climbing

Ronin siin, ronin seal

Avastasin, et olin kirjutanud ühe ronimispostituse ja avaldada unustanud. Nii et avaldan selle mõne täiendusega täna, sest kirjutamiseks nagunii aega/jaksu ei ole. 😀

Enne kooli algust käisin esimest korda üle miljoni aasta Soomes mitme sõbraga, nii et sain isegi oma ronimist filmida. Seda, et sõber pole mitte ainult vuajerist, kes teisi läbi puuvõre filmib, vaid tal on ka värisev käsi (ja et Instagram teises videos mu pea on välja jätnud), avastasin alles hiljem. 😀 Aga see on selline rada, kus kõige raskemas kohas (teise video algus, video paremast servast saab noolekesega selleks paremale klõpsata) teised lihtsalt ulatavad (tropid), aga mina ja Sirru peame tegema seda tsirkust, et esmalt hoiad vasaku käega hästi kehvast servast, tood parema jala keskele selle nuki peale, mis ei hoia, sest kehv nurk, lööma vasaku jala kõigest jõust vastu seina, et see parem jalg kaks sekundit hoiaks (sest vastaspinge), ja siis suruma parema jala kanna ühte nurka (ei, ma ei seisa parema jalaga seal millegi peal, see on kannalukk), et saaks parema käe lahti lasta ja sellega edasi minna. Ning palju õnne, juba oletegi saanud ronitud selle lihtsa 6A, kus teised lihtsalt ulatasid. 😀 Ma tegelikult ei kurda, sest tegelikult on selliste liigutuste nuputamine ja erinevate variantide proovimine täiega põnev, lõpuks ületame me ju ainult iseennast:

View this post on Instagram

This is how I spend time #climbing #sportclimbing

A post shared by Rents (@rrrents) on

Muide. Avatasin Tomi blogi lugedes kohutava asja. Ma olin kindel, et mul on vanad ronimisvideod juutuubis alles, nii et kustutasin need alles mõne kuu eest telefonist maha – ja täna läksin uurima ning selgus, et mul on juutuubis ainult üks kaks aastat vana boulderdamisvideo. Ning mul pole mitte ühtki nii vana suure seina ronimise videot alles. Kurb on ikka sihuke olla. Viimasel ajal pole mul muidugi üldse ronimisvideosid, see üks eespool on vist esimene ja ainus sellest suvehooajast, nii et peaks ikka paar plastikuoma ka varsti tegema.

Aga Tartu. See siis nüüd juba kahe nädala eest, esimesel koolipäeval. Lugesin internetist alpinistide juttu teemal “me nüüd ainult ronime, ei tee hullu trenni” ja lolli peaga uskusin, mis sellest, et iga lapski teab, et Tartu vanasõna kohaselt saab see, kes alpinisti jutust pooltki usub, ainult iseennast süüdistada, kui hiljem kogemata tugevaks saanud oled. Nimelt selgus, et nad olid mõelnud, et nad KÖIETRENNI enam seina ääres ei tee. Muud trenni ikka. St alpinistid ei RONI (erinevalt kaljuronijatest), nad treenivad. Välja nägi see siis selline, et kõnnin mina seina äärde, saan selle ainsa saadaoleva paarilise (kes oli väga tore noormees, ei kurda) – ja ühtlasi saan teada, et ainult üks köis on vaba, aga seegi on vaja esmalt üles liidida. Üle karniisi. 😀 Ehk siis selline tugevalt negatiivis asi. Head suured nukid olid, nii et viisin selle köie kenasti üles, ühegi kukkumiseta, ja hakkasin end lahti siduma. Poiss: “Mida sa teed? Aeg pole ju veel täis.”

Bitch say what?

Selgus, et süsteem on selline, et üks ronib 8 minutit, siis ronib teine 8 minutit ja siis hops järgmisesse köide. Mis tegelikult on kestvuse mõttes üsna kasulik (omal ajal tegin ma kestvust muidugi 45 minutit ja tund aega, aga see oli nii ammu, et keegi ei mäletagi neid aegu, praegu oli see üks kord kaheksaminutilisi seeriaidki veits väljakutse – seda enam, et ega ma omal ajal seda kestvust üle karniisi ei teinud). Väga korralik trenn oli, kui sellist asja ainult iga kahe nädala tagant teha, siis võib ju pingutada küll (igapäevaselt tahan ma praegu rohkem tehnikale pühenduda, ütleme nii, et jõud ja vastupidavus pole hetkel mu suurimad puudujäägid).

No ja hiljem küsiti, kas teen teistega koos jõukava ka – Rents ei ütle ometi jõukavale ei, nii et mis sellest, et olin juba varahommikul oma isiklikku jõukava teinud, tegin nendega koos veel ühe. Oli ju vaja poistega koos front lever’it harjutada ja reelingu ääres maailma raskemaid kerelihaseharjutusi teha jne. See on nimelt selline harjutus, et oled niimoodi selili maas, et saad pea tagant torust või reelingust või redelijalast vms kinni hoida. SELLE osaga saan ma kenasti hakkama, ma olen igal ööl selili ja asi see siis torust kinni hoida. Nii. Ja nüüd tõstad sirge keha üles. St mitte ainul jalad ei ole sirged, vaid kõik tõuseb, ülakeha ka. Kuna ma sellega hakkama ei saa, siis ma teen tagurpidi, tõstan kõveralt jalad üles, ajan end sirgu ja üritan siis võimalikult aeglaselt keha sirgelt alla lasta. Kui väga raskeks läheb, saab ühe jala kõhu alla tõmmata. Hea harjutus on, soovitan kõigile, kellel niisama selili olles igav hakkab.

12 kommentaari “Ronin siin, ronin seal

  1. Ronimise videosid vaadates on nii kaugelt läbi võsa raske hinnata kui keeruline see sein on aga usun, et niisama ludrid minestavad paljast pealevaatamisest ära. Kas ma sain õieti aru, et ronid ilma julgestuseta, viid alles köit üles? Kui nii siis pead end ikka õige kindlalt tundma, nii kõrgelt libastumine võib ju kole valusaks osutuda.

    Teise video algust vaatasin hoolikalt ja lugesin kirjeldust kõrvalt. Paraku pole muidugi sellelt distantsilt ja selle nurga alt praktiliselt üldse võimalik näha kirjeldatud nukke ja serva. Lõpus ronid ju hoopis pildilt välja, äkki viga Insta video formaadis, crop lõikas osa maha. Insta videoga sihuke jama ka, ei saa vaadates tagasi jupitada või suuremaks teha.

    Seda viimast harjutust lugesin aga kardan, et ei saanud kirjeldusest aru kuidas tehakse (mis pidi toru, kus pea on, õlad toetavad kuhugi vastu, … ?…)

    P,S. Ära sa jumala pärast tööl kellelegi vihja, et oskasid oma videod ära kaotada 😉 Iti-inimestele kostab sihuke asi pühaduseteotusena. Nad juba lapsest peale harjutatud datat hoidma vähemalt viies eri kohas kusjuures kolm on ka füüsiliselt eraldatud. Viimane välise kõvaketta või DVD’de kujul hädakoopia, millest ka lähisugulastele ei räägita, on näiteks vanaema kartulikeldris või välikempsu räästa all 😀

    1. Harjutuse põhiteema on see, et oled selili maas ja üritad võimalikult sirget keha üles tõsta. Kuskilt serva alt või pea tagant kinnihoidmine on ainult selle pärast, et muidu minusugune ei tõstaks üldse mitte midagi, ei sirgelt ega kõveralt, toetuspunkt teeb asja lihtsamaks.

    2. Köit üles viiakse ka ikka julgestusega 🙂 See on altjulgestus lihtsalt. Googelda “lead climbing.”
      Ülaltjulgestus ongi algajatele ja niisama nõrkadele 😀

      1. Ok, tavakodanikul kisub termin “altjulgestus” muige näole, justkui oleks tegu mingi rasestusvastase vahendiga 😀 Ma googeldan, enne kui end päris lolliks teen 😉

        Loen ülestõusmise harjutuse kohta ja tee mis tahad, kirjelduse põhjal tundub tegu olevat levitatsiooni harrastamisega. Gravitatsioon eeldab, et mingi toetuspunkt oleks (siis tõstaks kas või maakera üles 🙂 ) aga ma ei suuda välja lugeda, kus see olema peaks. Ehk siis millised kehaosad tohivad selili lesides “õhku tõusmisel” tahke objektiga kokkupuutes olla.

        1. Altjulgestus tähendab, et võtad köie alt kaasa ja kinnitad seda minnes ekspressidesse, mille sa poltidesse paned. Enamasti iga 2 meetri tagant või tiba tihedamini/harvemini (kui muidu on iga kolme meetri tagant, aga järsku on iga meetri tagant polt, võid mürki võtta, et tuleb raske koht). Ehk siis reaalselt oled julgestuses pärast esimest polti ja pärast teist on enamasti juba üsna ohutu kukkuda.

          Harjutuse leidsin googeldades üles, dragonfly inglise keeles (siin ta natuke ikka läheb kõveraks): https://www.youtube.com/watch?v=k3rFD5w4rZQ

          Hard mode: https://www.youtube.com/watch?v=qoAuAvPcfwM

        2. Ei, Kaur (autocorrect parandas alguses kauri kuradiks 😀 ), human flag on külili ja vastu maad pole seal midagi. Dragonfly on selline, nagu videost paistab.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.