Pean kahetsusega teatama, et ei, tavalised koerad. Mitte isegi need ägedad pätte püüdvad politseikoerad, lihtsalt koerad. Aga vähemalt armsad! Pisikesed! Karvased!
Tulime eile õhtul Sirgiga restost koju, kui nägime tee ääres politseibussi ja peatatud (nüüdseks tühja) autot. Ja bussist tuli sihukest imelikku undamist, et ma ütlesin Sirgile, et täitsa lõpp, see pole ju tavalise looma hääl, see peab ahv olema. Kuidas nad Tallinna kesklinnast ahvi leidsid? Aga selgus, et tegu oli tavalise kutsikaga, kes sugugi ei tahtnud kongis olla, nii et ta muudkui undas seal, kuni poisid selle teise auto äravedamiseks treilerit ootasid ja pabereid täitsid.(No ja meie ootasime bussi, saime rahus jõllitada.)
Muide, politseinikud olid megaarmsad, kui sobib nii võimukandjate kohta öelda. Hoidsid koera süles, kui see nuttis, ja kui ta kongi panid, jätsid välimise ukse praokile, et tal ikka värsket õhku oleks. Üks hoidis kutsikat nii osavalt oma õla najal, et hakka või arvama, et tittedega kogemusi. Ma kohe kirjutaks kuskile ja ütleks, et teil on nii tublid töötajad, aga ma ei ole päris kindel, kas see on asi, mille eest ametlikult kiita sobib – mul igatahes oli rõõm näha, et südamega inimesed on tööl.
Ainus asi, millest ma aru ei saa, on et mida üks koerake küll nii koledat võis teha, et suisa kongi pisteti? Õnneks vähemalt käparaudadest seekord pääses.
P.S. Mul sai mitu sarja korraga läbi, nii et oleme Gomorrat edasi vaadanud. Täitsa ausalt, see on minu keeleoskust ainult vähendanud. Napolis on keel NII teistsugune, et see üks kord, kui miskipärast itaaliakeelsed subtiitrid kaasa olid tulnud, ei kasutatud subtiitrites isegi samu sõnu, mis sarjas. No näiteks ütlevad nad igati ebakorrektselt tengo fame, mitte ho fame. Ja ma täiega tahaks teada, kas see musitamishääl, mida nad eituse väljendamiseks teevad (nagu musitamine, aga vastassuunas), on ka ainult Napolile omane või laiaulatuslikum. Ma polnud seda iial varem märganud, aga ma olen ka ainult kaks korda natukenegi pikemalt Itaalias viibinud. Keeruline asi see keeleõpe.
P.P.S. Käisime Sirksiga Vanas Villemis ja ma pole vist kunagi nii head Brita kooki saanud – mulle muidu ei meeldi see kook, sest seal on vist beseekiht, mis on minu jaoks vastik krõmpsuv ja kuiv, just see struktuur hakkab suus kuidagi vastu. Seal olid nad jäätise sinna sisse küpsetanud ja tulemus oli megahea ja pehme ning ilma igasugu krõmpsumiskogemusteta. Lihtsalt et te ka teaksite.
Pärdikute päevaraamat 
Neid Britasid vist tehakse ühes kohas ja viiakse üle linna laiali. Pärnu kohvikus (Pärnu maanteel, nüüd Ampsu sildi all) on samuti super head brita koogid. Ei midagi krõmpsuvat ega kuiva.
aaaa, ma olen just hädas, et tahaks krõmpsuvamat beseed. eriti kui ma ise marjakooki teen. Krõmpsuv on ju hea, kui ta just ühtlasi vintske ei ole.
Aga napoli keelt olen ma kuulnud just nimelt eraldi keeleks nimetatavat (kuigi ma ütleks pigem, et Lõuna-Itaalia murded on eraldi Lõuna-Itaalia keele murded), nii et toskaana šovinism jätta!
Just nagu Lõuna-Eestiski, ei piirdu asi seal sõnavaraerinevustega, isegi vormimoodustus on teine (st juba algusest peale ladina keelest hoopis teist teed tulnud, nt tingiv kõneviis on selle hea näide – mõlemas Itaalias on see moodustatud ladina infinitiivist koos mingisuguse minevikuvormiga, aga Põhjas on see minevikuvorm perfekt, Lõunas imperfekt (nt volere+habui = vorrei, volere+habebam = vorria).
Tengo on ilmselt aga hisp. mõju, mõlema Sitsiilia kuningriik oli ju tükk aega Hispaania krooni all.
igatahes on need lõuna murded arusaadavamad kui nt veneto oma, aga küllap oleks minagi hädas, kui tahaks puhtalt kuulmise järgi aru saada.
enivei, sellel lõuna-Itaalia keelel on sajanditepikkune kirjandustraditsioon, nii et ta ei ole lihtsalt “valesti räägitud toskaana keel”.
Beseesõber minus kortsutab kulmu ja ei saa aru.
Kusjuures minu absoluutne lemmik on hoopis see … “vintske” besee, mida on viimasel kümnendil raske leida, kõik kipub olema hästi läbi küpsenud ja ainult vahel mõnes pavlovapõhjas on see hea veniv osa sees.
Keelelised nüansid jäävad mulle võõraks peale sissepoole musi-hääle.
See on tore hääl ja minu maailmas tähendab: “nooojah, AGA …” ehk mittenõustumine iroonilisel ja eelkõnelejat (vbla ka ainult pisut) naeruvääristaval moel.
aa jah, see natuke seest vintske besee on hea. aga nt beseerullides olen ma pettunud, sest seal niiskes keskkonnas on ta lihtsalt vaht, krõbedusest pole midagi järel.
kui ma rääkisin krõbedast ja ühtlasi vintskest kui millestki halvast, siis oli mu mõte läinud beseest juba kaugemale. mõtlesin riisivahvlitele, mis on head siis, kui on just pakist välja võetud – üleni krõbedad. Aga kui nad hiljem niiskust koguvad, siis jääb krõbedust neile küll alles, aga lisaks tuleb mingi vintskus sisse. Ma murdsin hiljuti ühe sellisega hamba ära.
Äkki ikka maksaks kiita ka natuke? Muidu saab politsei ju peaasjalikult sõimata. Näiteks siin: https://www.politsei.ee/et/tagasiside
Nummid kutsad on nummid, onju.