anna kannatust

Drama Friday

View this post on Instagram

😮 #awstuff

A post shared by AW stuff (@awstuffxyz) on

Täna on draamaihalejatele hea päev. Kaks marginaalset gruppi, kes muidu kedagi ei huvita, on suutnud kogu rahvuse tagajalgadele ajada – eestlased muidugi istuvad kõik Postimehe esilehel, et näha, mis suusakoondisest saab, ameeriklased on aga kõik usinalt guugeldamas, milline Kardashian siis keda petnud on (sest sellist, kes kedagi petnud poleks, neil pole), sest nende uue skandaali peategelane, Jordyn Woods, andis täna Red Table Talki saates intervjuu. (See on huvitava kontseptsiooniga saade, seda juhib Jada Pinkett-Smith koos oma ema ja tütrega, st kolm põlvkonda (mustanahalisi) naisi räägivad elust, üsna uudne lähenemine.) Täiesti erinevad teemad, aga kõrvalseisjale muidugi sama – pisikese seltskonna palagan, mis sellel pisikesel seltskonnal aga silmad korralikult märjaks võtab (ja mõne inimese puhul tervet tema elu mõjutab). Ja tavainimese jaoks on nädala pärast taas meelest läinud, kes on kes, aga peaosalised peavad tulemustega elama.

Suusatamise kohta mõtlesin kohe, kui Karel selle intervjuu andis, et täitsa lõpp – see oli nii hea intervjuu, et PR-mänedžer ka ei oleks osanud paremat ette valmistada. Kui see ta loomulik reaktsioon oli, siis üsna muljetavaldav. Seda hakatakse kindlasti meediakuvandi mõjutamisest ja damage control ’ist rääkides veel ülikoolides näiteks tooma. Esiteks muidugi see, et ta võttis end kokku ja kohe rahva ette tuli (see EI saanud kerge olla). Aga teiseks see, et ta ei jäänud liiga enesekeskseks, rõhutas, et treener polnud süüdi, et valik oli tema enda oma – ja palus isegi, et keegi tema vanematest selle pärast halvasti ei arvaks. No ja kolmandaks mängis tema kasuks muidugi see, et Veerpalud keset ööd varaste kombel tuld tõmbasid, inimesed paratamatult hakkavad kohe neid kahte võrdlema. Hulga hullem näide on kõrval ja tema tundub kohe toredama poisiga. Lugesin näiteks Pulleritsu blogi ja nägin, et ilmselgelt on mul õigus olnud. Meie šovinismibossist harrastussportlane kutsub juba rahvast üles temasse mõistvalt suhtuma.

Mina ei pane isegi pahaks, esiteks oskab/suudab vähemalt stressisituatsioonis käituda ja teiseks on näha, et pole päris loll poiss. Selle eest võiks juba plusspunkte anda. (Seda enam, et lööge või maha, aga mul on raske uskuda, et neil aladel esikümnes üldse on “puhtaid” nimesid, eriti kui mõelda soomlaste ja norrakate ja venelaste pidevatele skandaalidele – seal, kus on riigil raha korralikult toetada, tunduvad pigem sellised arstid olevat, kes kenasti enamvähem piiri peale timmivad.) Nii et ehk tema siiski välismaale kalkuneid kitkuma ei pea minema, alati on ju poliitika. 😀

Ainus, kellest mul siin siiralt kahju on, on Saarepuu. Neid intervjuusid vaadates ma tõesti usun, et ta ei teadnud asjast midagi, aga paratamatult mõjutab see kogu ta karjääri.

22 kommentaari “Drama Friday

  1. Mhmh.
    Ma jälestan tippsporti, ma ei tea ei 100m ega jalgpalli maailmameistri nime, aga meie suusatamise üle on mul alati hea meel olnud. Nüüd.. mäh.. Kurb.

    Parastada ei tasu, tüübid saavad niigi täiega.
    Aga fantaseerida võib.

    Kujutame Veerpalusid, ütleme, aasta praegusest. Või kümme. Istuvad kusagil metsaonnis või kagu-aasia slummis, no igatahes mitte baltikumis. Istuvad ja vaatavad üksteisele silma, päevast päeva. Isa, miks me nii tegime? Poeg, ma… ma ei tea. Ja nii kogu ülejäänud elu.

    Alaver aga… Ma ei kujuta ette, mis tast saab. Austrias ja meil siin jäädakse vähemalt seaduse piiridesse. Aga tema töötab Aasia isandatele ja neid ei piira au kaotuse järel miski. Aetakse teibasse? Tõmmatakse hobusega lõhki? Pole kiita tulevik.

    Aga ehk eksin ja tüübid on varsti jälle sporti juhtimas ja lapsi innustamas. Näis.

  2. Saarepuu koha pealt olen nõus – mul oli pressikat vaadates tunne, et tüüp saab infarkti kohe. Ja ta ei saa olla nii hea näitleja – ta kehakeelest oli isegi võhikule aru saada, et Tammjärv on talle ebameeldiv

  3. Jah, spordis ilma dopita tippu ei jõua, ausa tööga rikkaks ei saa ja kõik panevad lisaks oma mehele/naisele kõrvalt ka.
    See on isetäituv ennustus. Sa peaks ju spordi koha pealt ise ka teadma, et treeningul ja Treeningul on vahe ning vahe on ka toitumisel, magamisel jms. Ilma igasuguste lubatud/keelatud piirita.

    1. Muidugi on vahe. Kahjuks on vahe ka kehal ja kehal, ma võin näiteks pea peal ka seista, aga ikka vajan pärast rasket koormust kahte päeva taastumiseks, samas kui nii mõnigi teine vajab ainult ühte. Ja mul on savi, sest ma olen harrastussportlane, aga ma saan väga hästi aru, miks mõni teine VÄGA tahaks seda taastumisaega kõigi kättesaadavate vahenditega lühendada.

      Ja moraaliga on nii, et see sõltub taustsüsteemist. On väga palju inimesi, kes ei mõtle ise väärtustele, vaid võtavad omaks ümbritsevad. Näiteks ma ei usu, et keskmine venelane on ebamoraalsem kui keskmine eestlane, aga kui ühes riigis on doping mitte ainult moraalselt lubatud, vaid seda õhutatakse võtma, mätsitakse riiklikul tasemel kinni ja see on täiesti normaliseeritud, siis nii see käibki. Kallima petmisega ei saa seda selles mõttes võrrelda, et siis valetad sa inimesele, keda armastad, aga sportlased ju lähedastele ei valeta, vaid siiralt usuvadki, et süsteem ongi selline ja et kõik teevad nii. Ja kui pidevalt võitjate koondisekaaslased või nad ise pidevalt vahele jäävad (Johaug ntks?), siis on üsna loogiline järeldada, et ju vähemalt selles valdkonnas see normaliseeritud on.

  4. Eeee… ei ole Kardashianide/suusakoondise võrdlusega nõus, marginaalsuse osas. Suusakoondis pole marginaalne grupp, kui Eesti rahvaarv ja huvi aluseks võtta. Mul on tunne, et ei leidu eestlast, keda eilne ei huvitaks, Kardashianid jätavad suhteliselt palju suurema grupi inimesi külmaks. Meil siin hoopis muud reedesed draamad, Trumpi väimehe security clearance näiteks, ja ihuadvokaadi ülestunnistused jne. Kardashianid ei saa lähedalegi.

    1. Vaatasin huvi pärast järele. Seda saadet, mida ma postituses mainisin, vaatas kuusteist MILJONIT inimest – kellest valdavat enamust Kardashianid ilmselt üldse ei huvita. Mind ntks tavaliselt üldse ei huvita, aga kui parim sõbranna su mehega petab, siis ikka tõmbab seebika käima.

    2. ma olen selline eestlane, kes sai sellest, et mingi dopinguskandaal on, alles kellegi blogist teada ja ka siis kulus jupp aega teadasaamiseni, mis spordialal. sest oleks siis mingi olemuslik draamasport, kus vahepeal suures plaanis ilusaid mehi näidatakse, nagu jalgpall. Suusatamine on mu maitse jaoks väheke lineaarne.

  5. Suusameeste puhul oli ilmselgelt tegu teadliku riski võtmisega. Arusaamatuks jääb miks selle taseme mehed tegid, kellel polnud pea ma mingit lootust medalile pretendeerida. Kas kümnes koht võrreldes kahekümneviiendaga on tõepoolest väärt kogu karjääriga riskimist. Kahtlemata sohki nad tegid ja vahele jäid, aga kes meist poleks elus sohki teinud, kas või kiiruse ületamisega kiiremini kohale jõudmiseks lootes sky raadio ja hea õnne peale 😉

    1. Ronimine on ikka selles mõttes hea asi, et eelkõige ikkagi tehnilised oskused, dopinguga pole midagi teha. Vahele on jäädud küll, Daniel Woods kanepiga näiteks. 😀 Rohkem ei tulegi pähe, sellist “traditsioonilist” dopingut küll ei tehta. Nii et see juba ütleb spordi kohta nii mõndagi.

      1. Ronimises pole nii suuri rahasid ja laialdast kuulsust mängus, nishi ala siiski. Ma ei kahtle hetkekski, et ka sellel alal saaks erinevate kemikaalide või muude trikkidega nii sooritust parandada kui taastumist kiirendada. Õnneks enamus rahvasportlase tasemel kodanikke ei pea vajalikuks “naabrist parem” nimel dopingut tegema hakata.

        1. Nišiala võib see ju olla, aga riikides, kus on korralik koondis (UK, Jaapan), teenivad nad kindlasti rohkem kui Eesti suusatajad – ja sõidavad ka sponsorautodega, muul palgatööl ei käi jne. Korraliku koondisega riikides on neil ka oma tiim, kus samuti oma arstid, massöörid, treenerid jne. Lisaks veel sportlased, kellel on sponsorid nagu Black Diamond, E9 jne. Shaunat sponsoreerib Red Bull, ta on käinud Inglismaa kuningannaga kohtumas ja on Inglismaal tuntud nimi ka spordivõhikutele – mina polnud selle Kareli nimegi varem kuulnud, aga ehk ma olen lihtsalt väheinformeeritud.

          Ja siis muidugi veel sellised nagu Ashima ja Honnold, keda sponsoreerivad Coca Cola ja North Face, mis on ikka väga kuulsad brändid. Kui sa mõtled, kui palju raha on tehtud ronimisfilmidega (Honnoldi oma sai just Oscari), siis rahvusvahelisel skaalal ütleksin ma, et ronimine on rohkem esiplaanil kui suusatamine.

        2. Dopingut saab tõesti igal alal kasutada, aga oskusalal on siiski veidi teised eesmärgid kui vastupidavusalal ja vastavalt ka kasutusvõimalusi veidi vähem. Ja noh ronijad on kõik muidugi ka väga ausad ja nemad ei iialgi! jne jne 😀

        3. No testitakse neid sama moodi, mingi saksa ronijanna, kes aasta pausi tegi, kurtis, et tippsportlase elu peamine raskus on see, et nädalaplaan peab olema 15 minuti täpsusega paigas, iga vanaemakülastus ja ööklubi, sest dopingukontroll võib suvalisel hetkel sealt plaanist aadressi vaadata ja kohale tulla – ning kui sa seal pole, on suur jama. Nii et eeldan, et sama karm kui suusatamises.

    2. Olen ses osas sinuga nõus, et ilmselt on enamik meist “sohki teinud”, ühes või teises asjas. Aga. Enamik meist pole tehtud sohi pealt rahvuskangelase seisust nautinud, riigi (loe: maksumaksja) poolt makstud rahalisi preemiad ja riiklikke ordeneid vastu võtnud, nagu isa Veerpalu ja Alaver.

      1. Justjust, kes meist ei oleks VO2 max’i t6stmiseks natuke veredopingut teinud…

        Teisalt, ma olen eluaeg arvanud, et elukutselised sportlased teevad karj22ri alguses m66tmised 2ra, ja tulemuste j2rgi otsustatakse, et kas valitakse maraton v6i n2iteks odavise. Veerpalu-noorema n2itel tundub, et nii kaugele ei ole meie elukutseline sport veel j6udnud.

        1. Pooltel elukutselistel sportlastel algab karjäär viieselt ju. Kui oled 15, kümme aastat suusatanud ja siis testid näitavad, et võiksid hoopis hea poksija olla, on see ilmselt mõru pill. Mitte dopingupill, aga siiski.

    3. Jeerum, palun ärme hakka jälle “kes meist poleks …”. Sel moel säärast käitumist normaliseeritaksegi. Nii spikerdamist ja plagieerimist, kui ka dopingut ja vargust.

  6. Eesti rahva esinumbrid on veebruarikuise masenduse vastu ikka kõvasti võidelda võtnud – nii plagiaadiskandaal kui dopingulised leidsid väga kirglise vastuvõtu kõigi naljahammaste ja huumorimälurite poolt. Folkloor, ma ütlen! Oi ma naeran.
    Krt, rahvas sai koomuskit kogu raha eest, minu arust on see selle aasta parim kultuuritoodang üldse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.