Ma olen juba pikka aega jälginud ühte lugu, mille võib lühidalt kokku võtta nii: oli üks inglanna, seksis moslemiga. Jäi rasedaks, aga otsustas lapse ise üles kasvatada, nii et isa sünnitunnistusele ei märgitud, elatist ei nõutud, ema on lapse AINUHOOLDAJA, st ainus, kel on õigus mis tahes haridust, meditsiini või mida iganes puudutavaid otsuseid langetada. Aga kuna tal oli lisaks ka see viga küljes, et ta oli hea südamega, otsustas ta lasta lapsel ka isaga ja isapoolse suguvõsaga suhelda. Nagu paljud ilmselt juba arvata oskavad, osutus see suureks veaks, sest muidu poleks ju põhjust seda postitust kirjutadagi. Nimelt tuli kolmekuune titt ühel ilusal päeval vanaema juurest koju – ja ema avastas mähet vahetades, et see on verd täis.
Loomulikult tegi ta seda, mida iga ema teeks, helistas politseisse ja lastekaitsesse. Selgus, et tema laps oli viidud arsti juurde, kes ei viitsinud kindlaks teha, kas lapsega arsti juurde tulnud inimestel ka mingeid vanemlikke õigusi on (mis sellest, et neil polnud ju lapsega sama perekonnanimegi), vaid võttis lihtsalt lapse ja lõikas ta ümber, sest no suvalised lapsega arsti juurde inimesed palusid.
See pole isegi see skandaalne osa. Skandaalne osa on see, et kuigi ema kaebas kohtusse nii arsti kui ka lapse isa ja vanaema, kes tunnistasid, et nemad lapse ümber lõigata lasid, ei leitud kellelgi mingit süüd. Ei isal-vanaemal ega arstil. Ehk siis põhimõtteliselt on Euroopa Liidus (sest hetkel on UK siiski veel Euroopa Liidus) loodud pretsedent, et suvaline inimene võib su vankrist tite kaasa rabada, lasta suvalisel arstil ta ümber lõigata ja ükski koer ei köhi. Hetkel on siiski veel vähemalt lootus, et arst kaotab õiguse praktiseerida, mis mulle tundub ainuvõimalik otsus, aga ilmselgelt mitte inglastele. Inimõiguste advokaat kaebas kohtu otsuse edasi ka, aga no praegu tundub tulevik tume. Tahaks loota, et laps enam isapoolse suguvõsaga ei kohtu, aga kuna neid pole süüdi mõistetud, võivad nad ju teoreetiliselt ka kohtu kaudu külastusõigust nõuda ning küll see neile antakse.
Euroopa Parlamendi kodanikevabaduste, justiits- ja õiguskomisjon on meeste mittemeditsiinilisel põhjusel tehtud ümberlõikuse kohta öelnud, et see on ainus valdkond, kus füüsilise puutumatuse õiguse ja usuvabaduse vahelise konflikti puhul eelistatakse viimast. Selle peale kirjutas Iisraeli president muidugi isiklikult Euroopa Nõukogu peasekretärile, karjus natuke “antisemitism” ja kõik tõttasid kähku vabandama. Sest sellega on nimelt selline lugu, et Euroopas keelatakse kõik meie jaoks ebameeldiv, mis moslemitega seondub, kibekähku ära. Kogu Euroopa (sh Eesti) on valmis kiiresti tegutsema, kui on vaja näiteks burkakeeldu, kedagi ei huvita mingi usuvabadus vms. Aga juutidel on raha ja võimu, nii et igati okei on lubada ilma igasugu meditsiinilise näidustuseta lastel juppe küljest lõigata. Moslemid teevad seda üldiselt vähemalt haiglas, juudid võivad lasta seda teha ka sünagoogides, mis sellest, et USAs on näiteks hunnik imikuid niimoodi herpese saanud, sest metzitzah b’peh tähendab, et rabi imeb oma suuga vere välja. Ja no Euroopas üritatakse küll vahepeal asja seadustega reguleerida, aga siis tuleb korra meelde tuletada, et see on põhimõtteliselt uus genotsiid, ja kõik pühitakse kähku jälle kalevi alla. Oli nii Saksamaal, oli nii Prantsusmaal ja tundub, et Islandist saab esimene riik, kus see naiste ümberlõikamisega võrdsustatakse ja meditsiinilise näidustuseta ära keelatakse.
Muide, see radikaali osa ei olnud isegi nali – ma olen ka tõsiselt väikelaste kõrvade augustamise vastu, sest minu meelest on kehaline puutumatus üks väga olulistest põhiväärtustest. Kui laps saab 14 ja tal on hädasti vaja salaja ise kodus peegli ees neid kõrvaauke teha, on ta ikkagi selle vähemalt ise otsustanud. Omatahe. Olen kohalike eestlannade käest kuulnud, et see on ainult nende oma asi, kas ja mida nad oma lapsel augustavad (sama loogika järgi võiks siis kohe nabarõnga ka panna, esteetiline ju) ja et minu seisukohad on radikaalsed. Las nemad siis on, ma leian jätkuvalt, et keegi teine ei peaks neid otsuseid lapse eest tegema. Nii et meest valides tasub mõelda selle peale, et moslemist või juudist abikaasa võib igati hea kaaslane ja ideaalne paariline olla (eeldusel, et sellised otsused on enne põhjalikult läbi arutatud), aga kui tal on näiteks hull ema või tädi vms, siis ehk ei peaks igaks juhuks väikelast nendega üksi jätma.
Pärdikute päevaraamat 