldivat funktsionaalsust kasutada, peab esmalt keegi selle funktsionaalsuse sinna sisse ehitama. Vahel ikka kasu ka osavast peiksist, ma mõtlesin, et lihtsalt moodsa tehnika imed. Olen kohe valmis andestama seda, et tema mulle geelküünte kuivatamise lampi ei ole ehitanud, nagu Karlis oma naisele – seda enam, et mul pole kunagi geelküüsi olnud ja ei ole ka kavatsust neid panna.
Mõtlesin selle peale igatahes, et peaks Sirrule ikka midagi vastu pakkuma, nii et tegin “rantšo kastet”. Mis te naerate, ma tehnikaimesid ei oska ja just nii seda internetis kutsutakse. Ta oli öelnud paari päeva eest, et täiega igatseb. Muidugi oli kohe põhjust siis paksu põhjaga ameerikapärast pitsat tellida, sest no kui kaste on olemas, tuleb seda ju millegagi süüa (kuigi see maitses kevadrullidega ka täitsa hea). Väidetavalt oli väga maitsev (ta muidugi kogenud mehena ütleb seda ka siis, kui ma muna praen), kuigi ta siiani kahtlustab, et ma mingil omakasupüüdlikul põhjusel üritan teda lihtsalt paksuks sööta. No et siis teised ei taha vms. Mis on iseenesest hea mõte, aga MINA tahaks siiski ju magamistoas silmi lahti hoida, kulla inimesed. Aga jah, kevadrullid ja pitsa ja pm kuu aega haige olemist (ma pole isegi viitsinud kirjutada, et vahepeal veel korra paar päeva haige olin, nüüd lähen põhimõtteliselt haigevoodist puhkusele). On põhjus, miks Instagramis viimasel ajal minu enda pilte pole olnud – aga nagu ütles Anne Hathaway, kui keegi fätsheimib, on ikka sheimijal probleem, mitte sheimitaval. Ehk siis kiusaja on halb, mitte kiusatav.
Muidu kurtsin kontoris üks päev, et igatsen Tartut, sest seal on hulga parem ilm. Ei ole seda koledat tuult ja alati soojem jne. Selle peale teatas üks (meil on siin räiged kohvihipsterid), et Tartus ei saa ju isegi flat white’i osta (mis maitseb mulle täiega, aga ma leian, et selle pärast see ongi tore linn, et seal võetakse elu rahulikult, mitte ei tõmmelda liigselt selle pärast, et ikka sojapiimaga chai lattet saaks juua, jood seda, mida on). Igatahes rääkisin sellest sõbrannaga ja sain teada, et väidetavalt olevat Statoilis see jook täitsa olemas, aga keegi ei tea, kus. Nii et loomulikult saatis ta murekirja, nüüd saan teilegi öelda, et flat white on “saiakapi poolses kohvimasinas, menüüs paremal all nurgas”. Ainult Tartu Narva mnt jaam on ilma. Nii põhjalik vastus, nagu oleks imbekale kirjutanud, et ega see ise ekraanilt üles ei leia. 😀 Täna hommikul käisin aga Sirruga hommikust söömas, sest reede hommikud on Dailys Belgia vahvli päevad (olge vait, kui päris kevad tuleb, siis vaatame seda tervisliku toitumise asja), ja kuulsin, kuidas üks mees üritas teenindajale selgitada, et tahab topeltkohvi – pool espresso ja pool cappuccino. Teenindaja oli eestlane, tellija oli eestlane, no kuidagi ei saanud nad teineteisest aru. Lõpuks tuli kogenum töötaja köögist kohale kutsuda, esimene teenindaja tegi: “Ja ta tahab neid ÜHTE topsi!”, nagu see oleks midagi ennekuulmatut, ja mees sai oma joogi ikka kätte. Nii et igasugu perverte on, kes tahab kuskil kolkas oma vaarikavahuga tšai lattet, kes arvab, et peaks imelikke asju kokku segama.
Ahjaa, nüüd tuleb MEGAKURTMINE. Duolingo. Ma olen selle kohta ainult kiidusõnu öelnud ja ma olen üldises plaanis siiani rahul. AGA. Ma ei tahtnud siis, kui ma selle ülipika järje kaotasin, midagi öelda, sest mõtlesin, et olen paranoik, aga olen nüüd mitu korda märganud, et nende telefonirakendusel ongi pidevalt viga man. Näiteks lähen õhtul kell 11 magama – ja kui hommikul ärgates käima panen, näitab, et “ära pabla, tehtud on sul tänane”. Kui lolli peaga usun (nagu tookord juhtus), siis võin ainult iseennast süüdistada, sest ta ühel hetkel saab ikka arvutamisega jälle järje peale ja hiljemalt järgmiseks päevaks mõtleb välja, et päev jäi vahele. Ühe korra on juhtunud ka nii, et tegin viis korda, ikka näitas, et nullis, pole üldse teinud. Restartisin – näitas ikka, et nullis, aga nüüd hakkas lugema vähemalt. Guugeldamine näitab, et mobiiliversioonis ongi üsna palju jama sellega. Nii ju ei saa, inimestel on õigustatud ootused! Nii et nüüd jälgin ma seal punkte kullipilgul, suure vaevaga olen 33 päeva peale saanud jälle, sest vahepeal ei teinud ma seda mitu nädalat, mott oli nullis. Võtke kokku end ometigi, lähen kaebama internetti.
Ma pole nii killustatud postitust vist ammu teinud, aga vähemalt sain üle hulga aja kõik korraga südamelt ära öeldud. Ahjaa, “Seltsimees last” tahaks ka vaatama minna, aga pole aega olnud.
Nüüd sai küll kõik, olge terved!
Täiendus: alati, kui midagi kurdan, saan kohe valgustatud. Duolingo uuendas end vägisi, viskas kogu progressi nulli, aga väidab, et see-eest on harjutusi viis korda rohkem (kõigis keeltes v? Need moodulid pole ju identsed). No ja uutel õppuritel on aasta algusest saadik (ehk minu esimestest jamadest alates) see versioon olnud. Nii et karta on, et siia on see koer maetud! Lisainfo.
Pärdikute päevaraamat 