anna kannatust

Ema hellad käed

 

 

Kui ta paneb oma käe mulle jalale ja teatab reipalt, et “no ma PEAN sulle haiget tegema, sa pole jälle korralikult rullinud,” siis see on vägivaldne suhe, eks? Ja ma maksan talle selle eest! Viimane massaaž oli selline, et sama päeva õhtuks olid jalad sinikaid täis ja valutasid – no ja olen tõesti ise süüdi, sest nii kui põlv parem, pole viitsinud enam rullida reielihast. Nii et kaevata ka ei saa.

 

Oh jah, öelda tahtsin tegelikult seda, et taas kord on sügis märkamatult ligi hiilinud. Õhtud on ootamatult pimedad, seda postitust kirjutan telgist vihmasabina taustal ja Viking Line’i suvise graafiku lõppemine tabas mind nii ootamatult, et sain laupäeval ainult lahkuvale laevale järele lehvitada. Mis mul üle jäi, maksin lollusmaksu ja ostsin uue pileti, aga see uus graafik, mis eeldab, et laupäeval ärkan ma kell viis (!!!) hommikul ja pühapäeval jõuan koju alles enne keskööd, istub mulle nii kehvasti, et hakkan ilmselt lõunase laevaga liikuma – seda enam, et kui vihmaperiood on alanud, ronime nagunii sees, st pikki autosõite pole ootamas. Sel nädalavahetusel vedas ilmaga, saime mõlemal päeval vihmavabal perioodil väljas ronida ja saju ajal telgis kuivas olla, aga tunda on, et selline õnn on juba haruldus.

Aga teate, mida ma tahaksin? Õppimisvõimelist kaloriäppi. Lose It on muidu hea ja mugav, aga see on mõeldud keskmisele inimesele ja see ei lase mul parameetreid muuta, vaid väidab mulle raudpoltkindlalt, et kaalulangetamiseks peaksin ma kogu aeg sööma alla 1600 kalori päevas. Ka siis, kui ma olen mitu korda sisestanud andmeid, mis näitavad, et no ei ole nii, väitis ta mulle, et ma jõuan oma eesmärgini detsembris (nüüd on selle koha pealt vähemalt realistlik). Meil on siin ju artificial intelligence ja machine learning, võiks arvata, et süsteem on võimeline aru saama, et see konkreetne inimene siin võtab selili lesides ja lakke sülitades ka 1800 kaloriga päevas alla (palju lihasmassi + üsna kiire metabolism), hoidke nüüd hobuseid. Selle asemel pean ma igapäevaselt punast joont nägema (läheb punasesse, kui sööd rohkem, kui tema arust peaks) – ning kuna ma olen kergesti mõjutatav, tunnen end natuke süüdi, sest telefon ütleb ometi, et ära võta veel ühte õuna. (Ei, õunad ei jää söömata.)

Muidu on ainus uudis see, et maitsesin elus esimest korda värsket datlit. No sellist, mis pole kuivatatud. Ma isegi ei teadnud, et need kollased on. Ja nii magusad. Iga päev ikka õpib midagi.

P.S. Ülemisel pildil on tass, mille peiks mulle viimati koduteel kinkis. Ta oli meelde jätnud, et Väike My on mu lemmik, ja ammu just seda tassi otsinud (ta pole ise raamatuid lugenud, nii et eelmine kord pani pisut võssa ja kinkis mulle suvalise Mymla).