Kurat, elad rahulikult oma elu, käid tööl, toidupoes, trennis – ning siis tuled koju, teed ajalehe lahti ja lõug kukub suurest üllatusest vastu lauda puruks. Nüüd istun lahases. Ainus asi, mis kohe üldse ei üllatanud, oli Jüri Ratase intervjuu Aktuaalses Kaameras, täpselt samasugune hämamine nagu ikka, ilma ühegi konkreetsema väiteta.
Kas teie kujutate ette ühtki teist olukorda, kus ma võiksin oma puhkuse ajal lasta oma lapsel meie ühises töökohas minu nimel räige sita kokku keerata, ja ülemus ütleks rahulikult, et puhkuselt ometi ei hakka inimest tagasi kutsuma, küll pärast puhkust arutame? Kui sai puhkuse ajal sita kokku keerata, saab seda ka puhkuse ajal arutada. Järelikult on see lihtsalt venitamistaktika, Ratas loodab, et nädala pärast keegi ei tao enam seda trummi (haa-haa) ja ei panda eriti tähele, kui kedagi tagasi astuma ei sunnita.
Mis on äärmiselt kahtlane käik, sest no kas te kujutate ette, et see minu sita kokku keeranud laps ütleks rahulikult, et ma emmele juba helistasin, ei tulnud selle pealegi, et ülemusega ka rääkida? Igas vähegi normaalses kohas saaks mõlemad meist kinga, sest selle käitumisega õõnestame me ülemuse tõsiseltvõetavust. Kui ta meid koha peale jätab, on ta ainult nimeliselt ülemus, on väga selge, et võimu tal ei ole. Aga samas, Helmede väljalöömine tähendaks äärmiselt tõenäoliselt kogu valitsuse lagunemist ja siis võiks juhtuda, et ei saa enam isegi narrina peaministritoolil istuda – praegu küll kogu Euroopa naerab tema üle, aga tool vähemalt on pehme ja mõnus.
Nii et minu pakkumine on, et kolmapäeval ei muutu mitte midagi, kedagi ei tagandata ja Ratas lihtsalt jätkab seda lõputut õudust, sest no mis tal kaotada on, maine tal ometi enam madalamale langeda ei saa. Selle tõstmine aga nõuaks otsusekindlat tegutsemist ja tema ainus kindel otsus tundub siiani olevat kümne küünega peaministritoolist kinnihoidmine. Samal ajal ütleb Monika Helme avalikult Facebookis, et “see kõik pole veel lõppenud” ja et “peaminister oli tegelikult asjadega suhteliselt kursis” (hoolimata sellest, et Martin Helme tunnistab oma seinal, et ei informeerinud peaministrit). Ehk siis nemad kavatsevad omalt poolt kõigile tuimalt näkku valetamist ja kellegi kohalt kangutamist jätkata, nii et Ratase mäng käib järjest suuremate panustega, lõputult ei saa sea kummi ilmselt venitada.
Pärdikute päevaraamat 
Ise alustasid ju? Helme nägi su politsei-kassi pilti, tegi sellest omad järeldused ja nüüd…
See on uskumatu, kuidas ma alati KÕIGES süüdi olen.
Oleks aeg ära harjuda. Mis sa järgmiseks postitad? Keda õõnestad?
Intervjuud Postimehes lugesid? Seal jätkub see “kes sa selline oled” suhtumine. Nt “ma olen valitsusse minnes saanud umbes 10 000 inimese hääled, mida Elmar Vaher ei ole saanud.”
Link https://poliitika.postimees.ee/6754531/helme-suudistab-vaherit-infooperatsioonis-teda-ei-huvita-mis-koalitsioonileppesse-kirjutatud-on Ilmselgelt valideerib valimiste häältesaak igasugused aktsioonid, mida ette võetakse… Siseministeeriumi avalike suhete osakonnas ei tahaks tööl olla.
Ma teen panused sellele, et asi puhutakse suureks ja Ratas võidakse panna ultimaatiumi Vaher vs Helme(d) ette. Põnevad ajad.
Ma avalike suhte osakonna osas arvan teisiti. PR-i minnakse tööle ju millegi pärast? Kriisid on huvitavad, õpetlikud, põnevad, meeldejäävad. Info lendab, teated – avaldused – tunnistused – lahtiütlused. Lisaks kogu siseinfo “aa ütles mää aga seda ei tohi veel pressi lasta assaraisk oli juba eilses lehes vä???”.
Avalike suhete jaoks on praegune olukord just see, milleks neid koolitatud on ja mille eest nad palka saavad. Neil on huvitav, ärge muretsege 🙂
Rahu, inimesed teevad tööd, mis see üks küpseks saanud vaher ikka on vahepeal võeti terve noor kuusik maha. Oravad näljas käbide hind tõuseb. Keegi ei valeta, sa lihtsalt ei usu uskuda on vaja ja palvetamas tihedamini käia või siis ronimas. See on tavaline, et Helmed oravatele koguaeg suitsukonisid varvaste vahele topivad, kui nad magavad. 🙂
See, et konkurentidest kogu aeg lahti üritatakse saada, on igati normaalne. See, et seda üritatakse teha peaministri selja taga ja räigelt seadust rikkudes, ei ole. See, et iga Helme hiljem erinevat juttu ajab, ei ole ka eriti normaalne.
Poliitikas on kõik normaalne kui seestpoolt vaadata mine vaata ise, kui lahtiste uste päevad on. Keegi ei riku sedust kui tehakse midagi õigustühist, ehk lastakse paukpadrunitega kuivalt, et vaatajatel ja kaasaelajatel kohe vedelaks ehmatada.
Miks see tsirkus?
See ei ole tsirkus, see on meetod.
Meie maksame, aga me tahame ka teada.
Kõige taga on naine.
Oleks kõige lihtsam vastus.
Ei ole mõtet Helmedel püksa alla kiskuda.
Rahvas on naine.
Oh oleks mul teie mured. Meil näe plaanib Trump Gröönimaad ära osta, maksumaksja raha eest. https://www.cnn.com/2019/08/16/politics/greenland-kulusk-trump-reaction-intl/index.html
See oleks hea mõte ju 🙂 Aga Norral raha nagu naftat, ei nad müü.
Gröönimaa ju täitsa Taani oma 🙂
OK, seda mõtet on USAs tõesti enne Trumpigi hellitatud. Aga kujuta nüüd ette, Gröönimaa sulab niigi, lase Trump peale, upume mitte 10 aasta, vaid 10 päeva pärast. Ning jaa, mitte Norra, vaid Taani oma on Greenland.
(häbeneb nurgas)
Jesss. Kaur, faktiguru, tegi vea. Selle peal saame nüüd tükk aega liugu lasta… =)
Ma ei ole faktiguru 😦 A seda, et Gröönimaa on Taani oma, ma tegelt ometi teadsin, “Preili Smilla” olen läbi lugenud ja puha.
Ma sain selle viimase vastukommentaari järgi lõpuks aru, et aa, Kaur sõnastas, nagu oleks Gröönimaa Norra oma!
Ma ei tulnud selle peale, et nii võiks mõelda. Lihtsalt see kommentaar ei meikinud senssi mu arust. Lugesin läbi ja asi läks mu ajus “ebaoluline möla” lahtrisse.
Miks ma korrutan “inimesed on lollakad” – sest ma naturaalselt ei arvesta selliste vigadega.
Mis ei tähenda, et ma ise neid ei teeks. Aga kipun ära unustama, et teised ka teevad, mäletavad valesti, ajavad sassi, loevad mööda jne.
Paiatab, et ükskõik millega ekrelased hakkama saavad, Ratas kitsamalt ja kesikud laiemalt peale suumaigutamise miskit ette ei võta. Sest kui võtaks, saeksid oksa millel istuvad.
Minu arust on päris hea lasta sellel koalitsioonil veel mõnda aega näitemängu esitada. Oma käitumisega tekitavad olukorra, kus ükskõik milline järgmine valitsus tundub kui taeva kingitus 😀
Mõni telekanal võiks hakata briti sarjale “Yes minister, prime minister” sarnanevat kodumaist satiirijärjekat tegema, materjali tuleb päriselust kui külluse sarvest.
Tulen muudkui jälle Trumpi-analoogiaga: “Oma käitumisega tekitab olukorra, kus ükskõik milline järgmine president tundub kui taeva kingitus.”
Mingit kingitust ei tule, inimetele on hakanud meeldima ja teisestküljest on hästi näha poliitika köögipool kiudas tegelikult vorsti tehakse, kommisisse moos paigaldatakse ja mis tegevuse kaudu ja kuskohast karvad tegelikult toidusisse satuvad, ega see mingi teisevalitsuse ajal teistsugune ei olnud, aga ennem säästeti nõrganärvilisi. Nüüd avalikustamisega pole enam häbi olemas need kes kiunuvad harjuvad ära.
Tuleviku tarbeks üks mõte: Vabariigi Valitsus võiks tööle võtta riskijuhi. Kaardistab kõik ministrid, võimalikud stsenaariumid, mida võivad korda saata ja kuidas sellest “jamast” puhtalt välja tulla. Riskide hindamine avaldatakse üleriigilises päevalehes…(tõenäoliselt järjejutuna, sest minstreid on rohkelt. Nii on rahval teada, mis ees ootamas on. Võimalikud lahendusvariandid ka kohe varnast võtta. Muidugi vahel võib üllatusi ette tulla, kuid selle eest ei ole keegi kaitstud. Kui riskide kaardistamist järjepidevalt teha, on päeva lõpuks selge, kes kõige riski altim tegelane ja milliste vahenditega teda ohjama peab.