anna kannatust

Ainult igavatest asjadest

View this post on Instagram

Celebrating Friday ❤

A post shared by Rents (@rrrents) on

Näete, kui lihtne on ühte lõunasse ca 800 kalorit mahutada. Minge Tokumarusse sööma, aga võtke kindlasti üks korralik klaas ploomiveini ka. Vähemalt hea oli. No ragrets.

Tänases postituses kirjutame me (mina ja mu alter ego) ainult sokkidest ja vanusega seotud tervisehädadest. Võtke julgelt istet. Minu viimaste päevade suurim ja rõõmustavaim uudis on nimelt see, et lisaks rohkem kui kümnele paarile aluspesule (täitsa pekkis, tellisin Calvin Kleini trussarid, sest soodukas oli, ja ma vannun, et need tõesti KALLISTAVAD mu armsaid tuharaid) ostsin ma ka kaks paari imearmsaid sokke. Ei viitsinud ekstra pilti teha, aga no tõesti on kaunid, küll te tulevikus näete, need on lausa imelised talviseks joogaks (kui mati all on põrand ja mati peal õhk natuke liiga külmad, et ilma rabeleda).

Ja teiseks kirjutas Murca just muuhulgas ka sellest, kuidas 10 aastat tagasi trenni tehes tuli kõik nii kergesti kätte, aga nüüd on natukene hirm, sest see oleks ka oma vananeva keha proovile panek. Ma kohe suhestusin, sest mina mõtlesin just hiljuti üht noort tütarlast vaadates, et täitsa imeline, kuidas ta julgelt rebib, hetkekski ebaõnnestumist kartmata, oleks ma ka ometi TAAS selline. Ja kõigest paar päeva hiljem tuletas elu mulle meelde, et esiteks ma ju olin varem selline ning teiseks on mul selline iseloom, et nii kui ma end paremini tunnen, hakkan ma automaatselt taas sinna poole liikuma, tavaliselt pole see lihtsalt sugugi mitte hirm ebaõnnestumise või kukkumise ees, vaid mu vananev keha üritab vigastusi vältida, sest no oleme juba selles eas, kus need tulevad kergemini ja neist lahti saada on raske. Ehk siis eelmisel nädalavahetusel fläshisin ma kaks päeva järjest raskeid radu taas nagu nalja, aga pidin selle eest hiljem pea nädalase puhkusega maksma. Või nagu Reet selle kohta tabavalt ütles – sa teed kolm kuud innukalt taastusravi, enda arust on kõik juba ideaalne ja … siis pühid vetsus vale nurga all vms ning jälle on õlg paigast ära või kannilihas ära tõmmatud. Nii on, selline on elu.

Kolmandaks nägin internetis sellist pilti:

Vaene president Macron oli sunnitud teada saama, kuidas Soome kohv maitseb. Nagu näha, tuli see talle ebameeldiva üllatusena. Ei saa seda talle ka pahaks panna, sest vähe on siin ilmas vastikuid asju, aga Soome kohv on tõesti üks neist, et ma olen pigem kohvita kui seda jooma hakkan. Õnneks on mõni neist avastanud latte olemasolu, seda on natuke raskem vist päris pekki keerata. Aga tavaline Soome kohv näeb välja selline, et tehakse hommikul laar valmis ja siis jäetakse see kann terveks päevaks istuma (mitte enam see kann, millest me postituse alguses rääkisime) ning soojendatakse seda püsivalt. Õhtul kell viis sellist tunde seisnud kohvi saada on ikka MEGArõve.