Kuidas ma sünnipäeva tähistasin

View this post on Instagram

❤ this man and ❤ this place #bdaydinner

A post shared by Rents (@rrrents) on

Päris sünnipäev oli väga rahulik, käisime Argentiina restoranis, jõime kahepeale pudeli veini ära ja tuikusime koju. Väga tore õhtu oli, ei saa kurta, ja pealegi oli mul juba tehtud suurepärane sünnipäevanädalavahetuse PLAAN.

Plaan oli siis selline, et kuna täna on ärianalüüsi projekti tähtaeg, aga sünnat tahaks ka tähistada, siis läheme Soome ronima, aga rendime majutuse, et saaks õhtul natuke tuupida. Lubas imelist ilma, päikesepaistet jne. Ja no teate seda ütlust, et kui inimene plaane teeb, siis jumal naerab?

Noh, jõudsime meie Helsingist ehk tund aega eemale sõita, kui läks katki genekarihm. See omakorda tähendab muidugi seda, et kohe a) kaob ära roolivõim ja b) aku ei saa enam voolu. Eeldasime, et meil on ehk paar tunnikest aega, nii et mõtlesime, et ostame uue rihma ja saame sellega vähemalt päevakese hakkama, et ohutult koju jõuda. Noh, ka sellest plaanist ei saanud asja, sest käisime kolmes kohalikus poes (mind you, maanteel oli ok, aga roolikeeramine oli täielik trenn – ja kui mõni loom oleks näiteks teele jooksnud, oleks väga halvasti olnud), mitte üheski sobivat rihma ei olnud. Nii et mõtlesime, et okei, aku veel natuke peab, sõidame otse laevale ja eks Eestis mõtleme edasi.

No ja mis te arvate, kas oli samal ajal Helsingis maraton, millega Google Maps arvestada ei osanud, või jaa? Teed olid kinni, saime näha minestavaid ja oksendavaid soomlasi (sest 21 kraadi on seal rahvuslik katastroof, aga nad olid ikkagi otsustanud maratoni joosta) ja saime veeta üle 30 minuti ummikus. Nii et meie aku suri lõplikult just check-inni putka ees. Läksin kurtsin noorele daamile oma muret, ta arvas, et mis ta ikka teha saab. Ma arvasin, et ega siis pole parata, kui ta kellelegi helistada ei oska, peame me sinna jääma, sest ega me ei liigu. Selle peale selgus kohe, et tegelikult sai ta helistada mingitele toredatele sadamapoistele, kes tulid oma pisikese vilkuritega autoga ja meile jump start’i tegid (mis see on eesti keeles? kasutasid krokodille, noh) ning meid otse väljaspool järjekorda laeva peale saatsid. Ma selgitasin laevapoistele ka, et selline lugu, nad ütlesid, et pole hullu, nad hiljem aitavad jne.

View this post on Instagram

Literally my yesterday 🤣

A post shared by Rents (@rrrents) on

Nii et läksime Sirruga laeva peale ja mina ütlesin, et taevale tänu, kõige hullem möödas. Sirru ainult naeris ja ütles, et kui elu talle üldse midagi õpetanud on, siis seda, et kui elu kingib sulle suure sitahunniku, kingib ta sulle sinna otsa ka kaunistuseks kirsi – ja et tal on tunne, et see kirss pole veel maandunud.

Noh … kui tulu aeg laevalt maha sõita, saime signaali ja segaduses vehkimist, sest noormees, kellega me enne rääkisime, oli unustanud, et meie auto ei liigu. Siis nad lükkasid meid lihtsalt laevast välja, pidime helistama sõbrale, kes tuli ja aku jälle käima ehmatas ja … saime selle voolu peal konkreetselt kahe maja kaugusele kodust. Ja meil ei ole auto, mida lükkaks – ja igatahes ei lükkaks seda selles liikluses, mis meie tänaval on. Nii et pidimegi kutsuma sõbra uuesti voolu andma, et koju saaks.

Reisikulu ca 250 eurot, selle raha eest sain käia Soomes võileiba söömas. Ikkagi välismaa. Remondikulud alles tulevad. Sünnipäev missugune.

Terve pühapäeva olin rampväsinud kogu sellest jamast, aga pidin kooli jaoks projekti lõpetama. Mäletate, me panime selle kahe rühmakaaslase eest lukku, sest nad ei teinud midagi? Üks ilmus välja ja tahtis töötada, nii et muidugi võtsime ta kampa. Ütlesime, et tee vähemalt üks peatükk (peatüki sai ta vabalt valida ja meie Andresega tegime kumbki mitu, sest no kiire oli juba). Tema muidugi nõustus ja siis … tegi mitu päeva kõike muud peale selle ühe peatüki, toimetas siit ja sealt, tegi teiste peatükkide jaoks jooniseid jne, kuigi ma tuletasin talle iga päev meelde, et kuule, sul on ainult üks oluline ülesanne hetkel, prioriteedid. Selle tulemus oli loomulikult ikka:

Ehk siis maakeeli tähendab see seda, et 15 minutit enne tähtaega oli kõik muu valmis ja tema … lõpetas oma peatükki, mis kummalisel kombel polnudki end ise kirjutanud.

Töö on esitatud. Homsest hakkan uuesti mediteerima, muidu ma pussitan kedagi. Aga noh, vähemalt aitas see tüüp mind javaga, nii et midagigi olen ma temalt saanud.

Aga Sirrul oli õigus, kui elu sulle juba sitahunniku annab, küll ta sinna lõpetuseks mingi erilise kringli otsa keerab. Ja kogu selle nalja käigus sain ma eelmise nädala jooksul taas ÜHEL PÄEVAL natukenegi ronida. Ehk siis ma ei näe siin seda positiivset poolt hetkel väga.

❤ Palju õnne mulle! ❤

2 kommentaari

  1. Rühmatöö, urrr. Aga head vananemist.

  2. Palju õnne ja head uut aastat! Sõnnilt sõnnile =)
    PS. jump start – sundkäivitus?


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad