Ajakirjanduses hetkel lugu sellest, et VÄIDETAVALT on Trumpil majapidajannaga laps ja National Enquirer on selle loo meelega kinni mätsinud ning seda aastaid varjanud. Kommentaarid keskenduvad kõik sellele, kas moraalne pool on riigijuhtimisel oluline ja et Clintoni tagandamiskatse ei läinud läbi jne jne. Kulla inimesed, probleem ei ole täna selles, mitu abieluvälist last Trumpil on – ja probleem ei olnud tollal selles, et Clinton pole moraalne kristlane. Probleem oli selles, et Clinton andis vande all valeütlusi, mis on VÄGA ebaseaduslik.
Trumpiga seoses on probleem selles, et ükskõik, kas see laps on olemas või mitte, kui NE tõesti loo eest maksis (olgu lugu fiktiivne või mitte), ainsa eesmärgiga seda kinni mätsida ja Trumpi võimulesaamisele kaasa aidata, siis USA seaduse kohaselt on nad osalenud tema kampaanias, millel on oma reeglid. Kampaaniategevus peab olema registreeritud, selle pealt tuleb makse maksta jne. Mis tähendab, et kui suudetakse tõestada, et Trump oli kampaaniast teadlik ja ehk isegi rahastas seda osaliselt, siis teoreetiliselt on paha-paha (praktikas mina küll ei usu, et ta valitsusajal kuskilt kangutatakse).
Ja miks inimesed selliseid uudiseid lugedes seksi ja moraali juurde kinni jäävad, mina aru ei saa, sest näiteks selles artiklis ei ole üldse moraalsele poolele keskendutud, autor räägib just kampaania rahastamisest, aga kommenteerijad loevad ikka seda, mida ise tahavad. 
Kuna Trump on kole, siis pildil on hoopis kõige seksikam sinivereline, keda ma tean. Käis hiljuti Eestis ka, nii et sõbranna, kes ratsavõistlust korraldada aitas, kinnitas, et päris elus ka kena.
Pärdikute päevaraamat 
No, ma ei taha olla party pooper, aga Maktoum perekond on seotud niiiiiii paljude dopingu juhtumitega ja hobuste väärkohtlemisega, et FEI (rahvusvaheline ratsaspordiföderatsioon) bännis terve riigi mitmeks kuuks võistlustelt. Nad on suuresti ka põhjuseks, miks antud piirkonna kestvusratsutamise võistlused on saanud kurikuulsateks (loe: lahtiste luumurdudega hobused, näljutatud hobused, hobuste löömised ja autodega tagaajamised jne).
Ma lähtusin ainult esteetikast.
Päriselt küsid?
Kepp ja keerutamine – inimesed saavad aru, seostub, huvitab
Finantseerimise reeglid – mingi raamatupidamislik sitt, ei saa aru, ei huvita
Võbolla on ja pole ka, selle jutu järgi ei saa mingit seisukohta, ega istekohta. Kogu jutu mõte on, mis siis saaks kui oleks. Tavainimene rahuldab ennast tavalise lihtsa seksimõttega, Poliitikapede kirjutab välja need kampaaniareeglid ja unistab, mis kui mitu sinu palka see kõik maksab või kui palju see sind rõõmsamaks teeb. 🙂
Läbi aegade on litutamist peetud oluliselt tähelepanuväärsemaks asjaks kui valetamist, sinna juurde liitub, et “nuhkimine” on paljude meelest veel jõledam asi, kui litutamine+valetamine. Kas ameerikas oleks üldse lootust presidendiks saada ausalt polüamoorsel inimesel?
Naljakas on see, et ausalt polüamoorsel ilmselt poleks, aga samas armukesega vahele jäämist pea et eeldatakse. Ehk siis tahetaksegi silmakirjalikku presidenti.
Ma ei tea, mis sellest arvata – et rahvas valib oma näo järgi?