mkmm

Mul oli eile selline tore päev, kus ma sain kellegi tööle ülipositiivse tagasiside kirjutada. Seda ei tule just tihti ette, et loed kellegi tõlget ja mõtled, et “vau, see on NII hea”. Nii et kirjeldasin põhimõtteliselt kõike ülivõrdes, minu ainus hirm on, et kas tõlkebüroo, mis hinnangut palus, talle sellist hinda jaksab maksta, mida ta väärt on. 😀

Aga Joogaruumi kohta tahtsin öelda, et olen nüüd kõigi nelja juhendajaga tunnis käinud ja mulle meeldib ikka väga. Või ütleme pigem nii, et ma olen valmis kuulama seda juttu sisemise rahu leidmisest ja universumiga kontaktis olemisest, sest see, kui toredad tunnid neil on (eelkõige siis see, kui palju tasakaaluasendeid harjutatakse), on seda väärt. Eelmises tunnis näiteks juhtus päriselt nii, et juhendaja lausus kui muuseas, et paneme nüüd kõik koos jala kaela taha. 😀 Olgu öeldud, et tema ise oli ainus, kes seda teha suutis, aga ega sellest pole midagi, kõik teevad nii palju, kui suudavad, ja igaühele antakse kergemaid variante, et sinnapoole liikuda. Nii et selles mõttes ideaalne, et kogu aeg on arenguruumi.

Nemad ilmselt mõtlevad, et ma olen sisemiselt väga katki vms, sest ma ei suuda laiba poosis vedeleda, kui ma seda teeksin jääksin ma lihtsalt magama, aga ma ei näe sellel pointi, kui seda nagunii ainult viis minutit teha saaks. Nii et ma enamasti teen seda ühe minuti või nii ja siis venitan midagi, mis minu arvates veel venitamist vajaks. Samas ei mõtle nad loodetavasti midagi, sest seal alles räägiti, et tunni ajal ei vaata keegi kedagi ja keegi ei hinda, tehke omas tempos, olge või terve tund laibaasendis, kui tahate – mis on selles mõttes vale, et mina kogu aeg vahin teisi. Ma küll ei hinda, vaid kui ma aru ei saa, kuidas täpselt mõnda asendit tegema peab, siis ma vaatan, kuidas teistel näiteks tagumine jalg on jne, see pole üldse isiklik.

Ahjaa, seoses sellega küsimus joogainimestele, sest ma olen väliselt ka katki. Või miks joogainimestele, kõik teised võivad ka testida, teate ju kõik, mis asi ülesvaatav koer on (vaata pilti). Ülesanne väga lihtne. Istu maha, näiteks jalad koos, võta varvastest kinni (või upita nende poole) ja ürita lõuga vastu jalgu panna. Ehk siis tee mingit nõudlikku ettepainutust ja tee seda vähemalt 30 sekundit järjest (pikem kestus on oluline, kui ma korraks vibutan, pole midagi) – kui sa nüüd proovid siia otsa ülesvaatavat koera teha, kas sul on ka seljal valus? Ehk siis ma üritan aru saada, kas on normaalne, et pikemale ettepainutusele tahapainutust järele tehes hakkab esimese hooga korraks valus, või olen ma taas ebanormaalne ja peaks arstile minema. Kuigi pool ajast on mul tunne, et probleem on vist hoopis selles, et ma ei tõmba ennast korralikult sirgeks, enne kui selleks vastaspainutuseks läheb … Sportlaste vanasõna, kehva vormiga harjutus on targem üldse tegemata jätta.

Sellised põnevad lood siis meil täna.