räägin ise teile vabadest suhetest kohe

On teil ikka vedanud, iga asja ekspert Rents on ütlemas, kuidas asjad on. Pean küll alustama sellega, et mul endal vaba suhet pole, aga lugesin Jane postitust juba mitme päeva eest, kui läksin seda teetassi pilti otsima (mida ma muide ei leidnudki, siiani ei tea, kui kole see tass siis oli või ei olnud), ja no siiani sees kripeldab. Ma nimelt olen väga paljusid vabasid suhteid näinud, sest ma olen ju Tartust. Kõigist neist suhetest KAHES on inimesed tõesti siiralt teineteist armastanud ja tunnistan ausalt, et ühe paari puhul oli tõesti tegu sellise unelmate paariga, kes pärast mitut aastat ka teineteisele armunult otsa jõllitasid. Nad muidugi ei otsinud ka otseselt teisi ja nende vabadus seisnes selles, et teiste inimestega veedeti aega koos, mitte eraldi. Teine on olnud selline, kus “vaba eluviis” polnud selline “igal teisipäeval ja neljapäeval”, vaid selline, et no kui tuli ette, siis tuli, aga see ei olnud neil eesmärk omaette. No umbes nii, nagu keskmisel inimesel ei ole eesmärgiks ilmtingimata kord nädalas kinno jõuda, aga vahel juhtub, kumbki ei võtnud seda eriti tõsiselt. Nii et seal ei olnud väljast seksi otsimine ilmselgelt eesmärk omaette.

Absoluutselt kõik ülejäänud vabad suhted, mida mina kõrvalt olen näinud, on olnud sellised, et vaba on seal küll ainult seks, kõik muu tundub pigem vangla. No sellised, kus üks osapool näiteks ütleb nelja silma all, et tal on tegelikult üsna ükskõik, kes see kodune “päris naine” on, keegi lihtsalt võiks süüa teha ju. Või sellised, kus naisosapool tunnistab, et kuna ta tööl ei käi, ei jaksaks ta väikese pojaga omaette elamist lubada, aga võimaluse avanemisel koliks otsekohe rõõmuga järgmise (ja loodetavasti normaalsema) poldi juurde edasi. No ja kust sa mujalt ikka normaalseid perele pühendunud polte leiad, kui tinderist. Või üks vaba suhe, mis nagu teoreetiliselt oli vaba küll, inimesed olid kõiges kokku leppinud, aga tegelikult enda tegemisi metsikult varjati ja teise tegemiste pärast muudkui armukadetseti (seda mõlemapoolselt) – ja kõigest sellest hoolimata sammuti rõõmsalt abieluranda (ja hiljem lahutama). Nii et esiteks tundub mulle, et ei tule see vabadus inimestele siiski nii meeldivalt ja loomulikult, et saaks öelda, et keskmine vaba suhe ilmtingimata õnnelikum oleks.

Teiseks pole ma iseenesest väga armukade inimene, küll olen ma aga nõudlik ja ärahellitatud ja tahan tähelepanu (mul on näiteks igasugused piiravad reeglid, nagu see, et telefoni voodisse ei veeta, vaid seal räägitakse päriselt oma kaaslasega enne magamaminekut või veedetakse muul moel aega, lugeda tohib ka). Ja no jumalauta, oma kaaslasega seksimiseks ikka aega leiab, sest seda tehakse enamasti kodus, aga näiteks täiega raske on seda aega leida, et ÜKS kord kuus päriselt kohtama minna. Põhimõtte pärast tähistamegi jätkuvalt iga kuu tähtpäevi, sest muidu me ei jõuaks iial kahekesi õhtust sööma või kinno – ja meil on mitu korda ette tulnud, et ikka tuleb edasi lükata, sest parajasti pole aega, sest trennid, sotsiaalsed kohustused, töö, enesetäiendamine. Ja meil ei ole lapsi, pooltel inimestel on siin kompotis ju veel 1 kuni 3 titte ka.

Nii et kui keegi räägib oma vabast suhtest ja kolmest kallimast, tahaks ma alati küsida, et kulla inimene, kas sul peale seksi ÜLDSE hobisid ei ole v? Kust see aeg võetakse? Kui kehv see kodust saadav seks on? Ja kas vaba suhte puhul jääb tõesti nö originaalkallima jaoks ka jätkuvalt sama palju aega? Viimase küsimuse peale on vähemalt üks tuttav tunnistanud, et tegelikult mitte, ta on olnud olukorras, kus ta oli õnnega koos, kui korra nädalaski õnnestus oma mehega jutule saada, aga teiste jaoks jätkus mehel aega küll (ja noh, teistel meestel omakorda oli tema jaoks aega, aga miks seda siis üldse suhteks kutsuda, öelge otse, et olete suured sõbrad, kes juhuslikult koos elavad ja vahel kallistavad). Nii et mina olen nende üliõnnelike vabade suhete suhtes ikka üsna skeptiline, see eeldab väga spetsiifilist inimesetüüpi, kellele see päriselt sobiks. Keskmisele inimesele pigem mitte.

Advertisements