faith

Jumal, miks sa mind nõnda nuhtled?

Tsitaat on see. Ühelt tuttavalt õigeusu mungalt, ta ütles seda iga kord, kui metsiku pohmakaga ärkas.

Igatahes. Palav on. Koer mul keeldub jalutamast, kõnnib varjulisemasse kohta ja viskab sinna räntsti pikali. Nii et ainus pikem jalutuskäik on öösel. Loivan mina temaga aeglaselt pargis ja mida mina näen – seksikad palja ülakehaga vene noormehed mängivad pinksi. Mina naeratan võluvalt. Nemad naeratavad vastu. Koer …

Koer avastab sel hetkel, et on aeg keha kergendada. Aga sellele lisaks avastab ta ka, et tal on kõht kinni. Ja teie ehk ei tea, sest teie vannituba on piiratud, aga selle vastu aitab hästi see, kui kangutamise ajal edasi kõndida. “Edasi” tähendab selles kontekstis siis seksikate noormeeste poole. Neid samal ajal jõllitades. Mina iga tema sammu ajal punastades järele astumas ja vaatamas, kas seekord midagi pudenes ka …

Noormehed naersid. Mina põhimõtteliselt jooksin koju ning kolin ilmselt Nepaali ja hakkan kitseks.

Aga muidu käisin esimest korda pärast põlvevigastust joogas. Kõik on tänagi hästi, tänan küsimast. Maksma ka ei pidanud, sest õnneks ostsin jaanuaris või veebruaris kümne korra pileti. Õpetaja mainis sõbralikult, et nüüd on siis kuus korda veel alles, et ehk jõuan ikka selle aastanumbri sees ära kasutada.

Nojah, kui jumal annab. Inch’Allah.