Iirimaal võitis mõistuse hääl

Iirimaal oli referendum, et otsustada, kas eemaldada põhiseadusest punkt, mis ütleb, et emal ja lootel on võrdne õigus elule (mis on kaasa toonud selle, et ka puudega looteid, st ka sellise puudega, mis otseselt ema elu ohustavad, ei tohi eemaldada). Lihtsalt öeldes tähendab see abordikeeldu. Selle seaduse tulemusel on aastate jooksul naised isegi surnud, sest kui loomuliku sünnituse käigus on valik ema või lapse elu eelistamise vahel, ei ole arstil õigust seda valikut teha (sest kui arst “liiga vara” ema päästma kukub ja laps sureb, võib arst litsentsi kaotada ja vangi minna). Kõige kuulsam on 2012. aasta juhtum, kus naisele isegi ei öeldud, et ta loode pole elujõuline, nii et naine suri ja ta mees kaebas haigla kohtusse.

Samuti on Iirimaal keskmisest hulga kõrgem keisrilõigete arv, sest lapse surm sünnitusel tähendaks arstile taas vangiminekuohtu (ta peaks hakkama tõestama, et ei aidanud meelega viimase hetke aborti teha), nii et keisrilõike kasuks otsustatakse väga kergekäeliselt.

Enne referendumit tehti muidugi lausa absurdseid ja rõvedaid kampaaniaid, nagu näiteks naeratavad downi sündroomiga lapsed ja küsimus, kas te tõesti tahaksite, et neid vähem oleks, ja väited, et iirlased surevad välja, sest no kui naistele abordiõigus anda, ega need loomad enam üldse ei sünnitaks. Kusjuures põhiseaduse muutmine ei tähendaks muidugi, et IGASUGUNE abort lubatud on, see tähendaks, et hakatakse alles arutama, kas ka ilma meditsiinilise näidustuseta, mitmenda nädalani jne (hetkel on kaalutud ka Eestis olevat süsteemi, kus abort on lubatud esimese 12 nädala jooksul).

Täna on igatahes see päev, kus 66.4% iirlastest on otsustanud, et inimese (jah, isegi naise!) elu on rohkem väärt kui loote oma. Mul on väga hea meel, see on tõesti suur samm inimkonnale.

Advertisements