Istu sisse oma raha

Mul on närvid autokoolijamast juba täiesti läbi – ja me pole isegi lõplikku valikut langetanud. Põhimõtteliselt selline seis, et me käime käsi pikal mitte raha palumas, vaid seda ise ettevõtetele pihku surumas, ja saame ainult ebamugavate õlakehituste osaks. Nagu pinda käiks inimestele oma sooviga neile raha anda, ausõna.

Ega neid koole, kus ingliskeelset e-õpet saab, nii palju polegi. Esimene valik oli autokool Testudo, sõbra soovitusel, aga seal sõiduõpetaja puhkusel. Teine valik oli autokool Drive, mis guugeldades esimesena ette kargab ja millel on igati uhke koduleht. Omavahel öeldes, see koduleht on neil ka ainus uhke asi. Registreerid seal, helistad kolme päeva pärast, et ootad ikka meili … ja lubatakse, et nüüd tõesti kohe see meil tuleb. Mitte just parimas eesti keeles. Noh, meil tuli ikka mitu päeva hiljem, sedapuhku vigases inglise keeles, jutuga, et makske 200 eurot ära ja kohe hakkame õppima. Vastasime, et saatke arve, maksame. See oli kahe nädala eest, nad ei leidnud kaks nädalat võimalust, et saata arvet inimestele, kes neile raha tahavad anda. Nii et täna lasin Sergeil helistada, lootuses, et tema keeles suheldakse sõbralikumalt. Ei öeldud mitte, et nad otsivad meili üles ja saadavad arve, vaid et “las meilivad siis uuesti”. Ma meilisin küll, aga olin selle aja peale juba nii vihane, et helistasin uuesti Testudosse ja küsisin, millal nende sõiduõpetajal puhkus läbi saab (kuna kaks nädalat seda kino juba olnud ju) – selgus, et kohe saabki, nii et proovime ikka uuesti seal õnne. Seda enam, et seal on algusest peale telefoni teel sõbralikult suheldud ja samal päeval meilidele vastatud. Samuti ei tahetud kohe esimese asjana arvet saata, vaid öeldi, et tulge tervisetõendiga kohale ja siis arutame, mis variant kõige sobivam on.

Aga no ausõna, ma ei saa aru, kuidas see esimene firma end sellise suhtumisega ära majandab. Või ongi asi selles, et äri õitseb ja siis polegi vaja enam iga kliendi peale mõelda? Täiesti arusaamatu. :/

Täiendus: Drive oli mulle vastanud, et nad eelistaksid siiski ühe inimesega asju ajada (kas on kohatu neile suurte tähtedega vastu kirjutada, et “oleksite te selle kahe nädala jooksul selle ühe inimesega asju ajanud, ei peaks suvalised eestlased teile meilima ja suvalised venelased helistama”?) ja et nad juba saatsid arve. Ma ei tea, mida sõna “juba” teie meelest tähendab, aga no minu maailmas ei saa seda kohe mitte kuidagi kasutada olukorras, kus arve jõudis kohale KAKS NÄDALAT pärast hinnas kokkuleppimist ja pärast KOLME telefonikõnet ning mitut meili. Täiesti kohutav suhtumine.

Advertisements