Küll su lapsel on hea isa!

Mul oli hiljuti üks imelik … monoloog? Vestluseks on seda palju nimetada, sest teine inimene rääkis minu pihta, aga põhimõtteliselt jäi mulje, et mina olen süüdi tema ja ta kaaslase suhteprobleemides, sest ma olevat pärast mingit nende omavahelist tüli oma sõbrannale ( = tema kaaslasele) öelnud, et see mees on vägivaldne. Ma sellel teemal üldse ei peatu, sest nimetatud mees ei peksa vms, ütleb “ainult”, et ta naine on loll ja rumal või naerab tema üle, kui naine nutab, ja vaimset vägivalda meil ju tõsiseks probleemiks ei peeta, aga tunnistan ausalt, et ma olen mitu korda öelnud, et see mees on kasutu. Täitsa tõsiselt, ei häbene ka, ma ei saa aru, miks mingit kasutut sitatükki selle pärast kodus pidada, et sai kogemata või kasvõi plaanitult temaga laps valmis tehtud.

Milline on siis mittekasutu kaaslane või kallim, kelle üle võiks suisa uhke olla? Minu jaoks on partneri mõte selles, et ma saan temalt emotsionaalset ja/või praktilist ja/või materiaalset tuge. See viimane on nüüd pigem see puhta nahaga pääsemise kaart (get out of jail free card) – et kui sul on suurepärane iseloom ja sinuga on tore koos aega veeta, aga sa oled laisk nagu lohe, kodus midagi ei tee ja minu kurtmist iial kuulata ei viitsi, siis sellest saab mööda vaadata, kui sul on piisavalt raha, et maksta majapidajale, kes ise koristab, ja psühholoogile, kes ise kuulab. Kuigi ausalt öeldes on mul üsna raske ette kujutada inimest, kellel oleks suurepärane iseloom, aga kes südamerahuga laseks näiteks oma armsamal üksinda süüa teha, nõusid pesta, koristada jne. Ja ma saan aru, et ma elan mingis oma mullis, aga see mees on minu lähemas tutvusringkonnas AINUS selline isa. Täitsa ausalt. Kaugemate tuttavate seas on ka üks frukt, kes maksab elatist ja/või veedab lapsega aega, kui parajasti suhtub olema selline girlfriend, kes sunnib, aga sõprade/töökaaslaste hulgas on ainult pühendunud lapsevanemad.

Toon mõned näited oma lähemast sõpruskonnast (lapsed vanuses kaks kuud kuni viis aastat, kõik isad töötavad, nii et aeg kodus on mõnevõrra piiratud):

  • Kõik on pärast lapse sündi võtnud vähemalt kaks nädalat töölt vabaks ja veetnud selle naisega kodus, et tal alguses lihtsam oleks. St kaks nädalat on see seadusega lubatud isapuhkus, mõni on võtnud ka rohkem, kui naisel on raske sünnitus olnud vms.
  • Kõik on lisaks oma elu osaliselt ümber korraldanud (vähemalt esimeseks kaheks aastaks), et saaks ema rohkem aidata ja lapsega rohkem aega veeta.
  • Kõik need mehed on võimelised kodus koristama, lihtsamaid parandustöid organiseerima või läbi viima, prügi välja viima jne. Nende laste emad ei pea näiteks ise üksi köögi põrandat plaatima (ja samal ajal kahte last hoidma).
  • Kôik need isad teavad, mida millise ilmaga lapsele selga panna ja kust neid riideid selgapanekuks leida. Veel enam, nad suudavad need riided isegi pärast lapselt seljast võtmist vajadusel pesumasinasse panna.
  • Ma ei tea, kas see on üldse märkimisväärne, aga seda riiete seljast võtmist tuleb ette, sest vajadusel vannitavad nad oma lapsi ise.
  • Kui laps on parajasti isa süles ja isa avastab, et oleks aeg mähet vahetada, ei ulata ta last sujuvalt emale, vaid käitub nagu normaalne inimene ja … hakkab ise seda mähet vahetama.
  • Kui neid kuskile kutsuda, arutavad nad esmalt lapse emaga nädalavahetuseplaanid läbi – ning loomulikult eelistavad üritusi, kuhu saab minna koos ja lapse kaasa võtta.
  • Nad annavad emale aega rahus ÜKSI olla. St võtavad ise omal algatusel lapse(d) ja lähevad näiteks loomaaeda või lihtsalt jalutama, et ema saaks magada, duši all käia, kasvõi telekat vaadata. Selle jalutuskäigu ajal ei helista nad neli korda, et küsida asju stiilis “kas sa niiskeid rätikuid kaasa ei pakkinudki???” või “kas meil on poest ka midagi vaja?”, sest esiteks pakkisid nad ise vajalikud asjad kaasa ja teiseks teavad nad ise, mida poest vaja on (Google Keep on tänapäeval ometi jagatud poenimekirjade jaoks, et keegi ei peaks kellegi käest küsima, kas oli meeles piima osta).
  • Kui nad last kodus hoiavad, ei pea ema hiljem nende tagant koristama.
  • Paar meest, kel juba natuke vanemad lapsed (kasvõi internetist tuntud Kaur) – kõik teevad kaasa laste trennidesse viimises ja toomises ning keegi ei pea naist kodus lihtsalt kodumasina asemel.
  • Põhimõtteliselt kokkuvõtlikult öeldes – mõlemad osapooled saavad aru, et neil on koos laps ja kodu, ning mõlemad osapooled näevad vaeva (ja leiavad teadlikult aega), et laps ja kodu oleksid mingilgi määral hoitud ja kasitud. Eriti see laps, keda on vaja elus hoida.
  • Ekstra sellele postituse alguses mainitud mehele mõeldes – ühelgi neist isadest ei ole ette tulnud, et nad öösel naisele sõnagi ütlemata peole läheksid. Ja kui keegi neist teataks reedel välja minnes, et ta ju ei tea, kas tuleb laupäeval või pühapäeval, sest no jumal teab, milleks tuju on ja kuidas pidu edeneb, oleks tal tagasi tulles pakitud kohvrid ukse taga, sest mitte keegi ei taha endale koju kasutut tolgust, kes ei suuda päeva täpsusegagi öelda, millal ta koju jõuab, mis sellest, et tal on seal pooleaastane laps.

Mu parima sõbranna mees ärkab igal hommikul koos lapsega kell kuus ja on oma tööleminekuaja kümne kanti lükanud, sest öösel on sõbranna lapsega üleval ja nii saab ta hommikul vähemalt mõned tunnid rahus magada. Lisaks viis mees iga päev koera ja lapse pikale (rohkem kui tunniajasele) jalutuskäigule, et sõbranna saaks oma isikliku projektiga tegeleda, sest no mõnekuuse lapse kõrvalt doktoritööd kirjutada ei ole nalja teha.

Tuttavas peres, kus laps sai rinnapiimaasendajat, tegi mees hilisõhtuse toitmise ise, et naine saaks varakult (pärast eelmist toitmist, vannitamine ja magamapanek jäi mehele) magama minna ja nii vähemalt viis-kuus tundi und järjest.

Minu töökaaslane, kes varem käis viis korda nädalas trennis, käib seal nüüd umbes kaks korda nädalas, sest neil on õhtud ära jagatud – ühel õhtul saab tema ronima, teisel õhtul naine oma trenni või sõbrannadega välja ja mitmel õhtul eelistavad nad koos aega veeta, sest NEIL ON VÄIKE LAPS. Nii on see kestnud juba ca aasta ja ei tundu, et seal midagi muutumas oleks, enne kui laps natuke iseseisvamaks saab.

Ahjaa, lisan, kaude tean ka meest, kes on lapsega kodune, sest arvas, et oleks aeg ka seda proovida. Saan aru, et see on juba erandlik, aga on ka selliseid mehi.

Nii et kui sa oled isa, loed kogu seda pikka juttu ja avastad, et mitte ükski neist punktidest ei käi sinu kohta, sest sa oled ehk lapse beebieas kokku kolm korda mähet vahetanud, raha koju ei too, süüa ei tee, kodutöödega ei aita, öösiti üles ei ärka ja üldse veedad oma perega nii vähe aega kui võimalik, siis kaks täiesti tõsist küsimust sulle. Esiteks, MIKS peaks keegi tahtma sinuga koos olla, kui sa ei paku isegi emotsionaalset tuge ja oled põhimõtteliselt ainult üks lisasuu toita? Ja teiseks, ehk olulisemgi, miks sa nii tõsiselt ja järjekindlalt väidad, et SINA tahad selle perega koos olla, kui sa tegelikult isarollist ilmselgelt huvitatud ei ole?

Kas tõesti on minu standardid liiga kõrged, kui ma arvan, et kogu see pühendumus, mida ma just kirjeldasin, on elementaarne nii meeste kui ka naiste puhul? Ja kas ma elan tõesti mingis roosas mullis, kui ma kujutan ette, et keskmine isa aastal 2018 saaks siit nimekirjast vähemalt pooled punktid kenasti kätte?

Advertisements

25 kommentaari

  1. Vabandust, et ma selle vana reha välja toon, aga vaimne vägivald on suur probleem – küsi ükskõik milliselt naisepeksjalt, kõik kinnitavad, et seda on NENDE kallal tarvitatud.

    Muidu viispluss kirjutis.

    • Ma olen kindel, et nii mõnigi mees leiab, et see, et naine arvab, et mees peaks reedel välja minnes teadma, kas ta tuleb tagasi laupäeval või pühapäeval, ongi vaimne vägivald.

      • Või kui öeldakse, et kuule, mine õige lapsega loomaaeda (või vaata eestpoolt mõnda enda punktidest).

  2. Huvitav, kas siin aitaks ütlus, et “oma peegel on sulle paras!”. Ilmselt mitte, sest ega enda silmas pindu ei näe.

  3. Ma olen omakorda kunagi ammu kuulnud ühest sellisest isast, kellel oli oma (eks)naise pihta sarnased etteheited – et eks ei hoolitse lapse eest, jätab omapead, arstil ei käi, ei tegele, aga isale ka ei anna. Pikk jutt, tausta täpsemalt ei tea, aga tundus tõsilugu olevat. Et siis saab ka ümberpöördult.

    Üks teine kord astusin ma koledasse kolisevasse ämbrisse, kui ma soostusin osalema ühes rumalas telesaates ja ühte tuttavat meest kui (pere)isa kõrvalseisjana kiitma, hiljem tuli selle mehe kohta ikka väga ebameeldivaid andmeid lagedale. Nu ma olengi kergeusklik.

    Aga muidu on headest isadest nii nunnu lugeda. Jah, mõlemad lapsevanemad peaks ikka võrdselt osalema oma laste kasvatamises ja hoolitsemises ja mõlemad vanemad võiks mäletada lapse sünnipäeva ja -aastat ja mõlemad vanemad võiks ka üksteist toetada ja kui see kõik nii ei toimi, siis hakkavad küll küsimärgid silme ees tiirlema.

  4. See paistab mingi ühe õnnetu väljaütlemise puhtakspesemine. 🙂
    Sinu standardid arvestavad sellise keskmise koduse “lusikavooliaga”.

    • Mind lihtsalt hämmastas, et inimene sellele väljaütlemisele keskendub, mitte oma olematule kvaliteedile isana üldises plaanis. Minu standardid on kahjuks või õnneks mäekõrgused, enamikku neist igati headest isadest ma endale MEHEKS ikka ei tahaks – ja nemad mind ilmselt naiseks ka mitte, nii et kõik on ju hästi. Ei puuduta asi isegi seda, kes kui tihti kodus koristab (õnneks oleme peiksiga mõlemad üsna laisad, aga kui koristame, koristame koos ja prügi saab ka välja viitud üsna kordamööda), vaid ma olen selline antisotsiaalne inimene, et sellist kaaslast leida, kellega tõesti tahakski igapäevaselt koos elada ja elupäevi koos veeta, on päris raske.

  5. Lihtsalt statistika huvides: lugesin uuesti üle Rilleputsu “tõeliseks meheks” olemise tunnused ja siinse loendiga ei kattu ükski punkt. Ligilähedaseltki mitte.

    • Täiega huvitav oleks need kõrvuti panna ilmselt. Kaur just rääkis mulle, kuidas ta on kohanud (hetkel juba täiskasvanud lastega, st meist põlvkonna võrra eespool olevaid) naisi, kes väidavad kindlalt, et mees ei peaks üldse oma nina pere/laste asjadesse toppima, kodutööd ja lapsekasvatus jne on naise asi (ka siis, kui naine tööl käib). Nii et täitsa huvitav oleks lugeda, kui mõni seda koolkonda esindav naine ka kirjutaks, milline tema meelest hea isa on.

      • Veel huvitavam oleks kui saaks küsitleda mõnd 40 aastast naist kellel on nt 20 aastane laps JA beebi ehk siis tõenäoliselt erinevate isadega ja justkui kaks eri põlvkonda.

        • Ma ei tea, mis põlvkond ma olen, aga mu lapsed on 16-21 ja isastandardid meie tutvusringkonnas samasugused.
          Ämm on küll teinud nägusid, kui nägi meest titevankrit lükkamas ja koogi jaoks mune kloppimas. Ütles, et tema isal küll kööki asja polnud. Aga see põlvkond on praegu 70-90aastane.

      • Siin võib-olla polegi tegu põlvkondadevahelise erinevusega absoluutskaalal, vaid suhtelisel skaalal. Isad ja mehed ongi sama inimese erinevad arengustaadiumid. Naised on Veenuselt, mehed Marsilt, ja isad köögist…

        Meeste “võimet” isastaadiumisse jõuda pakutaksegi üheks võimalikuks põhjuseks, miks arenenud maades sigimisiga järjest edasi lükkub. Tänu meditsiinile on võimalik naisel nö ära oodata, kuniks selgub mehe tõeline väärtus, et kas ta suudab ikka sõna pidada või töökohta, kuidas ta meelemürkidega toime tuleb, kas ta kipub kiilanema või paksuks minema. Ja muidugi siis see, kas ta võiks olla heaks ja toetavaks isaks.

  6. Minu maailmas on sinu standardid igapäevane normaalsus. Oma lapse mähet vahetasin esimest korda kui laps oli 4 päeva vana ja olime juba haiglast kodus. Kuna minu tervis polnud suurem asi siis esmase titehooldusega tegeles mees. Ja ka nüüd, 5 aastat hiljem küsib mees, et kas ma äkki tahan omaette lugeda või miskit. Et siis nad lähevad lapsega välja…
    Igasugu kummalisi suhtumisi on nähtud. Nii lapsepuhkuse kui lapsepäevade välja võtmine on mehel olnud keeruline, raamatupidaja tööl ei osanud neid vormistada kuna ükski mees ettevõttes pole varem sellise sooviga tulnud…

    • Minu meelest standard = normaalsus, nagu ma ka väljendasin, teistsuguseid mehi ma ei teagi, kui need kaks mainitud isendit välja arvata. Nad on vähemuses, seega kõrvalekalle normaalsusest.

  7. Ometi oled sa mu silmad avanud, olen seni kaasa poolt nii ajuloputatud olnud et pea kõiki su punkte täiesti normaalseks pidanud. Seega siis tüüpiline tuhvlialune ja nii osavalt, et ise sellest arugi ei saanud 😀 Äkki see ongi pika kooselu saladus: naine teab et teist sihukest koduorja lihtsalt ei leia 😛

    Postitusest jääb mulje, et leidub siiski õnnelikke tüüpe, kes saavad ka peale lapse (laste) ilmumist oma tavapärase eluga jatkata. Aga kui lastega ei tegeleta tekkib küsimus miks need üldse tehti. Tööõnnetus selgitab mõne juhtumi aga tänapäeval vist siiski enamus on vähem või rohkem soovitud tited. Eks lastega on nagu lemmikloomadega, enne kui teha-võtta maksab kainelt läbi mõelda, millised lisakohustused selle sammuga kaasnevad ja kas ollakse ikka valmis.

    Samas kellegi arvustamise koha pealt annan nii palju nõu, et oma arvamust on mõtet avaldada ainult kui seda küsitakse. Omal algatusel ka sõbrale või sõbrannale tolle kaaslase kohta arvamuse avaldamine viib pigem vastupidise tulemuseni, asjaosaline asub hoopis kaitsma. Ega kellelegi meist ei meeldi oma vigasid tunnistada isegi kui neist aru saame.

    • Ma olen alati arvanud, et sa oled üks imeline mees. 😋

      • 😀 Saada see kommentaar mu kaasale 😀 aga ilma keele näitamiseta 🙂

  8. 100% nõus. Vastutust tuleb jagada. Anda mehele aega trennis käia laste kõrvalt ja saada vastu aega magada/lugeda/joogat teha – mida iganes. Mees teeb mul hommikupudru (meil 3 last), paneb lapsi magama, saan süümekateta sõbrannadega kokku. See viimane kusjuures on teema paljudes peredes- saad küll välja, aga mees teeb kodus draamat ja hädaldab ja dikteerib, mis kell kodus tagasi peaks olema. Niiet, sul on õige suhtumine.

  9. Seda postitust lugedes oli tegelikult meeldiv mõelda, et ka minu praeguses tutvusringkonnas on enamik mehi sellised, kes saavad aru, et laps saadakse ikkagi paarina ja pole ema üksikprojekt. Võtavad lapsed kaasa üritustele, teevad perepuhkusi ja annavad naisele ka taastumisaega. (Ja naine omalt poolt vastab muidugi samaga.)

    Kahjuks on kogemusi ka ülistatud pereisaga (tema enda arvates), kes käis tööl ja oli pärast seda “väga väsinud” ning kõik toimetamised ja vastutus jäid ema kanda. Kui naine lõpuks minema jalutas, siis oli tegu muidugi kohutavalt iseka sammuga, et ta julgeb lapse niimoodi isaarmastusest ilma jätta. Peaks lisama, et tüüp hakkas lapsega tegelema vist siis, kui see oli 3-4 aastane, et mähkmeeast ammu väljas ja juba asjalikum ning ei osalenud alguses isegi nime valimises. Tundus, et seal mängis suurt rolli ka kodune kasvatus, kus mehe ema rõhutas pidevalt, et laste kasvatamine pole meeste töö ja naised peavad üksi seda taaka kandma. Samas eeldaks, et noorema põlvkonna inimene saab sellest programmeeringust sõltumata aru, et niimoodi endale rahulikku ja õnneliku kooselu ei saa, sest ilmselgelt on ühel inimesel raske võtta endale kolmveerand suhtega seonduvast vastutusest ja rõõmustada, et “ah vähemalt mees toob raha koju”.

    • Kui ta on valmis seda raha siis naise vastutuse vähendamiseks kasutama, on igati ok. Me oleme mehega mõlemad laisad, aga samas on mõlemasse sissekasvatatud, et näiteks koristaja palkamine oleks häbiväärne, nii et nutame ja koristame. 😀 Üritan teda vaikselt harjutada mõttega, et vähemalt akende pesemiseks võiks kellegi teise kutsuda vms.

      • Vastikult kallis on 😦 (akende pesemine)

      • Ma vist koristaks enne korteri ära, et häbi poleks, seega koristaja tuleks paari riiulipealset pühkima. 😀

      • Kui koristamine on juba nii suur probleem mida inimesed siis tulevikus teevad. 🙂 Huvitav kas üksteisele kohustuste jagamine ja kontrollimine ongi elu mõte?

        • Mitte üksteisele, vaid omavahel. Ja enamasti on armastavas kooselus eesmärk ju kallima koorma kergendamine, mitte enda oma.

        • Nii võib ju prügiämbri pärast kismaks minna, samas nii tore, kui paarike prügiämbriga jalutab üks hoiab üheltpoolt sanga teine teiseltpoolt. AH missugune idüll. 🙂


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad