Kõik räägivad. No Eveliis ja Manjana ja … Ma viskan ka oma sendi. Minule ei ole mitte keegi kunagi öelnud, et ma pean ülikooli minema, vaid see on olnud vaikiv eeldus. No umbes nii, nagu keegi ei ütle sulle mingil hetkel enam, et peldikus tuleb paberit ka kasutada, sest see on ilmselge. Küll aga oli mul seadustest tulenevalt surve otse gümnaasiumist ülikooli ja hiljem juba magistrisse minna, sest minu rahaline toetus oli mõeldud just järjest õppimiseks, oleks ma ühel hetkel mingi vaheaasta võtnud, poleks ma seda raha enam saanud. Nii juhtuski nii, et õppisin alguses ainult seda, mis huvitas, mõtlemata hetkeks ka sellele, mis tööd ma hiljem teen.
Mitte et ma kahetseks, tõlkimine on mind toitnud ja vajadusel toidab ka tulevikus. Haridus on silmaringi avardanud ja oskan nii mõndagi selle võrra rohkem hinnata. Küll aga saan ma täiesti aru inimestest, kes otsustavad enne ülikooli aasta vabaks võtta ja ilmas ringi vaadata. Või baka ja maka vahel, see tundub lihtsalt mõistlik, et haridus ei peaks ainult teoreetiline olema, olgu veidi praktikat ka. Selles mõttes on mul hea meel, et sain vähemalt Austraalias ja Prantsusmaal nö oma elu peal käia ja natuke tundmatus kohas elada, sellest on kindlasti vähemalt sama palju kasu kui lihtsalt koolipingis istumisest.
Ja no praegu IT-ga on mul hoopis selline tunne, et kooli lähevad need, kes ilma hakkama ei saa. 😀 Oskaks ma iseseisvalt end seal piisavalt järje peale tõmmata, ma poleks kooli roninudki. See tundub hulga rohkem selline rakenduskõrgharidus, õpid rohkem konkreetseid asju tegema ja vähem niisama pläkutama, selles mõttes praktilisem kui mu varasemad asjad. Ja praktiliste asjadega on ikka kuidagi nii, et kooli on vaja siis, kui muidu ei oska. Kui ma olen juba torutööde spets, siis ei lähe ju seda õppima enam. Tänapäeval lihtsalt on need praktilised asjad ka juba nii spetsiifiliseks läinud, et ilma koolita üldiselt enam hakkama ei saa, ise õppida on hulga raskem ja see tee läheb üle kivide-kändude.
Oma laste puhul ei oleks mul vahet, kas lähevad ülikooli või tööstuskooli, peaasi, et mingi eriala on. Torumees ilmselt toidab end tiba paremini kui suvaline inglise fill – aga suvalisel fillil on jälle lihtsam kas või sekretäriks saada, Eestis on ju igaühel baka, nii et seda nõutakse ka täiesti lambiametites. St olgem ausad, kas seda või peenist, olen kõrvalt näinud eelmisel ametikohal, kuidas otsiti müügijuhti, kuulutuses oli kirjas, et peab vähemalt baka olema, aga omavahelistes vestlustes mainiti KORDUVALT, et “no kui on ikka püüdlik meesterahvas, siis …”. 😀 Ehk siis rääkides kohast, kus reaalselt eelteadmisi vaja pole, tagab inimesele töövestlusel paremad võimalused kas (kuitahes kasutu) diplom või (kuitahes kasutu) peenis. Üks neist tuleks ikka hankida, on elus läbilöömiseks paremad võimalused.
Selline väga ebaoriginaalne seisukoht täna, aga ma ei saanud ju vait olla, kui kõik teised rääkisid! Ebamugav tühimik tuleb sõnadega täita, et kosmose kalk lõpmatus teadvusesse ei tungiks.
Pärdikute päevaraamat 
Mul ei ole midagi öelda, sest.
Aga ma ikka pean ära märkima, et mul ei ole midagi öelda, sest.
Kui ma oskaksin kogu haridussüsteemi ümber teha, nii et maailma muutmine tuleks kooliharidust saanutel paremini välja kui mitte saanutel, teeksin seda. Sest minu arust praegu on haridussüsteem sarnaste telliskivide tootmise tehas ja suurem osa inimesi, kes süsteemist läbi käinud, ei muuda midagi, vaid hoiavad veendunult status quod. Sest nad on ka heal juhul ikkagi just sellesse praegu olevasse maailmasse sobitumise hästi ära õppinud ja niisiis tuleb maailma selles kohas hoida, mis nende sobitumise lihtsaks teeb.
Aga ma ei oska, ei jaksa ja nagunii tuleks veel sitem, kui on. Nii et las ta jääb.
Paistab, et hariduss[steem muutub lähiajal kardinaalselt, eelkõige igasugu kaug ja iseõppe sissetungiga. Endisel koolisüsteemil olid omad head ja vead, toetas eelkõige nõrgemaid, pragramm pandi “targemate” poolt kokku ja anti ette – tee läbi ja saadki paberi pihku.
Haridus annab eelkõige laiema silmaringi. Paber võimaluse teatud positsioonidele kandideerida kuhu ilma ei saa. Lõppkokkuvõttes pead ikka ise tegus olema, et soodne ja sobiv töökoht saada või siis ise ettevõtlusega tegeleda. Nii nagu peenis annab mõne positsiooni juures eelise annavad kenad prinkis tissid seda mõne teise puhul 😉
Lõpetuseks kopeerin viite sekeldaja blogipostitusele http://sekeldaja.blogspot.com/2019/08/hobekuul-leitud-tarkvara-20.html , sinu praeguse eriala puhul huvitav lugemine.
Väidet “haridus on relv” illustreerib kenasti värske Sirbi artikkel Iisraeli araabia / juudi haridusest.
https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kuidas-kategooriaid-nagu-juut-ja-palestiinlane-luuakse/
Haridus on muu seas ka riigiloome (nation building) vahend, ja sellisena vägagi relv… Ma muidugi ei tea, kuidas Mandela seda mõtles.
Haridus on süsteemne teadmine kuidas rakendada seda mida sa õpid ja tead, seda saab ainult koolist koos paberiga, Iseõppides pead diplomi ise joonistama. Torumehega on teine asi on ta on tavaliselt kuldsete kätega iseõppinud multitalendi haridusega ja on nõus läbilükkama ka tšakrad ja intiimtorustiku. 🙂
Mulle pole ükski torumees lisateenuseid pakkunud, filmides nähtavast propagandast hoolimata.
Ise pead olema naine ja näitama mis nippel läbipuhumist vajab, ega nad pole nagu Mang kes teab . 🙂