Mul on selline haruldane hetk elus, et mul on aega. Ise ka ei usu. Kooli hetkel ei ole ja väike ronimisvaba paus, kus teen ainult joogat jne. Nii et mõtlesin, et tahaks midagi mängida. Esimese hooga lõpetasin ära Return of the Tentacle’i, mis mul detsembris pooleli oli jäänud – selgus, et mul oli vähem kui tunnike lõpuni, nii et see oli suisa kurb, sest mäng oli nii vahva. Tasuta mängu kohta ikka väga hea kogemus, seda enam, et nad olid vaeva näinud ja näiteks subtiitrid olid saadaval 12 keeles, sealhulgas soome ja hollandi.
Nii et mõtlesin, et nüüd proovin sellist asja nagu What Remains of Edith Finch, sest esiteks on seda roppu moodi kiidetud, teiseks peaks see üsna lühike olema ja ei jää ehk jälle pooleks aastaks vedelema ja kolmandaks on selles ka itaaliakeelsete subtiitrite võimalus, nii et saan end petta ja väita, et teen midagi kasulikku. Kui on paremat soovitada (mängin põhimõtteliselt ainult adventure’it), siis laske tulla.
Raamatusoovitusi polegi vist hetkel vaja, sest hetkel lõpetan “Endüümioni tõusu” ja pärast seda plaanin “Viiendat hooaega” lugema hakata, veidi stereotüüpsetel põhjustel – mustanahaline naisautor (N.K. Jemisin) pole sci-fis sugugi tavaline, lisaks kõik kiidavad, nii et tasub ehk vaadata, kas on tõesti nii hea, kui räägitakse.
Lisaks loen paralleelselt sellist raamatut nagu “Non ho paura”, sest ma olen filmi näinud, nii et mõtlesin, et ilmselt on tiba lihtsam lugeda ja Duolingo lausetest veidi kaunima keelega harjuda – ikka päris raske on, pea igas lõigus on mõni sõna, mida peab järele vaatama. Ja üldse mõtlesin, et peaks end viimase aja moodsama prantsuskeelse kirjandusega ka kurssi viima, nii et kui kellelgi siit midagi soovitada on, siis andke aga tulla. Prantsuse keele puhul ei pea väga vaatama, et lihtsam sõnavara oleks, aga itaalia keele puhul võiks.
Aa, toidust räägiks ka. Olen puhkusega alla võtnud, mis on ka loogiline, sest ma ju rabelesin kuuma käes nagu loom, aga suve lõpuks tahaks aeglaselt siiski veel veits võtta, et pikemal puhkusel idekas kaalus olla ja ideaalis raskeid radu rebida. Ma avastasin enne sessi tervislikumat kiirtoitu otsides enda jaoks sellise Hawaii toidu, mida eesti keeles lihtsalt kaussideks kutsutakse – minu lemmik on muidugi kanakauss, sest mulle ei meeldi mereannid. Tartus müübki neid vist ainult üks koht, mille nimi on originaalselt Kauss. See on tunduvalt tervislikum kui Aasia toit, mida ma muidu tellima kippusin (tegelikult viimased pool aastat tellisime selle asemel Tai toitu, sest see tundub natukene tervislikum kui minu krõbedad kevadrullid jms).
Minu arvates pole väga vahet, kust seda osta. Ärgu nüüd keegi solvugu, ma saan aru, et turul on mitmeid pakkujaid, aga minu jaoks on kõik need erinevad kanakausid üsna täpselt ühesugused olnud, pool ajast ma ei saa üldse aru, et mingi maitseerinevus oleks. Poke Bowli eelistan tavaliselt ainult selle pärast, et nad on esiteks mu töökoha lähedal ja teiseks teevad Fitlapiga koostööd, nii et siis ma tean täpselt, palju selles ühes kausis kaloreid on (ca 375), aga enamvähem õpib ju tunnetama ka, kui palju mõni kauss teistest suurem või väiksem on. Kuigi minu meelest võiks menüüdes olla igal pool kalorid juures kirjas, ma julgeks hulga rohkem osta midagi.
Aga no esiteks kipub see kauss siiski üsna kalliks minema, kui tihti süüa, ja teiseks, iga päev sama toitu ei taha ka, ja praeguse ilmaga mu tavalised toorsalatid ei isuta (kuigi käisin juba Notsu retsepte piilumas, tal on see hea arbuusi ja juustuga salat), nii et ootan rõõmuga kõiki teisi ideid inimesele, kes tahaks süüa tervislikult, aga on selle kõige juures laisk nagu lohe. Ärge mind nüüd rippuma jätke! (Höhöhö, ma vihkan seda, kui keegi niimoodi eesti keelt reibib.)
Pärdikute päevaraamat 
Mina käin Rimi iseteenindus-salatiletis oma kausikesega ja laadin sealt. Saab valida aedvilju, juustu, kinoa-avokaado, kala-kana, pähkleid, õlid-kastmed. Puuvilju oli varem rohkem, kahjuks enam väga pole. Kaloraaži ei tea, aga usun, et üsna tervislik ja kilohind 9.90, mul tavaliselt üle 2 euro lõunaks ei tule.
Jean-Christophe Grangé? Ma ei tea, kui moodne kirjanik ta on, aga kui krimkad kõnetavad, siis soovitan. Le Passager/Reisija on väga nauditav kriminull.
Äkki ikka “Viies aastaaeg”? 😀 😀 😀
Õigus muidugi. 😀
Aga las jääb sisse, näevad teised ka, milline ma olen.
Toitumise koha pealt ei oska nõu anda (kuna söön mis meeldib sealhulgas ka mittetervislikku) aga minul võttis kaalu alla ja tekitab vapustavalt hea enesetunde sihuke lihtne ja odav asi nagu jooksmine. Kui viitsid ohverdada 40 minti päevast (10 jõuharjutused, 20 jooks, 10 dushi all) peaks see kaalule hävitavalt mõjuma. Arvutimängudest harrastan vaid paugutamist või simulaatoreid, seega ei hakka soovitama.
Ma olen aastaid juba oma põlveprobleemidest kirjutanud, jooksmine pole mõeldav üle viie minuti. Eelmisel aastal üritasin end harjutada (alguses kolm minutit, siis neli jne), aga ikkagi hakkasid streikima.
Aga spordiosa mind eriti ei huvita hetkel, see on paigas. Just tahaks selliseid toite, mis on tervislikud ja kalorivaesed, aga saab viie minutiga kokku keerata v lihtsalt tellida.
praegusel aastaajal juba tomatist suvalised salatid, varsti tuleb ka suvikõrvits peale. Lõigud panni peale sibulat-küüslauku, siis lisad ka suvikõrvitsat ja näitad ka sellele natuke panni, tomatit vahele ja läheb. Mingit juustu juurde/vahele.
(oletan, et järsku on kalorivaene, a üle pole lugenud.)
Ma võin siin selle peale jälle kirjeldada, mitu kilo ma maratoniks treenides juurde võtsin 😉
see vist soovituseks ei sobi, aga viimaste aastate sees oli mul suurim kaalulangus eelmisel suvel tantsukoolis, kus oli umbes 5 tundi päevas erinevaid liikumisi ja ajutööd ning menüü koosnes peamiselt kummikommidest (kiiruga trennide vahele) ja pitsast (hilja õhtul enne magamaminekut).
ehk siis – kui eriti söömiseks aega ei ole ja füüsilist koormust samal ajal jagub, siis võib süüa nähtavasti mida iganes, sest söömist on päeva peale kokku ikkagi vähe.
No nagu öeldud, ma võtsin ka Itaalias alla, kui iga päev kuus tundi ronisin ja õhtul pastat sõin, aga see ei ole kahjuks igavesti võimalik.
Tartus on Crepp ja seal saab tellida lihaga salati kahepeale. Piisavalt roheline ja mitte liiga palju. Vajab ainult umbes sama suure väikese isuga sõbranna kaasavedamist.
Kui ma toitumiskava peal olin, tegin väga tihti smuutisid. Vedasin töökohta väikese blenderi isegi ja u kolme päeva kodujuust, keefir, puuviljad, pähklid korraga ette osta polnud väga suur aja ega raha kulu. Ainult kogused vaatsin silma järgi. Selgus, et kui inimeste nähes oma toitu kaaluda, hakkavad nad kohe imelikult käituma.
Meil on blender isegi tööl olemas, nii et see on väga hea mõte. No ja tegelikult saab asjad ju kodus valmis kaaluda, välja arvatud keefir jms.
Räägitakse, et hästi peeneks peenestatud toit (nagu näiteks smuutides) imendub organismis kiiremini, kui see sama toit hammastega peenestatult. Seega võib juhtuda, et väga toredaid ja süütuid koostisosi sisaldav smuuti viskab veresuhkru üles nagu mõni magustoit ja ei hoia kõhtu nii kaua täis, kui samad koostisosad sisse närituna hoiaksid. Pika jutu lõpetuseks: selline on minu keha kogemus smuutidega (ka mitte magusatega), aga sul võib see teistmoodi olla.
Sa võiks proovida selliseid mõttemänge nagu The Witness või The Talos Principle. Pole küll otseselt adventure (kuigi võib teatud mööndustega ka sellisene võtta), aga selline tore ajuragistav puhkus (mis esmapilgul võib tunduda vastuolulisena, aga pole seda teps mitte). Vähemalt sa tundud olevat selline inimene, kes intelligentsemat sorti mänge ei pelga 🙂
Niccolò Ammaniti ei kirjuta kõige lihtsamalt (võtsin just ühe raamatu korraks ette, et järgi vaadata, juba esimene lause oli paras pähkel). “No ho paura” raamat on eestikeelsena täitsa olemas, äkki on abiks? Ma küll ei tea kui hea tõlge on, st seda raamatut ennast lugesin ammu ja vist ainult eesti keeles, aga kunagi itaalia keelt õppides olen seda varianti kasutanud, et lugesin enne A. Manzoni Kihlatud eesti keeles ja siis originaalvariandi.
Ise peaks nüüd hispaaniakeelsed raamatud ette võtma, koguvad riiulis tolmu, sest said liiga keerulised valitud. Või siis duolingo vähemalt.
Ma olin ausalt öeldes väga üllatunud selle üle, et siin on see raamat suisa A1-A2 sõnavara all. No ei ole tõesti. 😀