https://www.instagram.com/p/Byv7etbnI9R/
Lapsed-lapsed, te ei kujuta ette ka, kui harva minu vanuses veel juhtub seda, et ma kuulen mõnda laulu ja KOHE meeldib. Tänapäeval ei osata ju enam sellist muusikat teha, nagu minu nooruses, ainult mingit autotuunitud … ma ei hakka jälle vanduma, saate aru küll, tänane päev on juba niigi tõestanud, et ma liiga otsekohese ütlemisega, inimesed vihastavad. Sain hommikul instas bloki, sest ütlesin raskekaalus ronijale, kes oli tasuta hangboardi saanud, et nii vastutustundetu sellest firmast seda paksule inimesele saata, sest vigastuseoht on lihtsalt nii palju suurem (MINA pikkade rippumisseeriate puhul annan väikestes servades iseehitatud rullikusüsteemiga osa kaalu ära, et vigastusi vältida, aga mina kaalun 60 kg ning olen seitse aastat roninud ja piisavalt informeeritud nii hangboardimise kui ka mõistlike abivahendite osas – tema on üle 120 raudselt, vähese kogemusega, ei suudaks vajalikku kehapinget hoida jne). Sõrmevigastus paraneb sul julgelt kuus kuud ning üks on tal juba olnud, nii et no EI ole mõistlik – ja sellest hoolimata oli tal seal juba ees sada kommentaari teemal “muidugi ripu ja tee video ka”, mis on põhimõtteliselt “pane-pane pea ahju, mis seal ikka juhtuda saab!” tüüpi jutt). Teine asi, mis mind nüüd närvi ajab, sest omal ajal olen ma ise samu vigu teinud, on see, et inimene, kes ronib ehk väga heal päeval ära V3, ei ole arengus paigal puuduliku sõrmejõu või võimsuse pärast, see on alati tehnika ja/või üldise sportliku vormi taga kinni, kuigi keegi neist (meist) seda tunnistada ei taha. Ole inimene ja tee trenni, mitte ära tapa oma sõrmi, kui see tegelikult su põhimure pole.
Nii et mu insta on nüüd paar päeva privaatne, sest no loomulikult ta mainis mu oma storys nimeliselt kiusajana ära, nii et ma ei ole väga huvitatud 20 hullumeelsest, kes usuvad siiralt, et #haes tähendab ka seda, et kaalust hoolimata on absoluutselt iga tegevus võrdselt ligipääsetav ja kehale võrdselt ohutu. Minust ei saa iial baleriini, sest ma olen liiga jässaka kehaehitusega, elu on selline. Mõni ei väsi mulle ka meelde tuletamast, et minust ei saa iial tippronijat, sest mu käed on liiga lühikesed, nii et eks me kõik peame oma valede valikutega rinda pistma. 😀 Aga neil, kes mind niisama seal stalkimas käivad, ei ole põhjust jälgima tormata, paari päeva pärast on jälle avalik, sest ma pean sealt ju blogisse pilte linkima.
Aa, laulust rääkisin ma. Laul on sihuke (ja nende välimuses olen ma muidugi ikka pettunud, kuradima lõngused, nagu korralikke riideid poleks):
Pärdikute päevaraamat 