Masinõppest, moraalist ja ekstreemspordist

Hakkasin Henzenile vastust kirjutama, aga läks nii pikale, et kirjutan hoopis siia, sest omamoodi põnev teema. Tema nimelt ütles, et inimesed ei mõtle (ta ütles ka, et arvutid ei arvuta, mis on ilmselge vale, aga sellele me hetkel ei keskendu), ja et ükskõik kui arenenuks inimesed end ei pea, lõpuks ronivad ikka ühtviisi kivi otsa. Mina tahtsin selle peale öelda, et mitte kõik.

Me elame hetkel filter bubble’is (filtrimullis?) – meie elu kontrollivad masinad, mis masinõppe abil sinu kohta kogutud andmete abil otsustavad, mis infot sulle näidata. Facebookis, Amazonis, Google’is. No see, et teised saavad karupoegi guugeldades armsaid karupoegi ja mina saan rohkem teada geiseksist, sest arvuti eeldab minu kohta asju. Sa saad seda vähendada (kui oled incognito või kasutad vastavaid pluginaid jne jne), aga ka siis, kui sa pole kuskile sisse logitud ja võtad ette täiesti uue arvuti, eeldatakse ikka kohe sinu arvuti mudeli ja hetke asukoha põhjal, kui palju sa teenida vôiksid jne. Kui minu vanaema guugeldab Arvo Pärti, saab ta teistsuguse tulemuse kui inimene, kes elab kuskil, kus on homme Arvo Pärdi kontsert, sest masinad saavad aru, et ilmselt viimasele tasub just seda kontserti tutvustada.

Noh, kõikide selliste arvutuskäikude tulemusel on Instagrammi algoritmid miskipärast otsustanud, et mulle on paslik randomiga näidata palju selliste hood-elanike lehti. Ma ei teagi, kuidas seda eesti keeles nimetada, sellised poolgängstad ameerika mustanahalised, kes oma elutõdesid loobivad ja arutavad, kes rohkem narkootikume teeb, kellel on ägedam parukas (ma sain teada sealt, et wig ja weave on erinevad asjad), et kõik mehed ja naised petavad kogu aeg ning kui su kaaslane ei peta, siis keegi ei taha teda jne. Ühesõnaga ma ei tea, mille alusel mind sinna liigitati, sest mulle on see suht riääliti šõu, aga samas, kuna ma selle peale tihti naeran, siis ilmselgelt oli “neil” õigus, kui nad selle otsuse tegid. Aga üks pidevalt jagatavaid “elutõdesid” keerleb selle ümber, et valged inimesed on lollakad, sest teevad ekstreemsporti – samas kui mustanahalised palvetavad, et nende igapäevaelu vähem ekstreemsporti meenutaks.

No selles mõttes, et mustanahaline ei hakka maratoni jooksma, kui ta iga päev politsei eest ära saab joosta. Ta ei mõtle Alpidesse minekust, sest niigi pead üle naabri aia ronima. Kui sa oma igapäevaelus end muudkui proovile pead panema, siis sul ei teki mingeid kriise teemal “ma peaks end rohkem proovile panema!”. See, et meiesugused seda teevad, on tingitud sellest, et meil on hea elu, me saame endale sellist olesklemist lubada. Või see, et minusugune vaatab poes, kas munad on puurikanadelt või tiba parematest oludest – näljas inimest ei huvita selline asi. Teda huvitab, mis oludes ta ise elab. Et tahaks ENDALE tiba pehmemat küljealust, savi see kana. Ja selles mõttes saan ma isegi natuke aru neist seljakeelikutest, kes Õhtulehe kommentaarides iga loomade aitamise teema peale vinguvad, et esmalt tuleks inimesi aidata – kui üks ema ei pea pidevalt muretsema selle pärast, et ta lapsed on näljas, hakkab ka tema ühel hetkel muretsema selle pärast, et kuskil on näljas kellegi teise lapsed või mõni kodutu koer. Ainus inimene, kes iial kellegi teise jaoks sõrmegi liigutama ei hakka, on see Õhtulehe kommentaator, teda ei anna enam päästa.

Siin ongi muidugi see probleem, et kui elu on liiga hea, hakatakse debiilsusi välja mõtlema. No Aafrikale jahile minema või Alpe vallutama vms. Miskipärast ei taha Ivanka Trump seista supiköögis, seda teevad rohkem keskklassi inimesed, kes suudavad sealsete sööjatega empatiseerida, kui elu liiga hea on, hakkavad keskmise inimese mõtted keerlema egoistlikult selle ümber, kas tal on nüüd elu kolmandiku kriis või keskeakriis ja kas selle leevendamiseks piisab naabriga magamisest või peaks ikka kivi otsa (ka) ronima. Huvitav loom see inimene.

P.S. Ma ikka ÜLDSE ei oska elada. Lahkus meil üks kolleeg. Polnud meie osakonnas ja kuigi meie osakonnad puutuvad mingil määral kokku, siis ta polnud otseselt meie tööga seotud. Noh, nüüd on ta oma LinkedIni profiili uuendanud ja me saime sealt kõik hämmastusega teada, et ta JUHTIS ühte meie osakonna projekti, mis olevat üldse algatatud tema eestvedamisel, ja arendas välja ühe teise projekti (selle teise projektiga tal isegi MINGI seos oli, aga SELLINE küll mitte). Sama hästi oleks võinud meie koristaja või mina selle info oma CV-sse panna (ma olin samas ruumis, kus kogu see pull toimus! väga lähedalt seotud ometi, igati asjakohane järelikult öelda, et MINU eestvedamisel see võimalikuks sai). Ja me räägime inimesest, kes teenib umbes viiekordset keskmist palka, mis on talle ühel hetkel ju tema “seniste saavutuste” (st CV-sse kokkukuhjatud sitahunniku) põhjal lubatud. Praegugi ei lähe MITTE KEEGI ju ütlema, et kle, see küll tõsi pole (kellele sa üldse ütleksid seda? omavahel irvitad ainult) – ja kuna ta järgmine töökoht pole Eestis (sest rahvusvahelised spetsialistid ja “spetsialistid”), pole ka ohtu, et jutud liiguvad. Jah, kui ta alustab oma uut tööd, saadakse paari kuuga aru, et midagi haiseb (nagu meiegi seda paari kuuga taipasime), aga no asjad ikka venivad ja lõpuks on ta kuskilt taas vähemalt sellise aastapalga välja venitanud. Vähemalt sada tuhat eurot taas arvel. (mis väidetavalt on tema jaoks suht kommiraha nagunii, nii et mina ei tea, miks ta end üle haibib) Seda enam, et oma tööga saab ta ju mingil määral hakkama, ta pole lihtsalt NII hea, kui mulje, mida ta üritab jätta (ja mida ta ilmselt ise 100% usub). Nüüd ma saan aru, miks mu uus nooruke naiskolleeg oma CV-sse põhimõtteliselt iga korraldatud klassiõhtu kirja oli pannud.

Advertisements

24 kommentaari

  1. Vaidlen isikliku kogemuse pealt vastu: sul võib olla äärmuseni vähe raha (kui mõtlema hakkan, ei saa hämmastusest enda üle peavangutust tagasi hoitud), aga kui oled otsustanud puurikanade mune mitte osta, hoiadki selle raha kokku, mis kallimad munad maksavad, ja sööd ise ning annad oma lastele lihtsalt vähem mune. Aga ei osta puurikana oma!
    Rohkem putru lihtsalt.
    Kui ei ole ka valikut, et rohkem putru või makaroni, on asjad juba nii persses, et Eestis sinnamaani asjad ei lähe, mingi sotsosakond või asi avitab – keegi ei sure meil nälga, kui ta just pole hull ema, kes kaotas võtme ära ja korterist välja ei pääse.
    Ehk tegelt ei ole nii, et teiste pärast jaksab muretseda, kui endal asjad korras. Teiste pärast jaksab muretseda alati. ALATI.

    • VVN: ei.
      Sa võid muretseda mõne üksiku asja pärast ja mõnikord harva, aga üldiselt, reeglina, enamiku ajast sa EI muretse. Ja erandid ei loe.

      Sport. See on hirmus ühekülgne vaade. Vaese neegri jaoks on sport palju rohkemat kui hobi. See on tal võimalus tõusta oma klassist välja. Saada tähelepanu, mida ta sünnipäraselt (kastipäraselt) iial ei saaks. Valitsejate jaoks on sport tsirkuse vorm, leiva kõrval rahva teine põhivajadus. Olümpiamängud ei tekkinud nii, et eri linnriikide kõvemad atleedid tundsid endas sisemist vajadust võidu peale kaarikut sõita. Jne.

      CV: maailm töötabki nii. Neid hetki, kus eesti töömesilane näeb läänemaailma linkedini ja cv põhist toimimist, ja saab kultuurišoki, on mu elus olnud mitu. Aga jah, läänes on isikliku CV ja finants-ajaloo ehitamine keskkoolist alates teadlik tegevus, midagi ausat ja ilusat selles pole, või vähemast ei eeldata et on.

      Pärdi kontserdil käisid siis või? Eilne olla väga hea olnud. Täna on sama, aga Tartus.

      • Ma ei tea, kuidas on erandolemisega, aga ma olen päris väikesest saati muretsenud nõia üle, kes ahju lükati Hansu ja Grete muinasjutus ja KUI rõve pidi ikka elusalt ära põlemine olema, kurva näoga tädide üle, kes lilli müüsid tänaval, et inimesi on liiga palju ja loomadel elupaiku liiga vähe ja … Mingil ajal mõtsin siiralt (sest siis ma veel mõtsin selliste asjade üle), et kui saaksin kuldkalalt soovida kolm soovi, oleks üks “et kõik inimesed, keda ma elus kohanud olen, ka tänaval mööda käinud, oleks nagu nad on, aga ülejäänutest jääks 70% sigimatuteks”.
        Miks ma väldin raamatuid piinamisstseenidega või lootusetu meeleoluga (kafka!) – sest see kõik jääb mu sisse ja ma pean jõuga takistama end valutamast ja muretsemast asjade üle, mida isegi ei ole juhtunud, mis on välja mõeldud isegi mitte minu poolt (minu poolt on traagiliste lugude tahamõtlemine lillemüüjatele nt).
        Ma ei jaksa seda maailmavalu kanda, mis igalt poolt sisse tuleb!

        • Oeh. Vabandan, kirjutasin valesti. Ma tahtsin öelda, et enamik inimesi ei muretse. Ma ei saa ju kuidagi sulle öelda, mida sina teed või ei tee…

          Ehk – rentsi väide, et keerulistes oludes on oma särk ihule alati kõige lähemal, peab statistiliselt kindlasti paika. Erandeid on muidugi igast reeglist…

        • Muretsemiseks peab kogu aeg oma muredega suhtlema, kui seda ei tee, siis võivad muremõtted mõtted kaotsi minna ja see on jubedam traagika.

      • kõrvalteemal nagu ikka, aga ma ei samastaks antiikseid olümpiamänge päris tsirkusega. tsirkuses olid areenil peamiselt vangid ja orjad ja põhieesmärk oli tõesti meelelahutust pakkuda; olümpiamängudel käisid võistlemas vabad kodanikud, tähendab, ühiskondade absoluutne eliit, ja tundub, et see oli Zeusile meelehea tegemise kõrval ka nende ühiskondade võimalus võidu kusta. Antiik-Kreeka oli Rooma keisiririigist juba selle poolest väga erinev, et ta ei olnud üks riik.

        • (st olümpiamängude publikuks ei saanud kuidagi olla mingi üks rahvas, kellele mingi üks ühtne võim tahaks tsirkust hambusse visata.)

        • Jah, antiik-OM oli pigem analoog Euroopa Liiduga. Et Pariis ja Berliin ei sõdiks, pannaks nad Justus Lipsiuses ühe laua taga vaidlema. Kasutu asendustegevus, aga vähemalt ohutu. Eks need Sparta-Ateena võidukusemised olid umbes sama.

        • (Ja see, et Eesti ametnikud võtavad Pariisi-Berliini väitlusklubi väljundit mingi püha tõe pähe, on meie isiklik mure. Beriilin ise küll ei arva, et mingi Brüsseli mõttekoda neile reegleid võiks seada.)

  2. Ja parukasõnastik pole täelik, kui ei sisalda MERKINIT.

  3. Ekstreemspordist: Ma juba tükk aega tagasi mõtlesin, et mis asi see on, mis ajab inimesi karjakaupa mingitele mudatakstusjooksudele, mõni on seal isegi hukka saanud. Ja siis ma jõudsin järeldusele, et kuna keskmisel lääne inimesel puudub elust see eelmise põlvkonna igapäevane põllupealne rööprähklemine, sõdu ka enam siinkandis eriti ei toimu, aga inimese olemuses vist on mingi igatsus füüsiliste kangelaslike kannatuste järele, siis tulebki sellele leida mingi aseaine.

    • Saja xdreami / rogaini / libahundi kogemuse pealt vastan:
      Jah.

      Igaüks tahab leida mingi ala ja siis selles paremaks saada. Ekstreemsport, hiina keel, kudumine – vahet pole. Miks teeb keegi käsitsi salle ja kindaid, kui masinad on olemas? Ja on uhke uue õpitud silmuse või samba üle? Ratsionaalset vastust pole, on lihtsalt inimlik tahtmine midagi teha ja selles paremaks saada. See sport on samasugune.

  4. Vaba inimene ei mõtle,
    tal ei ole selleks vajadust,
    ta on ju vaba, mida siin mõelda.

    Inimloovus käivitub vabadust piirates,
    alates titeeast igasugu “kasvatusega”
    jätkudes “lasteaia” ja “kooliharidusega”.

    Selles mõttes on igati loogiline hakata
    õpetama programmeerimist meie vanglates,
    kus tüübid saavad keskenduda 24/7 asjale.

    Olen mõelnud, et kui Rents oleks Kunnusele
    lõuga andnud ja Tartu vanglas kinni istuks,
    oleks temast saanud parem Java programmeerija.

  5. Mulle täitsa sobib, et mul on õnnestunud oma Mendeley AI välja koolitada pakkuma mulle neid teaduslikke artikleid, mis mulle olulised on. Google pakub ka. On aru saand et ma nohkar olen.

    • ma ajan oma guuglil jälle juhet krooniliselt kokku, huvitav oleks teada, mis ta minust arvab – tõlkijana tuleb mul guugeldada seinast seina teemasid. Meeste aluspesust keskkonnakaitseni, tööriistadest ealise diskrimineerimiseni.

      • Jah, ma alles guugeldasin põhjalikult täiskasvanute mähkmeid. 😀

  6. Mingid masinad ei kontrolli meid, vaid sa ise mõtled nii, et kui masin midagi teeb, siis ta mõtleb, tegelikult mingi lihtlabane programm näitab midagi, programm on programeeritud tegema teatud valikuid ta kahjuks ei mõtle nagu sa arvad, vaid ahistab ja tüütab.
    Täpselt samateevad ka need neegrid, nad ksutavad neid programme ära nagu sinu CV kolleg, programmid otsivad põhimõttel more & faster.
    Sa võid ju mõelda, et vabapidamisega kanad munevad nagu inglid, aga kui nad saavad puuriomadega ühesugust tõitu on tulemus ikka kahjuks sama, kana aju on nii pisike, et stessiks pole tal mõtlemisruumi, aga pole hullu inimene ise mõtleb, kujuab ette ,et on empaatiline ja mõtleb kana eest ise.

    • intrigeeriv. kuidas munevad inglid?

    • Kust sa võtad, et ma arvan, et masin mõtleb? :O See on mingi täiesti ebaloogiline järeldus, tuletab mulle Ro… ühte teatud äärmiselt ebaloogilist härrasmeest meelde. See, et nad lihtsalt on programmeeritud midagi tegema, EI tähenda kuidagi, et nad meid selle tegevusega ei mõjutaks. Kui sulle näidetakse otsingus ainult teatud vastuseid ja kellelegi teisele näidatakse teistsuguseid, siis see paratamatult mõjutab sind.

      Ja ma lihtsalt ei taha, et keegi minu pärast liigselt kannatama peaks. Ei lapsed Nike vabrikus ega kanad kuskil puuris.

      • Ma intrigeerisin. Aga kui sa tead, et googel hoolib nii väga sinu eest pakkudes sulle parimat.
        Tegelikult sinust rikkamad ja ilusaad inimesed arvavad, et sa kannatad ja päris tõsiselt nad hoolitsevad sinu eest pakkudes sinule ainult parimat head ja sina samamoodi hoolid kanakannatusest ja väikestest neegritest samamoodi küsimatta kas nad seda tahavad. Selline hoolitsus ahistamine on tõeline kannatus.

        • Jah, kanade eest ei räägi, aga pisikesed asiaadid ilmselt tõesti väga tahavad vabrikus töötada, sest nii on neil vähemalt süüa. Väga mitme otsaga asi. :/

      • teisalt tahaks pisikesed asiaadid muidugi veel enam töötada paremate tingimustega vabrikus ja Foxconni juhtumi näol on olemas näide, kuidas tarbijate suhtumine töötingimusi parandas. töötajad ise ei oleks elu sees julgenud streikima hakata või muud moodi midagi nõudma.

        • Armasaeg nodsu streikida saab ainult siis, kui raha on, kui raha pole on pankrott.

          Väike asiaat unistab suurelt, tahab ennast vabaks töötada sina tahad parandada tema töötingimusi ja tõstad palka, aga nii ei saa väike asiaat eales vabaks, sest tema kaupa sa ei jäksa sa enam osta. 🙂

  7. Vaata nodsu, ingel on sõna mis kävitab ainult emotsooni, ja sa nodsu kirjutad nagu ingel., aga kuidas inglid kirjutavad nagu nodsud. järelikult munevad ka inglid nagu tavalised kanad ja puuduvad kirjamärgid pane ise


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad